Õppigem leidma rõõmu Jehoova kartusest
„Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Jehoova kartust!” — LAUL 34:12.
1. Kuidas kaotab Jumala Kuningriik kartuse, ja kas see tähendab, et igasugune kartus kaotatakse?
KÕIKJAL igatsevad inimesed vabaneda kartusest — kuritegevuse ja vägivalla kartusest, kartusest kaotada töökoht, kartusest raskelt haigeks jääda. Milline suurepärane päev see küll on, kui seesugune vabadus Jumala Kuningriigi valitsuse all tegelikkuseks saab! (Jesaja 33:24; 65:21—23; Miika 4:4) Kuid siis ei kaotata mitte igasugust kartust, ega tuleks meil ka praegu oma elust igasugust kartust välja tõrjuda. On olemas hea kartus ja halb kartus.
2. a) Milline kartus on halb ja milline meeldiv? b) Mis on jumalakartus, ja kuidas viidatud kirjakohad seda näitavad?
2 Kartus võib olla meelemürk, mis halvab inimese mõtlemisvõime. See võib kahandada julgust ja hävitada lootuse. Seesugust kartust võib tunda inimene, keda mõni vaenlane füüsiliselt ähvardab. (Jeremija 51:30) Seda võib tunda keegi, kes peab liiga tähtsaks teatud mõjuvõimsate inimeste soosingut. (Õpetussõnad 29:25) Kuid on olemas ka kartus, mis on mõistlik, kartus, mis aitab meil hoiduda tegemast midagi mõtlematut või iseendale kahju toomast. Jumalakartus hõlmab isegi enamat kui seda. See on aukartus Jehoova ees, temast sügav lugupidamine, mis on ühendatud mõistliku kartusega talle meelepaha valmistada. (Laul 89:8, NW) See kartus tõmmata enda peale Jumala meelepaha tuleneb tema helduse ja headuse hindamisest. (Laul 5:8; Hoosea 3:5) Samuti tähendab see selle teadvustamist, et Jehoova on Ülemkohtunik ja Kõikvõimas, kellel on piisavalt jõudu, et karistada ning isegi surmata neid, kes keelduvad talle kuuletumast. — Roomlastele 14:10—12.
3. Kuidas erineb Jehoova kartus hirmust, mis oli seotud mõningate paganlike jumalustega?
3 Jumalakartus on mõistlik, mitte haiglaslik nähtus. See ajendab inimest seisma kindlalt selle eest, mis on õige, ega lase tal teha kompromissi valega. See pole selline kartus, mis on seotud muistse kreeka jumaluse Phobosega, keda kujutati võika, õudusttekitava jumalana. Ka pole see taoline kartus, mis on seotud hindu jumalanna Kaliga, keda mõnikord kujutatakse verejanulisena, kasutamas ehetena laipasid, madusid ja kolpasid. Jumalakartus tõmbab ligi, see ei tõuka eemale. See on tihedalt seotud armastuse ja hindamisega. Seega tõmbab jumalakartus meid Jehoova poole. — 5. Moosese 10:12, 13; Laul 2:11.
Miks mõningatel on see kartus, teistel aga mitte
4. Millisesse seisundisse on inimkond apostel Pauluse kirjelduse kohaselt langenud, ja mis on selle põhjuseks?
4 Inimkonna kui terviku tegutsemapanevaks jõuks ei ole jumalakartus. Roomlastele 3:9—18 näitab apostel Paulus, kui kaugele on inimesed esialgsest täiuslikkusest langenud. Pärast seda kui Paulus ütleb, et kõik on patu all, tsiteerib ta Laule, öeldes: „Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki.” (Vaata Laul 14:1.) Seejärel räägib ta sellest üksikasjalikumalt, mainides selliseid asju nagu inimkonna hoolimatus Jumala otsimise suhtes, headuse puudumine, petmine, sajatamine ja verevalamine. Kui täpselt käib see kirjeldus küll tänapäeva maailma kohta! Enamik inimesi ei tunne mitte mingit huvi ei Jumala ega tema eesmärkide vastu. Näilikkugi headust osutatakse liigagi sageli vaid siis, kui on lootust selle eest midagi saada. Valetamine ja rõve kõne on tavalised asjad. Verevalamist ei näidata mitte üksnes uudistesaadetes, vaid seda pakutakse ka meelelahutuseks. Mis on sellise olukorra taga? On õige, et me kõik oleme patustaja Aadama järglased, aga kui inimesed muudavad oma eluviisi osaks need apostel Pauluse poolt mainitud asjad, siis on küll tegemist juba millegi enamaga. Salm 18 selgitab, mis see on, öeldes: „Ei ole Jumala kartust nende silmade ees!” — Vaata Laul 36:2.
