Hoidu valeõpetajate eest!
”Teiegi sekka tuleb valeõpetajaid.” (2. PEETRUSE 2:1, UT)
1. Millest oli Juudas kavatsenud kirjutada, kuid miks ta teemat muutis?
KUI kohutav! Valeõpetajad esimese sajandi kristlikus koguduses! (Matteuse 7:15; Apostlite teod 20:29, 30.) Jeesuse poolvend Juudas oli sellisest asjade käigust teadlik. Ta ütles, et oli kavatsenud kirjutada usukaaslastele nende ”ühisest pääsemisest”, kuid selgitas: ”Muutus paratamatuks kirjutada teile, et ergutada teid võitlema .. usu pärast.” Miks Juudas teemat muutis? Ta ütles: ”Sest teie sekka [kogudustesse] on poetunud mõningaid inimesi, kes .. meie Jumala armu tarvitavad, et lodevalt elada” (Juuda 3, UT; 4).
2. Miks on 2. Peetruse teine peatükk ja Juuda kiri väga sarnased?
2 Arvatavasti kirjutas Juudas oma kirja natuke aega pärast seda, kui Peetrus oli kirjutanud oma teise läkituse. Kahtlemata oli Juudas selle kirjaga tuttav. On ilmne, et ta avaldas oma võimsas manitsuskirjas palju samalaadseid mõtteid. Seega, uurides 2. Peetruse teist peatükki, märkame selle suurt sarnasust Juuda kirjaga.
Valeõpetuste tagajärjed
3. Milline mineviku nähtus pidi Peetruse sõnade kohaselt korduma?
3 Pärast seda, kui Peetrus on ärgitanud oma vendi panema tähele prohvetiennustusi, ütleb ta: ”Aga valeprohveteidki tõusis [muistse Iisraeli] rahva seas, nõnda nagu teiegi seas saab olema lahkõpetajaid” (2. Peetruse 1:14—2:1). Muiste kuulutati Jumala rahvale õigeid prohvetiennustusi, kuid sel tuli võidelda ka valeprohvetite väärastunud õpetuste vastu (Jeremija 6:13, 14; 28:1—3, 15). ”Jeruusalemma prohvetite juures ma nägin kohutavaid asju: abielurikkumine ja valelik eluviis!” kirjutas Jeremija (Jeremija 23:14).
4. Miks väärivad valeõpetajad hävingut?
4 Peetrus kirjeldab valeõpetajate tegevust kristlikus koguduses, öeldes, et need ’toovad salamahti sisse hukutavaid valeõpetusi, salgavad ära peremehegi [Jeesuse Kristuse], kes nad on ostnud, ja tõmbavad eneste peale äkilise hukatuse’ (2. Peetruse 2:1; Juuda 4). Esimesel sajandil alguse saanud sektantluse lõppresultaadiks on ristiusu kirik oma tänapäevasel kujul. Peetrus põhjendab, miks valeõpetajad on hukatuse kuhjaga ära teenud, öeldes: ”Paljud järgivad nende lodevat elu, kelle pärast pilgatakse tõe teed” (2. Peetruse 2:2).
5. Milles olid valeõpetajad süüdi?
5 Mõtle vaid! Valeõpetajate mõjul hakkavad paljud koguduseliikmed lodevalt elama. Kreeka sõna, mis on tõlgitud väljendiga ”lodev elu”, tähendab ohjeldamatust, enesevalitsuse puudumist, sündmatust, liiderlikkust, häbitut käitumist. Peetrus ütles eespool, et kristlased on ”põgenenud ära hukkumisest, mis on maailmas himude tõttu” (2. Peetruse 1:4). Nüüd ta hoiatab ette, et mõningad pöörduvad sellesse hukkumisse tagasi, kusjuures suur süü selles lasub kogudustesse poetunud valeõpetajatel! See omakorda kahjustab tõe tee mainet. Kui kurb! Kahtlemata on see taoline valdkond, millele kõik Jehoova tunnistajad ka tänapäeval peaksid hoolsalt tähelepanu pöörama. Me ei tohiks kunagi unustada, et oma käitumisega me toome Jehoova Jumalale ja tema rahvale kas kiitust või teotust (Õpetussõnad 27:11; Roomlastele 2:24).
