„Olge rahumeelsed kõigi inimestega”
„Kui võimalik, nii palju kui teist oleneb, olge rahumeelsed kõigi inimestega.” (ROOML. 12:18)
1., 2. a) Millise hoiatuse andis Jeesus oma järelkäijatele? b) Kust võime leida soovitusi käitumiseks vastupanu kohates?
JEESUS hoiatas oma järelkäijaid, et maailma rahvaste poolt kohtavad nad vastupanu, ning surmaeelsel õhtul selgitas ta selle põhjust. Ta lausus apostlitele: „Kui te kuuluksite maailma, siis maailm oleks omadesse kiindunud. Aga kuna te nüüd ei kuulu maailma, vaid mina olen teid maailmast välja valinud, siis maailm vihkab teid” (Joh. 15:19).
2 Apostel Paulus sai kogeda Jeesuse sõnade paikapidavust. Teises kirjas noorele kaaslasele Timoteosele kirjutas Paulus: „Sina oled hoolega mind järginud mu õpetuses, eluviisis, eesmärgis, usus, kannatlikkuses, armastuses, vastupidavuses, tagakiusamistes, kannatustes.” Seejärel Paulus lisas: „Tõsi, taga kiusatakse ka kõiki teisi, kes tahavad elada Jumalale andunult ühtsuses Kristus Jeesusega” (2. Tim. 3:10–12). Kirjas rooma kristlastele 12. peatükis annab Paulus arukaid soovitusi, kuidas vastupanu korral käituda. Tema sõnadest võib meile praegusel lõpuajal abi olla.
„Püüdke teha seda, mis on hea”
3., 4. Kuidas saab rakendada kirjakohas Roomlastele 12:17 toodud nõuannet a) usuliselt lahkmeelses kodus? b) suhetes naabritega?
3 Loe Roomlastele 12:17. Paulus selgitas, et me ei tohiks vihavaenu kohates samaga vastata. Eriti oluline on seda nõuannet järgida usuliselt lahkmeelses kodus. Kristlik abikaasa seisab vastu kiusatusele vastata lahkusetule sõnale või teole lahkusetusega. Kui ’tasume kurja kurjaga’, ei tule sellest midagi head. Otse vastupidi, selline hoiak vaid raskendab olukorda.
4 Paulus soovitab paremat moodust: „Püüdke teha seda, mis on hea kõigi inimeste silmis.” Kui naine on kodus oma mehe vastu siiralt lahke, juhul kui see on tema uskumuste kohta midagi ebameeldivat öelnud, võib ta likvideerida plahvatusohtliku olukorra (Õpet. 31:12). Carlos, kes kuulub praegu Peeteli peresse, jutustab, kuidas ta ema ületas isa ägeda vastupanu seeläbi, et jäi lahkeks ja hoolitses kodu eest hästi. „Ta tuletas meile lastele ühtelugu meelde, et oleksime isa vastu lugupidavad. Ema käis peale, et ma isaga keeglit mängiksin, kuigi see polnud just mu lemmikmäng, kuid see mõjus isa meeleolule hästi.” Lõpuks hakkas isa Piiblit uurima ja lasi end ristida. Jehoova tunnistajad on tihti võitnud eelarvamused, kui nad on pakkunud loodusõnnetuse korral naabritele praktilist abi ja püüdnud teha „seda, mis on hea kõigi inimeste silmis”.
„Tulised söed” sulatavad vastupanu
5., 6. a) Mis mõttes saab kuhjata „tuliseid süsi” vaenlase pea peale? b) Jutusta kohalik kogemus, mis näitab, kuidas Roomlastele 12:20 nõuande rakendamine annab häid tulemusi.