5. Miks mõningad inimesed kardavad Jumalat, teised aga mitte?
5 Kuid miks on see nii, et mõningad inimesed kardavad Jumalat, teised aga mitte? Lihtsalt öeldes on põhjus selles, et mõningad inimesed arendavad jumalakartust, teised aga mitte. Kellelegi meist ei ole see kaasa sündinud, kuid me kõik oleme võimelised seda omandama. Jumalakartus on midagi, mida me peame õppima. Ja et see võiks meie elus võimsaks tegutsemapanevaks jõuks olla, tuleb meil seda arendada.
Meeldiv kutse
6. Kes esitab meile kutse, mis on kirjas Laul 34:12, ja kuidas see tekst näitab, et jumalakartust tuleb õppida?
6 Laulus 34 esitatakse meile meeldiv kutse õppida Jehoova kartust. See on Taaveti laul. Aga kelle eelpildiks Taavet oli? Ei kellegi muu, kui Issanda Jeesuse Kristuse. Üks prohvetiennustus, mida apostel Johannes konkreetselt Jeesuse kohta rakendas, on kirjas selle laulu 21. salmis. (Johannese 19:36) Meie päevil on Jeesus see, kes esitab samalaadse kutse kui see, mis on kirjas 12. salmis: „Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Jehoova kartust!” See näitab selgesti, et jumalakartus on midagi, mida on võimalik õppida, ja et Jeesus Kristus on ülimalt võimekas õpetaja. Kuidas nii?
7. Miks on just Jeesus see, kellelt jumalakartust õppida?
7 Jeesus Kristus teab, kui tähtis on jumalakartus. Heebrealastele 5:7 ütleb tema kohta: „[Kristus] ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast.” Selline jumalakartus oli omadus, mida Jeesus Kristus ilmutas juba enne seda, kui ta seisis piinapostil surmaga silmitsi. Tuleta meelde, et Õpetussõnade 8. peatükis kirjeldatakse Jumala Poega kui isikustatud tarkust. Ja Õpetussõnad 9:10 öeldakse meile: „Jehoova kartus on tarkuse algus.” Niisiis oli see jumalakartus Jumala Poja isiksuse peamine omadus juba kaua enne seda, kui ta maa peale tuli.
8. Mida me õpime Jehoova kartuse kohta tekstist Jesaja 11:2, 3?
8 Lisaks ütleb Jesaja 11:2, 3 Jeesuse kui Messias-Kuninga kohta: „Tema peal hingab Jehoova Vaim, tarkuse ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim! Tema õndsus [„rõõm”, NW] on Jehoova kartuses!” Kui kaunilt on see küll öeldud! Jehoova kartuses ei ole mitte midagi ebameeldivat. See on positiivne ja ülesehitav. See on omadus, mis täidab kogu Kristuse võimupiirkonda, mille üle ta Kuningana valitseb. Ta valitseb praegu ja annab Jehoova kartuse kohta õpetust kõigile, keda tema alamateks kogutakse. Kuidas ta seda teeb?
9. Kuidas õpetab Jeesus Kristus meile Jehoova kartust, ja mida ta tahab, et me selle kohta õpiksime?
9 Meie koosolekute, kokkutulekute ja konventide kaudu aitab Jeesus kui koguduse Pea ja Messias-Kuningas meil selgelt mõista, mis on jumalakartus ning miks see nii kasulik on. Sel kombel püüab ta süvendada meie hindamist Jehoova kartuse vastu, et me õpiksime tundma sellest rõõmu nagu temagi.
Kas sa teed pingutusi?
10. Mida me peame kristlikel koosolekutel tegema, et võiksime mõista Jehoova kartust?
10 See et me loeme lihtsalt Piiblit või käime kuningriigisaalis koosolekutel, ei garanteeri veel iseenesest seda, et me oleme jumalakartlikud. Pane tähele, mida meil tuleb teha, et me võiksime Jehoova kartust tõeliselt mõista. Õpetussõnad 2:1—5 öeldakse: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse!” Niisiis tuleb meil panna koosolekutel tähele seda, mida seal öeldakse, teha tõsiseid pingutusi, et keskenduda peamistele mõtetele ja need meelde jätta, mõelda hoolega selle üle, kuidas peaksid meie tunded Jehoova vastu mõjutama meie suhtumist antud nõuannetesse — tõesti, meil tuleb avada oma süda. Siis me mõistame Jehoova kartust.
11. Mida tuleks meil tõsiselt ja sageli teha selleks, et arendada jumalakartust?
11 Laul 86:11 juhib meie tähelepanu järgmisele tähtsale tegurile — palvele. „Õpeta mulle, Jehoova, oma teed; ma tahan käia su tões,” palus laulik. „Kinnita mu süda kartma sinu nime!” Me teame, et Jehoova kiitis selle palve heaks, kuna ta lasi selle Piiblisse kirja panna. Et jumalakartust arendada, tuleb meil Jehoovalt abi paluda, ning on hea, kui me palvetame tõsiselt ja sageli. — Luuka 18:1—8.