Kuidas valeõpetusi propageeritakse
6. Mis on valeõpetajate motiiviks ning kuidas nad oma tahtmist püüavad saavutada?
6 On tark mõelda sellele, mil viisil valeõpetajad oma väärastunud mõtteviisi propageerivad. Esiteks ütleb Peetrus, et nad teevad seda salamahti ehk vaiksel, salakavalal viisil. Ta lisab: ”Ahnuses kasutavad nad teid petlike sõnadega.” Seda, et valeõpetajate motiiviks on omaenda isekad soovid, rõhutab piiblitõlge Uus Testament ja Psalmid, kus öeldakse, et nad ”ahnitsedes püüavad teid võltside sõnadega ära osta”. Sarnaselt ütleb selles kohas ka James Moffatti piiblitõlge: ”Oma himudes nad kasutavad teid ära riukalike argumentide abil” (2. Peetruse 2:1, 3). Sellele, kes pole vaimselt erk, võib valeõpetajate jutt tunduda usutav, kuid tegelikult on nende sõnad hoolikalt valitud, et ”ära osta” inimesi ning meelitada neid teenima petiste isekaid huve.
7. Milline filosoofiline vool sai populaarseks esimesel sajandil?
7 Pole kahtlustki, et esimese sajandi valeõpetajaid mõjutas tollase maailma mõtteviis. Umbes sel ajal, kui Peetrus oma kirjad kirjutas, hakkas populaarsust võitma filosoofiline vool, mida nimetatakse gnostitsismiks. Gnostikud uskusid, et kogu mateeria on kuri ning üksnes vaimuga seonduv on hea. Sestap ütlesid mõned neist, et on ükspuha, mis inimene oma kehaga teeb. Viimaks kaduvat inimese keha niikuinii. Nad järeldasid, et ihulikud — sealhulgas seksuaalsed — patud ei loe midagi. Nähtavasti hakkasid taolised vaated mõjutama ka mõningaid, kes pidasid end kristlasteks.
8., 9. a) Milline väärastunud mõtteviis mõjutas mõningaid varakristlasi? b) Mida mõningad koguduseliikmed Juuda sõnutsi tegid?
8 Üks piibliõpetlane märgib, et ”kirikus oli isikuid, kes moonutasid armuõpetust” ehk ”ärateenimata headuse” õpetust (Efeslastele 1:5—7, UM). Tema sõnul oli mõne isiku mõttekäik selline: ”Kas te ütlete, et Jumala [ärateenimata headus] on piisavalt suur, et katta kõik patud? [—] Patustagem siis edasi, sest Jumala [ärateenimata headus] suudab kustutada iga patu. Õigupoolest mida rohkem me patustame, seda rohkem võimalusi on Jumalal [ärateenimata headust] ilmutada.” Oled sa eales kuulnud arutlust, mis tõde rohkem väänaks kui see?
9 Apostel Paulus pareeris vale arusaama Jumala halastusest, küsides: ”Kas peame jääma patusse, et arm [”ärateenimata headus”, UM] suureneks?” Ja veel: ”Kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole käsu all, vaid armu [”ärateenimata headuse”, UM] all?” Kummalegi küsimusele vastas Paulus otsusekindlalt: ”Ei sinnapoolegi!” (UT) (Roomlastele 6:1, 2, 15). On selge, et kogudustes tõepoolest oli neid, kes, nagu Juudas ütles, ’tarvitasid Jumala armu [”ärateenimata headust”, UM], et lodevalt elada’. Ent vastavalt Peetruse sõnadele selliste ”hukatus ei tuku” (Juuda 4; 2. Peetruse 2:3).
Hoiatavad näited
10., 11. Millised kolm hoiatavat näidet toob Peetrus?
10 Rõhutamaks tõsiasja, et Jumal kindlasti karistab tahtlikke patustajaid, toob Peetrus Pühakirjast kolm hoiatavat näidet. Esiteks ta kirjutab: ”Jumal ei säästnud ingleidki, kes pattu tegid.” Juudas ütleb, et need inglid ’ei hoidnud oma seisust, vaid jätsid maha oma eluaseme’ taevas. Enne veeuputust tulid nad maa peale ning võtsid omale lihaliku keha, et inimeste tütardega seksuaalsuhetes olla. Karistuseks nende ebaõige ja loomuvastase käitumise eest heideti nad ”Tartarosse” või nagu Juuda kiri ütleb, nad pandi kinni ”igaveste ahelatega pilkase pimeduse alla suure päeva kohtuks” (2. Peetruse 2:4, UM; Juuda 6; 1. Moosese 6:1—3).
