Kas sa oskad ’eristada õiget ja valet’?

„Uurige, mis on Issandale meelepärane.” (EFESLASTELE 5:10, EP 97)

 1. Mil viisil võib tänapäeva elu olla keeruline ja miks?

„MA TEAN, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23.) Sel Jeremija olulisel tähelepanekul on tänapäeval veelgi sügavam tähendus. Miks? Sest me elame „rasketel aegadel”, nagu Piibel on ennustanud (2. Timoteosele 3:1). Iga päev tuleb meil ette keerulisi olukordi, mis nõuavad otsuste tegemist. Olgu need otsused suured või väiksed, need võivad tugevalt mõjutada meie füüsilist, emotsionaalset ja vaimset heaolu.

 2. Milliseid valikuid peetakse tühisteks, ent kuidas suhtuvad neisse pühendunud kristlased?

² Paljusid igapäevaseid otsuseid võidakse pidada harjumuspärasteks või tühisteks. Me valime näiteks iga päev, milliseid riideid me kanname, mida me sööme, kellega me kohtume ja nii edasi. Selliseid valikuid teeme peaaegu automaatselt, ilma erilise järelemõtlemiseta. Ent kas need valdkonnad on tõesti tühised? Pühendunud kristlased tunnevad selliste valikute vastu sügavat huvi, sest meie rõivad, välimus, söömis- ja joomisharjumused, kõne ja käitumine – kõik see näitab, et me oleme Kõigekõrgema, Jehoova Jumala teenijad. Meile tuletatakse meelde apostel Pauluse sõnu: „Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!” (1. Korintlastele 10:31; Koloslastele 4:6; 1. Timoteosele 2:9, 10).

 3. Millised valikud on tõeliselt tähtsad?

³ Peale selle on ka tähtsamaid valikuid. Näiteks otsus abielluda või jääda vallaliseks avaldab inimese elule kahtlemata tugevat ja pikaajalist mõju. Kindlasti pole mingi pisiasi valida õiget inimest, kellega abielluda ja kellest saaks eluaegne kaaslane (Õpetussõnad 18:22).a Lisaks sellele mõjutab oluliselt, koguni otsustavalt meie vaimsust ja seega ka igavese elu väljavaadet see, millised sõbrad ja kaaslased me endale valime ning milline on meie valik hariduse, töökoha ja meelelahutuse vallas (Roomlastele 13:13, 14; Efeslastele 5:3, 4).

 4. a) Mis on ehk üks kõige ihaldusväärsem oskus? b) Milliseid küsimusi oleks vaja arutada?

⁴ Kõige sellega silmitsi seistes tuleb meile muidugi kasuks oskus eristada õiget valest või seda, mis paistab olevat õige, sellest, mis tõesti on õige. Piibel hoiatab: „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpetussõnad 14:12). Seega me võiksime küsida: kuidas arendada oskust eristada õiget ja valet? Kust leida otsuste tegemisel vajalikku juhatust? Mida on inimesed minevikus selles suhtes ette võtnud, mida nad teevad praegu ning millised on olnud tagajärjed?

Maailma „mõtteteadus ja tühi pettus”

 5. Millises ühiskonnas elasid algkristlased?

⁵ Esimese sajandi kristlased elasid maailmas, kus olid ülekaalus Kreeka-Rooma väärtushinnangud ja ideaalid. Ühest küljest kuulusid roomlaste eluviisi juurde mitmesugused mugavused ja luksused, mida paljud pidasid kadestamisväärseks. Ent teisest küljest oli selle aja haritlaskond huvitatud lisaks Platoni ja Aristotelese filosoofilistele ideedele ka uuematest koolkondadest nagu epikuurlastest ja stoikutest. Kui apostel Paulus tuli oma teise misjonireisi ajal Ateenasse, sattus ta vastamisi epikuurlaste ja stoitsismi mõttetarkadega, kes olid enda arvates paremad kui „see lobasuu” Paulus (Apostlite teod 17:18).

 6. a) Mida ahvatleti mõningaid algkristlasi tegema? b) Millise hoiatuse andis Paulus?

⁶ Seepärast pole raske mõista, miks mõningaid algkristlasi kütkestas nende ümber elavate inimeste uhkeldav hoiak ja elustiil (2. Timoteosele 4:10). Need, kes olid selle süsteemi lahutamatuks osaks, paistsid nautivat paljusid privileege ning nende tehtud valikud tundusid olevat mõistlikud. Paistis, et maailmal oli pakkuda midagi, mis puudus kristlikust pühendatud elust. Kuid apostel Paulus hoiatas: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele” (Koloslastele 2:8). Miks Paulus nii ütles?