Sellega on seotud sinu süda
12. Miks tuleb südamele erilist tähelepanu pöörata, ja mida see hõlmab?
12 Laulus 86:11 on veel midagi, mida meil tuleks tähele panna. Laulik ei palunud, et ta võiks jumalakartusest ainult mõistusega aru saada. Ta mainis oma südant. Jumalakartuse arendamisega on seotud piltlik süda, mis nõuab erilist tähelepanu, kuna see on meie sisemine isiksus, mis avaldub kõigis elu tegevustes ning hõlmab meie mõtteid, hoiakuid, soove, motiive ja eesmärke.
13. a) Mis võib näidata, et inimese süda on jagatud? b) Millise eesmärgi poole me peaksime pürgima, kui arendame endas jumalakartust?
13 Piibel hoiatab meid, et inimese süda võib olla jagatud. See võib olla reetlik. (Laul 12:3; Jeremija 17:9, NW) See võib ajendada meid osalema ülesehitavas tegevuses — käima koguduse koosolekutel ja põlluteenistuses —, kuid samas võib see armastada maailma eluviisi teatud külgi. See aga ei lase meil ehk Kuningriigi huvide edendamisel endast parimat anda. Veel võib see reetlik süda püüda meid veenda, et me teeme ju sama palju kui nii mõnigi teine. Või siis satub meie süda koolis või töökohal ehk inimesekartuse mõju alla. Selle tõttu kardame ehk sellises õhkkonnas näidata, et oleme Jehoova tunnistajad, või teeme koguni midagi, mis ei ole kristlasele kohane. Kuid hiljem hakkab südametunnistus meid vaevama. Me ei taha olla sellised inimesed. Sellepärast me palvetame Jehoova poole koos laulikuga: „Kinnita mu süda kartma sinu nime!” Me tahame, et kogu meie sisemine isiksus, mis avaldub kõigis meie tegevustes, annaks tunnistust sellest, et me „kardame Jumalat ja peame tema käske”. — Koguja 12:13.
14., 15. a) Kui Jehoova ennustas, et ta toob Iisraeli Babüloni vangistusest tagasi, mida ta siis tõotas oma rahvale anda? b) Mida Jehoova tegi, et istutada jumalakartus oma rahva südamesse? c) Miks lahkus Iisrael Jehoova teedelt?
14 Jehoova tõotas, et ta annab oma rahvale sellise jumalakartliku südame. Ta ennustas, et Iisrael tuuakse kodumaale tagasi, ja ütles, nagu võime lugeda Jeremija 32:37—39 sõnadest: „Ma . . . toon nad tagasi siia paika ning lasen neid elada julgesti! Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks! Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid.” Salmis 40 kinnitatakse Jumala tõotust: „Ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.” Nagu Jehoova oli tõotanud, tõi ta nad tõesti aastal 537 e.m.a. Jeruusalemma tagasi. Kuid mida öelda selle tõotuse teise osa kohta — et ta annab neile ’ühesuguse südame, et nad teda alati kardaksid’? Miks lahkusid muistsed iisraellased Jehoovast pärast seda, kui ta oli nad Babülonist tagasi toonud, nii et aastal 70 m.a.j. hävitati nende tempel, mida enam mitte kunagi uuesti üles ei ehitata?
15 See ei juhtunud üldse mitte sellepärast, et Jehooval oleks midagi ebaõnnestunud. Jehoova astus tõepoolest samme, et anda oma rahva südamesse jumalakartus. Halastusega, mida ta ilmutas neid Babülonist vabastades ja kodumaale tagasi tuues, andis ta neile piisava põhjuse suhtuda temasse sügava lugupidamisega. Lisaks kõigele jagas Jumal neile prohvetite Haggai, Sakarja ning Malakia kaudu meeldetuletusi, nõuandeid ja manitsusi; ta tegi seda ka nende juurde õpetajaks saadetud Esra kaudu; samuti maavalitseja Nehemja ning omaenda Poja kaudu. Mõnikord iisraellased kuuletusid. Nad tegid seda siis, kui nad Haggai ja Sakarja innustusel Jehoova templi uuesti üles ehitasid, ja siis, kui nad Esra päevil võõrad naised ära saatsid. (Esra 5:1, 2; 10:1—4) Kuid palju sagedamini nad ei kuuletunud. Nad ei olnud järjepidevalt tähelepanelikud; nad ei võtnud nõuandeid pidevalt vastu; nad ei hoidnud oma südant avatuna. Kuna iisraellased ei arendanud jumalakartust, ei olnud see nende elus võimsaks liikumapanevaks jõuks. — Malakia 1:6; Matteuse 15:7, 8.