11 Järgmisena mainib Peetrus Noa päevil elanud inimesi (1. Moosese 7:17—24). Ta ütleb, et Noa ajal Jumal ”ei säästnud muistset maailma, .. kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale”. Ja viimase näitena kirjutab Peetrus sellest, et Jumal ’põletas tuhaks Soodoma ja Gomorra linnad’, ”pannes hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud”. Juudas täiendab, et sealsed inimesed ”elasid porduelu ja ajasid taga teist liha” (2. Peetruse 2:5, 6; Juuda 7). Peale selle et sealsed mehed olid lubamatutes seksuaalsuhetes naistega, ihalesid nad ka teiste meeste ja võimalik et isegi aruta lojuste ”liha” järele (1. Moosese 19:4, 5; 3. Moosese 18:22—25).
12. Millise tasu õiglane käitumine Peetruse sõnul toob?
12 Samas ütleb Peetrus, et Jehoova tasub neile, kes teda ustavalt teenivad. Näiteks räägib ta, et kui Jumal tõi maale veeuputuse, siis ta ”varjas .. õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi”. Samuti märgib ta, et Soodoma päevil päästis Jehoova ”Loti, kes oli õige”, ning teeb järelduse: ”Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda” (2. Peetruse 2:5, 7—9).
Teod, mis väärivad karistust
13. Kes esmajoones säilitatakse kohtu jaoks ning millised ”unenäod” neil arvatavasti on?
13 Peetrus mainib eraldi neid, kes esmajoones säilitatakse Jumala kohtu jaoks, ja nendeks on nimelt, ”kes liha järgi elavad roppudes himudes ja põlgavad Issanda valitsust”. Me võime tajuda Peetruse nördimust, kui ta sõnab: ”Need on jultunud, iseennast täis, ei karda pilgata aukandjaid vaime [”aulisi”, Suur Piibel].” Juudas kirjutab, et ’need unenägijad rüvetavad oma liha, pilkavad aukandjaid vaime [”aulisi”, SP]’ (2. Peetruse 2:10; Juuda 8). Võimalik, et nende ”unenägude” hulka kuuluvad ebapuhtad seksuaalfantaasiad, mis tiivustavad neid oma seksuaalseid himusid ebamoraalsel teel rahuldama. Aga mis mõttes nad ”põlgavad Issanda valitsust” ja ’pilkavad aulisi’?
14. Mis mõttes valeõpetajad ”põlgavad Issanda valitsust” ja ’pilkavad aulisi’?
14 Nad teevad seda sellega, et põlastavad Jumala poolt ametisse määratud isikute autoriteeti. Kristlikud kogudusevanemad esindavad aulist Jehoova Jumalat ja tema Poega ning selle tõttu on neilegi saanud osaks teatav aulisus. Tõsi, nad on ekslikud, nagu oli Peetruski, kuid Pühakiri siiski ergutab koguduseliikmeid neile aulistele alluma (Heebrealastele 13:17). Nende puudused ei anna põhjust neist teotavalt rääkida. Peetrus ütleb, et inglid ”ühtki pilkavat otsust ei lausu [valeõpetajate] kohta”, ehkki nood seda kuhjaga väärivad. ”Ent need,” jätkab Peetrus, ”on nagu mõistmatud loomad, kes on oma loomu poolest sündinud püütavaiks ja hukutavaiks; nad pilkavad seda, mida nad ei tea, ja hukkuvad” (2. Peetruse 2:10—13).