5 Loe Roomlastele 12:20. Selle salmi sõnu valides olid Paulusel kindlasti meeles Õpetussõnad 25:21, 22: „Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua, sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Jehoova tasub sinule selle eest!” Roomlastele 12. peatüki nõuannete valgusel ei saaks Pauluse sõnad mitte kuidagi tähendada, et piltlikud söed on vastase karistamiseks või häbistamiseks. Pigem paistab see õpetussõna – ja ka Pauluse samalaadsed sõnad roomlastele – viitavat iidsele metallimaagi sulatusmeetodile. 19. sajandi inglise õpetlane Charles Bridges märkis: „Raskesti käsitletav metall tuleb katta alt ja pealt. Ei piisa vaid metalli tule kohale asetamisest, peale tuleb kuhjata tulised söed. Harva on süda sedavõrd kalk, et kannatliku, ennastohverdava, tulise armastuse suur vägi seda sulatada ei suudaks.”
6 Otsekui „tulised söed”, võivad lahked teod soojendada vastaste südameid ning ehk sulatada vihameelsuse. Lahked teod võivad panna inimesi paremini suhtuma Jehoova tunnistajatesse ja nende piiblisõnumisse. Apostel Peetrus kirjutas: „Käituge alati hästi rahvaste hulgas, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist halba räägivad, teie häid tegusid nähes tooksid Jumalale ülistust arunõudmise päeval” (1. Peetr. 2:12).
„Olge rahumeelsed kõigi inimestega”
7. Mis on see rahu, mille Kristus oma jüngritele jätab, ja mida peaks see meid panema tegema?
7 Loe Roomlastele 12:18. Olles viimasel õhtul koos apostlitega, ütles Jeesus neile: „Ma jätan teile rahu, ma annan teile oma rahu” (Joh. 14:27). Rahu, mille Kristus jätab oma jüngritele, on sisemine rahulikkus, mida annab tajumine, et Jehoova Jumal ja tema kallis Poeg armastavad neid ning peavad kiiduväärseks. Selline seesmine rahu peaks panema meid teistega rahumeelselt koos elama. Tõelised kristlased on rahuarmastajad ja rahutegijad (Matt. 5:9, allm.)
8. Kuidas me saame olla rahutegijad kodus ja koguduses?
8 Pereringis saab rahutegija olla ka nii, et lahendatakse lahkarvamused võimalikult kiiresti, selle asemel et lasta olukorral hullemaks minna (Õpet. 15:18; Efesl. 4:26). See käib ka kristliku koguduse kohta. Apostel Peetrus seostab rahupüüdeid keele talitsemisega (1. Peetr. 3:10, 11). Samuti Jaakobus manitseb tõsiselt keelt õigesti kasutama ning hoiduma kiivusest ja riiakusest, lisades: „Ülalt lähtuv tarkus on kõigepealt puhas, siis rahumeelne, mõistlik, varmas kuuletuma, täis halastust ja häid vilju, erapooletu, mitte silmakirjalik. Pealegi külvavad õigluse vilja seemet rahulikes oludes need, kes taotlevad rahu” (Jaak. 3:17, 18).
9. Mida me peaksime meeles pidama, kui püüame olla „rahumeelsed kõigi inimestega”?
9 Kirjakohas Roomlastele 12:18 osutab Paulus, et rahumeelne olla on vaja mujalgi kui perekonnas ja koguduses. Ta ütleb, et me peaksime olema „rahumeelsed kõigi inimestega”. See hõlmab naabreid, töö- ja koolikaaslasi ning inimesi, keda kohtame kuulutustööd tehes. Apostel siiski täpsustab oma soovitust sõnadega „nii palju kui teist oleneb”. See tähendab, et tuleb teha mõistlikkuse piirides kõik, mida suudame, olemaks rahumeelsed kõigiga, tegemata seejuures kompromissi Jumala õigusnormide suhtes.
Kättemaks on Jehoova päralt
10., 11. Mis mõttes me ’jätame ruumi vihale’ ning miks see on kohane?