 7. Mida maailma tarkus õigupoolest tähendab?

⁷ Paulus hoiatas nõnda sellepärast, et ta tajus reaalset ohtu, mis varitses nende mõtlemisviisi, keda kütkestas maailm. Eriti tähelepanuväärne on tema väljend „mõtteteadus ja tühi pettus”. Algkeelne sõna, mille tõlkevasteks on „mõtteteadus” tähendab sõnasõnaliselt „tarkuse armastust ja taotlust”. See võib olla iseenesest kasulik. Tegelikult julgustabki Piibel ja eriti just Õpetussõnade raamat taotlema õigeid teadmisi ja tarkust (Õpetussõnad 1:1–7; 3:13–18). Kuid Paulus sidus mõtteteaduse „tühja pettusega”. Ehk teisisõnu, Pauluse arvates oli maailma pakutav tarkus tühine ja petlik. See oli nagu täispuhutud pall, mis näis küll kõva ja tugev, kuid selle sees polnud midagi. Kindlasti oleks kasutu, isegi hävitav, tugineda õige ja vale eristamisel millelegi nii ebamäärasele kui selle maailma „mõtteteadusele ja tühjale pettusele”.

Nad „hüüavad kurja heaks ja head kurjaks”

 8. a) Kelle poole inimesed nõu saamiseks pöörduvad? b) Millistest nõuannetest ära öeldakse?

⁸ Tänapäeval pole olukord eriti palju teistsugune. Pea igal elualal on ohtrasti asjatundjaid. Abielu- ja perekonnanõustajad, nõuanderubriigi kirjutajad, isehakanud ravitsejad, astroloogid, spiritistlikud meediumid ja teised on valmis tasu eest nõu andma. Ent millist nõu nad annavad? Tihti lükatakse Piibli moraalinormid kõrvale, et teha ruumi niinimetatud uuele moraalile. Rääkides näiteks valitsuse keeldumisest registreerida samasooliste abielusid, kuulutas Kanada peamise ajalehe juhtkiri: „On veider, et veel aastal 2000 peavad armunud ja teineteisele pühendunud inimesed salgama oma sügavaimat soovi vaid sellepärast, et nad on juhtumisi samasoolised.” („The Globe and Mail”.) Tänapäeval on suundumus leplikkuse, mitte hukkamõistu poole. Kõike peetakse suhteliseks, miski pole enam absoluutselt õige ega absoluutselt vale (Laul 10:3, 4).

 9. Kuidas toimivad tihtipeale inimesed, keda ühiskonnas austatakse?

⁹ Teised võtavad otsuste tegemisel eeskujuks rikkad ja kuulsad – ühiskondlikult ja materiaalselt edukad inimesed. Rikkaid ja kuulsaid peetakse tänapäeva ühiskonnas küll au sees, kuid tihti nad ainult räägivad sellistest voorustest kui ausus ja usaldus. Võimu ja raha taotledes ei tunne paljud mingeid südametunnistuse piinu, kui nad eiravad reegleid ja trambivad jalge alla moraalipõhimõtteid. Kuulsuse ja populaarsuse saavutamiseks heidetakse ükskõikselt kõrvale kindlaksmääratud väärtused ja normid ning eelistatakse käituda veidralt ja šokeerivalt. Tagajärjeks on kasuihkav ja ülileplik ühiskond, mille motoks on: „Kõik on lubatud.” Pole siis ime, et inimesed on segaduses ja abitud, kui peavad otsustama, mis on õige ja mis vale (Luuka 6:39).

10. Kuidas on Jesaja sõnad hea ja halva kohta tõeks osutunud?

¹⁰ Kõikjal enda ümber võime näha viletsa juhatuse tõttu tehtud halbade otsuste traagilisi tagajärgi. Kui nimetada vaid mõningaid, siis kuuluvad nende hulka purunenud abielud ja perekonnad, uimastite ja alkoholi kuritarvitamine, vägivaldsed noortejõugud, juhuslikud sugulised vahekorrad ja sugulisel teel levivad haigused. Kuidas me võiksimegi oodata midagi muud, kui inimesed hülgavad õige ja vale eristamisel kõik normid ja juhendid? (Roomlastele 1:28–32.) Olukord on täpselt selline, nagu ennustas prohvet Jesaja: „Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks! Häda neile, kes iseenese silmis on targad ja iseenese ees arukad!” (Jesaja 5:20, 21.)