”Kui nad pidutsevad .. teiega”
15. Millised on valeõpetajate meetodid ning kus nad oma võrgud välja panevad?
15 Ehkki need moraalselt laostunud inimesed ”peavad lõbuks igapäevast laiutamist” ja ”on ebapuhtuse ja häbi laigud”, on nad samas ka salalikud. Nad tegutsevad ”salamahti”, kasutades ”petlikke sõnu”, nagu Peetrus varem märkis (2. Peetruse 2:1, 3, 13). Seega ei pruugi nad avalikult teha vastutööd kogudusevanemate püüdeile hoida koguduses Jumala moraalinorme ega varjamatult otsida võimalusi oma seksuaalsete himude rahuldamiseks. Peetrus ütleb, et nad hoopiski ’lõbutsevad oma pettuste varal .., kui nad pidutsevad ühes teiega’. Ning Juudas kirjutab: ”Nemad on teie armastussöömaaegadel mustuselaigud [”vee all peidusolevad karid”, UM]” (Juuda 12). Jah, täpselt nagu sakmelised veealused karid võivad purustada laeva põhja ning põhjustada ettevaatamatute meremeeste uppumist, nõnda laostasid valeõpetajad ettevaatamatuid, kelle vastu nad ”armastussöömaaegadel” silmakirjalikult armastust osutasid.
16. a) Mis olid ”armastussöömaajad” ning milliseid sarnaseid olukordi võivad ebamoraalsed isikud tänapäeval oma eesmärkide saavutamiseks kasutada? b) Kellele valeõpetajad oma tähelepanu keskendavad ning mida peaksid sellised inimesed tegema?
16 ”Armastussöömaajad” olid arvatavasti seltskondlikud üritused, kuhu esimese sajandi kristlased kokku tulid sööki ja seltsi nautima. Ka tänapäeval korraldavad Jehoova tunnistajad aeg-ajalt seltskondlikke koosviibimisi, näiteks abiellumise puhul, või siis peavad piknikke või koosviibimisõhtuid. Kuidas võivad kõlbeliselt laostunud isikud kasutada selliseid olukordi, leidmaks omale ohvreid? Peetrus kirjutas: ”Nende silmad õhkuvad abielurikkumisest ja .. nemad ahvatlevad kinnitamatuid [”jalgealuseta”, UT] hingi.” Nad keskendavad oma ”ahnusega vilunud südame” neile, kes on vaimses mõttes jalgealuseta, kes pole tõde täielikult omaks võtnud. Võta siis teadmiseks, mis juhtus Peetruse päevil, ning püsi valvel! Tõrju tagasi kõik ebapuhtad lähenemiskatsed ning ära lase end õnge võtta ebamoraalsete kavatsustega isiku sarmil ega välisel ilul! (2. Peetruse 2:14.)
’Bileami tee’
17. Mis oli ’Bileami tee’ ning kuidas see mõjutas 24000 iisraellast?
17 Need ”needuse” all olijad on tõde juba mõnda aega tundnud. Näiliselt võivad nad praegugi olla tegevad koguduseliikmed. Kuid Peetrus ütleb: ”Nad on hüljanud otsese tee, nad on ära eksinud, käies Bileami, Beori poja teed, kellele ülekohtu palk oli armas” (2. Peetruse 2:14, 15). Prohvet Bileami tee oli see, et ta andis omakasu pärast nõu meelitada iisraellased ebamoraalsele teele. Ta rääkis Moabi kuningale Baalakile, et Jumal neab Iisraeli siis, kui see rahvas õnnestub hoorama panna. Tagajärjeks oli see, et moablannad võrgutasid ära palju Jumala rahva liikmeid, ning 24000 iisraellast hukati ebamoraalse käitumise pärast (4. Moosese 25:1—9; 31:15, 16; Ilmutuse 2:14).
18. Kui järjekindel oli Bileam ning mida tema ots valeõpetajate kohta näitab?
18 Peetrus mainib, et Bileami püüti takistada sel viisil, et tema eesel kõneles temaga, ent Bileamile oli ”ülekohtu palk” siiski niivõrd ”armas”, et ta isegi pärast seda ei loobunud oma ”jõledusest” (2. Peetruse 2:15, 16). Kui kuri ta küll oli! Häda neile, kes Bileami sarnaselt püüavad Jumala rahvast laostada, ebamoraalsele teele meelitada! Bileam suri oma kurjuse pärast ning see on eelpilt selle kohta, mis juhtub kõigiga, kes tema teed lähevad (4. Moosese 31:8).
Nende kuratlikud meelitused
19., 20. a) Millega on Bileami-sarnaseid inimesi võrreldud ja miks? b) Keda nad ahvatlevad ja kuidas? c) Miks võib öelda, et nende meelitused on kuratlikud, ning kuidas me võime ennast ja teisi nende eest kaitsta?