10 Loe Roomlastele 12:19. Ka siis, kui me puutume kokku nendega, kes on meie töö ja sõnumi suhtes „tõrksad”, kaasa arvatud otsesed vastased, ’valitseme ennast kurja kannatades’ ning tegutseme „tasadusega” (2. Tim. 2:23–25). Paulus manitseb kristlasi mitte ise kätte maksma, vaid ’jätma ruumi vihale’. Kelle vihale Paulus viitab? Vaevalt küll, et ta mõtles, nagu peaksime enda vihale vaba voli andma. Me jätame arusaadavalt ruumi Jumala vihale. Kristlastena me teame, et kättemaksmine pole meie asi. Laulik kirjutas: „Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!” (Laul 37:8). Ka Saalomon manitses: „Ära ütle: ma tasun kätte kurja eest! Oota Jehoovat, küll tema aitab sind!” (Õpet. 20:22).
11 Kui vastased meile halba teevad, oleks tark jätta nende karistamine Jehoova hooleks, juhul kui ta seda vajalikuks peab. Paulus näitas, et ta peab silmas Jehoova viha, kui ta lisas: „On kirjutatud: „Kättemaks on minu päralt, mina tasun kätte, ütleb Jehoova.”” (Võrdle 5. Moosese 32:35.) Ise kätte maksta püüdes talitaksime jultunult, võttes enda teha seda, mida Jehoova peab oma eelisõiguseks. Pealegi näitaksime, et meil puudub usk Jehoova tõotusse: „Mina tasun kätte”.
12. Millal saab Jehoova viha ilmsiks ja kuidas?
12 Varem teatas Paulus kirjas roomlastele järgmist: „Jumala viha saab ilmsiks taevast kõikide jumalakartmatute ja ülekohtuste inimeste vastu, kes ülekohtusel viisil tõde maha suruvad” (Rooml. 1:18). Jehoova viha saab ilmsiks taevast, kui ta Poeg „suure viletsuse” ajal tegutsema asub (Ilm. 7:14). See on „tõend, et Jumal mõistab kohut õiglaselt”, nagu Paulus ühes teises inspireeritud kirjas selgitab: „Seda arvesse võttes on Jumala poolt õiglane tasuda viletsusega neile, kes teile viletsust põhjustavad, aga teile, kes kannatate viletsust, tuua kergendust koos meiega, kui Issand Jeesus ilmub taevast oma vägevate inglitega leegitsevas tules, makstes kätte neile, kes ei tunne Jumalat, ja neile, kes ei kuuletu heale sõnumile meie Issanda Jeesuse kohta” (2. Tess. 1:5–8).
Võitkem kuri ära heaga
13., 14. a) Miks me pole vastupanu kohates üllatunud? b) Kuidas me saame õnnistada neid, kes meid taga kiusavad?
13 Loe Roomlastele 12:14, 21. Olles täiesti kindlad, et Jehoova teostab oma eesmärgid, saame julgesti keskendada kõik oma püüded tööle, mille ta on andnud meile teha – kuulutada „head sõnumit kuningriigist kogu asustatud maal” (Matt. 24:14). Me teame, et selline kristlik tegevus äratab vaenlastes viha, sest Jeesus hoiatas meid: „Te olete kõigi rahvaste vihaalused minu nime pärast” (Matt. 24:9). Niisiis pole me vastupanu kohates üllatunud ega heitunud. Apostel Peetrus kirjutas: „Armsad, ärge olge hämmingus, kui tulised raskused teid proovile panevad, justkui toimuks teiega midagi tavatut. Olge hoopis rõõmsad, kuna te ju saate osa Kristuse kannatustest” (1. Peetr. 4:12, 13).
14 Selle asemel et tunda oma tagakiusajate vastu vaenulikkust, püüame neid valgustada, mõistes, et nende seas võib olla selliseid, kes tegutsevad teadmatusest (2. Kor. 4:4). Me püüame talitada Pauluse nõuande järgi „Õnnistage aina neid, kes teid taga kiusavad; õnnistage ja ärge needke” (Rooml. 12:14). Üks viis vastaseid õnnistada on nende eest palvetada. Jeesus sõnas mäejutluses: „Armastage jätkuvalt oma vaenlasi, tehke ikka head neile, kes teid vihkavad, õnnistage üha neid, kes teid neavad, palvetage aina nende eest, kes teid solvavad” (Luuka 6:27, 28). Apostel Paulus teadis omast käest, et tagakiusajast võib saada ustav Kristuse jünger ja tulihingeline Jehoova teenija (Gal. 1:13–16, 23). Ühes teises kirjas mainis Paulus: „Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame; kui meid kiusatakse taga, siis me kannatame ära” (1. Kor. 4:12, 13).