11. Miks on rumal usaldada iseennast, kui tahame eristada õiget ja valet?

¹¹ Tõsiasi, et Jumal nõudis aru muistsetelt juutidelt, kes olid „iseenese silmis targad”, rõhutab meile veelgi enam, et kui tahame eristada õiget ja valet, ei tohiks me loota iseendale. Paljud tänapäeva inimesed toetavad selliseid arvamusi kui „kuula oma südant” või „tee, mida sa tunned õige olevat”. Kas see on mõistlik? Piibli järgi küll mitte, sest see ütleb selgelt: „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?” (Jeremija 17:9, EP 97). Kas sa laseksid petlikul ja rikutud inimesel oma otsuseid mõjutada? Kindlasti mitte. Tegelikult teed sa arvatavasti hoopis vastupidi sellele, mida niisugune inimene sulle ütleb. Seepärast tuletabki Piibel meile meelde: „Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb!” (Õpetussõnad 3:5–7; 28:26).

Uurigem, mis on Jumalale vastuvõetav

12. Miks on meil vaja uurida, mis on ’Jumala tahtmine’?

¹² Kuna me ei tohiks toetuda ei maailma ega iseenese tarkusele, kui tahame eristada õiget valest, siis mida me peaksime tegema? Pane tähele, kui selgelt ja ühemõtteliselt annab nõu apostel Paulus: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Miks on meil vaja uurida, mis on Jumala tahtmine? Jehoova annab Piibli kaudu otsese ja võimsa põhjuse, öeldes: „Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jesaja 55:9). Tõesti, selle asemel et toetuda niinimetatud tervele mõistusele või sisetundele, tuleks meil järgida nõuannet: „Uurige, mis on Issandale meelepärane” (Efeslastele 5:10, EP 97).

13. Kuidas rõhutavad Jeesuse sõnad kirjakohas Johannese 17:3 vajadust teada, mis on Jumalale vastuvõetav?

¹³ Jeesus Kristus rõhutas selle vajalikkust, öeldes: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Algne kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „tundma”, on väga sügava tähendusega. Vastavalt ühele sõnaraamatule viitab see „suhtele kellegi isiku ja tuntava objekti vahel; mõte on selles, et tuntav objekt on väärtuslik või tähtis teda tundvale isikule, ning selle põhjal tekibki suhe” („Vine’s Expository Dictionary”). Suhted kellegagi tähendavad midagi enamat kui vaid seda, et teame, kes on see inimene ja mis on ta nimi. See hõlmab ka seda, et me teame, mis talle meeldib, mis mitte; teame tema väärtushinnanguid ja mõõdupuid ning austame neid (1. Johannese 2:3; 4:8).

Harjutagem oma tajuvõimet

14. Mis on Pauluse sõnade kohaselt peamine erinevus vaimsete laste ja täisealiste vahel?

¹⁴ Ent kuidas me võiksime omandada oskuse eristada õiget ja valet? Vastuse saame Pauluse sõnadest, mis ta kirjutas esimese sajandi heebrea kristlastele: „Igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast, sest ta on alles laps. Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel [„kelle tajuvõime on kasutuse käigus harjutatud eristama õiget ja valet”, UM].” Paulus vastandas siin „piima”, mida ta oli eelmises salmis kirjeldanud kui „Jumala sõna esimesi algeid”, „tahke roaga”, mis on „täisealiste jaoks, kelle tajuvõime on kasutuse käigus harjutatud eristama õiget ja valet” (Heebrealastele 5:12–14).

15. Miks on vaja Jumala tundmaõppimiseks kõvasti pingutada?

¹⁵ Eelkõige tähendab see seda, et me peaksime kõvasti pingutama, et omandada õige arusaamine Jumala mõõdupuudest, mis on kirjas tema Sõnas Piiblis. Me ei otsi mingit reeglite nimekirja, mis meile ütleks, mida me peaksime tegema ja mida mitte. Piibel ei ole selline raamat. Paulus selgitas hoopis: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 3:16, 17). Et sellest õpetusest, noomimisest ja parandamisest kasu saada, peame kasutama oma mõistust ja mõtlemisvõimet. See nõuab pingutusi, kuid tulemus – olla „täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” – on seda väärt (Õpetussõnad 2:3–6).