16. Kelle südamesse on Jehoova istutanud jumalakartuse?
16 Aga siiski ei jäänud täitumata Jehoova tõotus anda oma rahva südamesse jumalakartus. Ta tegi uue lepingu vaimse Iisraeliga — kristlastega, kellele ta andis taevase lootuse. (Jeremija 31:33; Galaatlastele 6:16) Aastal 1919 tõi Jumal nad välja Suure Babüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi vangistusest. Ta on nende südamesse kindlalt istutanud tema kartuse. See on toonud rikkalikku kasu nii neile endile kui ka ’suure rahvahulga’ liikmetele, kellel on lootus elada selle Kuningriigi maiste alamatena. (Jeremija 32:39; Ilmutuse 7:9) Jehoova kartus on asunud ka nende südamesse!
Kuidas jumalakartus meie südamesse istutatakse
17. Kuidas on Jehoova meie südamesse oma kartuse andnud?
17 Kuidas on Jehoova meie südamesse jumalakartuse istutanud? Ta on teinud seda oma vaimu tegevuse kaudu. Aga mille me püha vaimu tegevuse tulemusena oleme saanud? Piibli, Jumala inspireeritud Sõna. (2. Timoteosele 3:16, 17) Jehoova annab meile kõigile jumalakartuse arendamiseks kindla aluse selle kaudu, mida ta on möödunud aegadel teinud, ja selle kaudu, kuidas ta oma prohvetliku Sõna kohaselt praegusel ajal oma sulastega tegeleb, ning selle kaudu, et ta annab prohvetiennustusi ka tulevaste asjade kohta. — Joosua 24:2—15; Heebrealastele 10:30, 31.
18., 19. Kuidas aitavad konvendid, kokkutulekud ja koguduse koosolekud meil jumalakartust omandada?
18 Viiendas Moosese raamatus 4:10 ütles Jehoova Moosesele tähelepanuväärsed sõnad: „Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.” Samamoodi on Jehoova ka tänapäeval külluslikult korraldusi teinud, et aidata oma rahval teda kartma õppida. Konventidel, kokkutulekutel ja koguduse koosolekutel me tuletame meelde tõendeid Jehoova helduse ja headuse kohta. Seda me teeme ka siis, kui uurime raamatut Ühendatud ainsa tõelise Jumala kummardamises. Kuidas see uurimine mõjutab sind ja sinu suhtumist Jehoovasse? Kui sa analüüsid meie taevase Isa suurepärase isiksuse tahkusid, mis peegelduvad tema Pojas, kas ei tugevda see sinus otsustavust mitte kunagi Jumalale meelepaha valmistada? — Koloslastele 1:15.
19 Me uurime koosolekutel ka jutustusi selle kohta, kuidas Jehoova on oma rahvast minevikus vabastanud. (2. Saamueli 7:23) Kui me uurime Piiblit Vahitorni ja teiste väljaannete abil, saame teadmisi nii prohvetlike nägemuste kohta, mis on sel 20. sajandil juba täitunud, kui ka kartustsisendavate sündmuste kohta, mis on veel ees. Kõigi selliste Jumala tegude kohta ütleb Laul 66:5 (UT): „Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kartustäratav on tema toimimine inimlastele.” Jah, kui neisse Jumala tegudesse õigesti suhtuda, istutavad need meie südamesse Jehoova kartuse, sügava lugupidamise tema vastu. Seega me mõistame, kuidas Jehoova Jumal täidab oma tõotuse: „Ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.” — Jeremija 32:40.
20. Mida tuleb meil teha selleks, et jumalakartus võiks sügavale meie südamesse juurduda?
20 Siiski on ilmne, et jumalakartus ei tule meie südamesse ilma, et me ise selleks pingutusi teeksime. Tulemused ei teki iseenesest. Jehoova teeb oma osa. Meie peame tegema oma osa, arendades jumalakartust. (5. Moosese 5:29) Lihalik Iisrael seda ei teinud. Kuid toetudes Jehoovale, saavad vaimsed iisraellased koos oma kaaslastega juba praegu palju kasu, mis saab osaks neile, kes kardavad Jumalat. Järgmises artiklis vaatleme lähemalt, millist kasu nad saavad.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis on jumalakartus?
◻ Kuidas õpetatakse meid Jehoova kartusest rõõmu leidma?
◻ Milliseid pingutusi tuleb meil endil teha selleks, et võiksime olla jumalakartlikud?
◻ Miks on jumalakartuse omandamine seotud meie piltliku südame kõigi tahkudega?
[Pildid lk 12, 13]
Et mõista Jehoova kartust, on vaja hoolsalt uurida