15. Mis on parim viis võita kuri ära heaga?
15 Niisiis toimib tõsikristlane Roomlastele 12. peatüki lõpusalmi kohaselt: „Ära lase kurjal võitu saada enda üle, vaid võida kuri alati ära heaga.” Kõik kuri lähtub Kurat-Saatanast (Joh. 8:44; 1. Joh. 5:19). Apostel Johannesele antud ilmutuses teatas Jeesus, et tema võitud vennad võitsid Saatana ära „Talle vere tõttu ja oma tunnistussõna tõttu” (Ilm. 12:11). Sellest ilmneb, et parim viis võita ära Saatan ja tema kuri mõju praeguse maailma üle on teha head, kuulutades head sõnumit Kuningriigist.
Rõõmsad lootuses
16., 17. Mida õpetab Roomlastele 12. peatükk selle kohta, a) kuidas me peaksime oma elu kasutama? b) kuidas meil tuleks koguduses käituda? c) kuidas meil tuleks kohelda neid, kes suhtuvad meie usku vaenulikult?
16 Olles lühidalt käsitlenud 12. peatükki Pauluse kirjast Rooma kristlastele, oleme saanud mitmesuguseid meeldetuletusi. Oleme õppinud, et meil kui Jehoovale pühendunud teenijatel tuleb tuua vabatahtlikke ohvreid. Me toome ohvreid Jumala vaimu toetusel heal meelel, sest meie „meelt mõjutav jõud” on meid veennud, et see on Jumala tahe. Me oleme tulised vaimus ja kasutame oma mitmesuguseid ande innuga. Teenides ilmutame kohast alandlikkust ja tagasihoidlikkust ning anname kristliku ühtsuse säilitamiseks oma parima. Me püüame olla külalislahked ja osutada siirast empaatiat.
17 Roomlastele 12. peatükist saame ka ohtralt nõu, kuidas vastupanu korral toimida. Me ei tohiks selle eest kätte maksta. Vastuseisu peaksime püüdma ületada lahkete tegudega. Niipalju kui võimalik ja rikkumata Piibli põhimõtteid, peaksime püüdma elada rahus kõigi inimestega. See kehtib perekonnaringis, koguduses, naabruskonnas, tööl, koolis ja meie avalikus teenistuses. Ka otsest vaenulikkust kohates anname oma parima, et võita kuri ära heaga, pidades meeles, et kättemaks on Jehoova päralt.
18. Millised kolm soovitust antakse kirjakohas Roomlastele 12:12?
18 Loe Roomlastele 12:12. Lisaks kõigile neile arukatele ja praktilistele nõuannetele annab Paulus veel kolm soovitust. Kuna ilma Jehoova abita ei suudaks me kõike seda iial teha, soovitab apostel meil olla „püsivad palves”. Tänu sellele suudame järgida ta nõuannet ’pidada vastu raskustes’. Lõppkokkuvõttes on meil vaja hoida oma meelt suunatuna Jehoova tõotatud tulevikule ning olla „rõõmsad lootuses” saada igavene elu kas taevas või maa peal.
Kordamiseks
• Kuidas meil tuleks toimida vastuseisu korral?
• Millistes valdkondades meil tuleks püüda olla rahutegijad ja miks?
• Miks me ei tohiks üritada ise kätte maksta?
[Pilt lk 8]
Naabritele praktilist abi osutades võime võita eelarvamused
[Pilt lk 9]
Kas sa püüad olla koguduses rahutegija?