16. Mida tähendab see, et kellegi tajuvõime on kasutuse käigus harjutatud?

¹⁶ Nagu Paulus ütles, on täisealiste „tajuvõime kasutuse käigus harjutatud eristama õiget ja valet”. Siin peitubki võti. Väljend „tajuvõime on kasutuse käigus harjutatud” tähendab sõna-sõnalt ’meeleelundid on treenitud (nagu sportvõimlejal)’ („Kingdom Interlinear Translation”). Kogenud sportvõimleja võib teha mingil võimlemisriistal, nagu rõngastel või poomil, sekundi murdosa vältel liigutusi, mis paistavad eiravat gravitatsiooni või teisi loodusseadusi. Ta kontrollib pidevalt ja täielikult oma kehaliikmeid ning tajub peaaegu instinktiivselt, millise liigutuse ta peab tegema, et oma harjutus hästi lõpetada. See on range treeningu ja pideva harjutamise tulemus.

17. Mis mõttes me peaksime olema nagu sportvõimlejad?

¹⁷ Kui tahame olla kindlad, et meie otsused ja valikud on alati mõistlikud, siis peaksime meiegi olema sportvõimleja sarnaselt treenitud, ent seda vaimses mõttes. Meil peab alati olema täielik kontroll oma meelte ja kehaliikmete üle (Matteuse 5:29, 30; Koloslastele 3:5–10). Kas sa näiteks valitsed oma silmi ega vaata ebamoraalset materjali, või oma kõrvu ega kuula laostavat muusikat ja kõnet? On tõsi, et sellist kahjulikku materjali leidub kõikjal meie ümber. Ent meie teha on, kas see meie südames ja meeles ka juurdub. Me võime jäljendada laulukirjutajat, kes ütles: „Ei ma sea oma silma ette tühje asju; ma vihkan taganejate tegusid, ei need hakka mu külge! ... kes räägib valet, ei jää püsima mu silma ette!” (Laul 101:3, 7.)

Harjuta oma tajuvõimet kasutuse käigus

18. Kui Paulus rääkis tajuvõime harjutamisest, siis mida ta mõtles väljendiga „kasutuse käigus”?

¹⁸ Pea meeles, et tajuvõimet saab harjutada eristama õiget ja valet „kasutuse käigus”. Ehk teisisõnu, iga kord kui meil tuleb langetada mingi otsus, peaksime õppima kasutama oma vaimujõudu, et teha selgeks, millised Piibli põhimõtted on olukorraga seotud ja kuidas neid peaks rakendama. Tee omale harjumuseks uurida piiblilisi väljaandeid, millega meid varustab „ustav ja mõistlik sulane” (Matteuse 24:45). Muidugi võime otsida abi küpsetelt kristlastelt. Kui me siiski ka ise teeme pingutusi Jumala Sõna uurimiseks ning palume Jehoovalt juhatust ja vaimu, siis lõppkokkuvõttes toob see suurt kasu (Efeslastele 3:14–19).

19. Milliseid õnnistusi me kogeme, kui harjutame järk-järgult oma tajuvõimet?

¹⁹ Kuna me harjutame järk-järgult oma tajuvõimet, on meie sihiks mitte jääda „väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks” (Efeslastele 4:14). Kui meie teadmised ja arusaamine on rajatud sellele, mis on Jumalale vastuvõetav, saame teha tarku otsuseid, olgu need siis suured või väikesed. Need toovad kasu meile, mõjuvad ülesehitavalt meie kaaskummardajatele, ja mis kõige tähtsam – rõõmustavad meie taevast Isa (Õpetussõnad 27:11). Milline õnnistus ja kaitse on see küll neil rasketel aegadel!

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Millist oskust on vaja, et teha mõistlikke otsuseid?

• Miks on rumal järgida kuulsaid inimesi või toetuda oma sisetundele, kui tahame eristada õiget ja valet?

• Miks me peaksime otsuseid tehes teadma, mis on Jumalale vastuvõetav, ning kuidas me saame seda teada?

• Mida tähendab see, et meie ’tajuvõime on harjutatud’?

[Pilt lk 9]

Kasutu on otsida juhatust rikastelt ja kuulsatelt inimestelt

[Pilt lk 10]

Me peame nagu sportvõimlejad kõiki oma meeli ja kehaliikmeid täielikult kontrollima