19 Iseloomustades Bileami-sarnaseid inimesi, kirjutab Peetrus: ”Need on ilma veeta lätted [ehk kaevud], marutuulest aetavad udupilved.” Janusele kõrberändurile võib kuiv kaev tähendada surma. Pole ime, et neile, kelle kohta võib tuua sellise võrdluse, ”on varutud pilkane pimedus”! ”Sest rääkides tühje ülerinna sõnu,” jätkab Peetrus, ”ahvatlevad nad lodevate lihahimudega neid, kes vaevalt olid pääsenud pakku eksiteel käijate seast.” Nagu Peetrus selgitab, meelitavad nad kogenematuid sellega, et ”tõotavad neile vabadust, olles ise kaduvuse orjad” (2. Peetruse 2:17—19; Galaatlastele 5:13).
20 Sääraste kõlbeliselt laostunud õpetajate meelitused on kuratlikud. Nad võivad öelda näiteks midagi sellist: ”Jumal teab, et me oleme nõrgad ja kirgede küüsis. Seepärast, kui me oma tunnetele vaba voli anname ning rahuldame oma seksuaalseid soove, jääb Jumal meile ikka halastavaks. Kui me patu üles tunnistame, andestab ta meile samamoodi, nagu ta andestas siis, kui me alles tõesse tulime.” Meenuta, et umbes samamoodi pöördus Kurat ka Eeva poole ning tõotas talle, et tema patule ei järgne karistust. Eeva puhul väitis ta, et patt Jumala vastu toob kaasa valguse ja vabaduse (1. Moosese 3:4, 5). Kui meil peaks tulema tegemist taolise kõlbeliselt laostunud inimesega, kes kogudusega läbi käib, on meie kohus ennast ja teisi kaitsta, see tähendab, rääkida sellest inimesest isikutele, kes teenivad kristlikus koguduses vastutaval kohal (3. Moosese 5:1).
Kaitseks on täpne tundmine
21.—23 a) Millised on tagajärjed, kui me ei rakenda ellu oma täpseid teadmisi? b) Millist probleemi Peetrus veel arutab ja meiegi järgmisena uurime?
21 Peetrus lõpetab oma kirja selle osa, kirjeldades, millised on tagajärjed siis, kui me ei rakenda oma teadmisi, mis, nagu ta varem ütles, on vajalikud ”eluks ja jumalakartuseks” (2. Peetruse 1:2, 3, 8). Ta kirjutab: ”Kui nad Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse tunnetuse [”täpse tundmise”, UM] läbi pääsesid pakku maailma ebapuhtusest, kuid jälle segunevad sellega ja jäävad alla, siis on nende viimne lugu saanud pahemaks kui esimene” (2. Peetruse 2:20). Kui kurb! Need, kes Peetruse päevil sedasi talitasid, heitsid seksuaalse naudingu üürikeste hetkede pärast kõrvale kallihinnalise lootuse elada kord surematutena taevas.
22 Sellepärast ütleb Peetrus: ”Neil oleks parem, et õiguse tee oleks jäänud neile tundmatuks, kui seda tundes ära pöörduda käsust, mis neile on antud. Neile on tulnud kätte, mis tõeline vanasõna ütleb: ”Koer pöördub tagasi oma okse juurde” ja ”pestud emis läheb porisse püherdama!”” (2. Peetruse 2:21, 22; Õpetussõnad 26:11).
23 Ilmselt oli varakristlastel veel üks probleem ning sama asi on ka tänapäeval mõnele probleemiks. Tollal mõned arvatavasti kurtsid selle üle, et Kristuse tõotatud juuresolek näis jäävat tulemata. Vaadelgem, kuidas Peetrus seda teemat käsitleb.
Kas sa mäletad?
◻ Millised kolm hoiatavat näidet Peetrus toob?
◻ Mismoodi valeõpetajad ”põlgavad Issanda valitsust”?
◻ Mis on Bileami tee ning kuidas võivad sellel käijad teisi pettusega meelitada?
◻ Milliseid tagajärgi toob see, kui me täpseid teadmisi ellu ei rakenda?
[Pilt lk 16, 17]
Bileam on hoiatavaks näiteks