26. peatükk
Võitlus teha seda, mis on õige
1. Mis on need kaks asja, mille vastu kristlased peavad võitlema?
NIIKAUA, kui eksisteerib Saatana maailm, peavad kristlased võitlema, et hoida endid vabadena selle kurjast mõjust. Apostel Paulus kirjutas: „Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu!” (Efeslastele 6:11—18) Kuid meie võitlus ei ole ainult Saatana ja tema maailma vastu; see on samuti meie oma ihade vastu teha seda, mis on halb. Piibel ütleb: „Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale.” — 1. Moosese 8:21; Roomlastele 5:12.
2. a) Miks on meil sageli tugev iha teha halba? b) Miks me peame halbade ihade vastu võitlema?
2 Esimeselt inimeselt Aadamalt päritud patu pärast himustab meie süda teha seda, mis on halb. Kui me himule järele anname, siis ei saa me igavest elu Jumala uues süsteemis. Seepärast on meil tarvis võidelda, et teha seda, mis on õige. Isegi apostel Paulus pidas sellist võitlust, nagu ta selgitas: „Kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.” (Roomlastele 7:21—23) Ka sinule võib see võitlus tunduda raskena. Mõnikord võid tunda endas sisemist vastuolu. Mida sa sel juhul otsustad teha?
3. a) Milline sisemine vastuolu on paljudel inimestel? b) Missugust Piibli tõde demonstreerib see fakt, et paljud teevad halba, kuigi soovivad teha seda, mis on õige?
3 Sulle on teatavaks saanud Jumala imepärased tõotused igavese elu kohta täiuslikes tingimustes maa peal. Sa usud neid tõotusi ja tahad neid häid asju ka endale. Sa tead, et Jumala teenimine on sinu kõige paremates ja kestvamates huvides. Aga oma südames sa võid ihaldada asju, mida tead olevat halvad. Mõnikord võib sul olla kange iha toime panna hoorust, varastada või osaleda teistes väärtegudes. Mõned inimesed, kes uurivad seda raamatut, võivad tõesti praegu teha selliseid halbu tegusid, kuigi nad teavad, et need on Jumala poolt hukka mõistetud. See fakt, et nad teevad halba, kuigi neil on soov teha seda, mis on õige, näitab, et Piiblis öeldu on tõde: „Süda on kavalam petma, kui mingisugune muu asi, ja tema on koguni hukas.” — Jeremija 17:9, VP.
SEDA VÕITLUST ON VÕIMALIK VÕITA
4. a) Kellest oleneb selle võitluse võitmine või kaotamine? b) Mis on nõutav, et võita võitlust teha seda, mis on õige?
4 Kuid see ei tähenda, et inimesel ei ole kontrolli oma tugevate ihade üle teha halba. Kui sa tõesti tahad, siis võid tugevdada oma südant nii, et see juhib sind õigele teele. Kuid selle tegemine oleneb juba sinust. (Laul 26:1, 11) Sinu eest ei saa seda võitlust võita mitte keegi teine. Niisiis jätka kõigepealt eluandvate Piibli teadmiste omandamist. (Johannese 17:3) Aga tarvis on veel rohkemat, kui ainult nende teadmiste kogumist oma mõistusesse. Need peavad jõudma ka sinu südamesse. Sa pead hakkama õpitut sügavalt tunnetama, nii et sa tõesti tahad selle järgi tegutseda.
5. Kuidas sa võid hakata Jumala seadusi kogu südamest hindama?
5 Aga kuidas on sul võimalik Jumala seadusi kogu südamest hinnata? Sul on tarvis nende üle mõtiskleda ehk sügavalt järele mõtelda. Näiteks küsi endalt: „Kas selles on mingit erinevust, kas inimene Jumalale kuuletub või mitte?” Vaatle inimeste elu, kes ei ole Tema seadustest hoolinud, nagu see 19-aastane tütarlaps, kes kirjutas: „Mul oli kolmel korral suguhaigus. Viimasel korral see maksis mulle õiguse sünnitada lapsi, sest mulle oli vaja teha hüsterotoomia.” On tõesti kurb näha kõiki hädasid, mis on põhjustatud sellest, et inimesed ei ole kuulekad Jumala seadustele. (2. Saamueli 13:1—19) Naine, kes oli teinud hooruspattu, ütles kurvalt: „See ei ole üldsegi väärt piina ja emotsionaalset laostumist, mis tuleb koos sõnakuulmatusega. Sellepärast ma nüüd kannatangi.”
6. a) Miks halbadest tegudest tulenev lõbu ei ole seda väärt? b) Missugust elu võis Mooses Egiptuses nautida?
6 Kuid sa võid kuulda inimesi ütlemas, et hoorus ja samuti liigjoomine ning uimastite tarvitamine pakub lõbu. Aga see niinimetatud lõbu on ainult ajutine. Ära lase ennast eksitada teguviisiga, mis röövib sinult tõelise ja kestva õnne. Mõtle Moosesele, kes kasvatati üles „vaarao tütrepojana”. Ta elas vanaaja Egiptuse kuningakoja rikkuses. Ent Piibel ütleb, et kui ta suureks kasvas, tegi ta valiku, „pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu”. (Heebrealastele 11:24, 25) Niisiis pidi Egiptuse kuningakojas ilmselt eksisteerima amoraalse ja lodeva eluviisi ning lõbustuste nautimine. Mispärast Mooses sellest kõigest lahti ütles?
7. Miks Mooses ütles lahti ’üürikese aja paturõõmu nautimisest’ Egiptuse kuningakojas?
7 Sellepärast, et Moosesel oli usk Jehoova Jumalasse. Ta tundis midagi palju paremat, kui seda on ajutise paturõõmu nautimine, mida ta oleks võinud Egiptuse kuningakojas kogeda. Piibel ütleb: „Sest ta tõstis oma silmad tasu poole.” Mooses mõtiskles ehk mõtles sügavalt järele nende asjade üle, mida Jumal oli tõotanud. Tal oli usk Jumala eesmärgisse luua uus, õiglane süsteem. Tema südant liigutas Jehoova suur armastus ja hoolitsus inimkonna eest. Mooses ei olnud Jehoovast üksnes kuulnud või lugenud. Piibel ütleb: „Sest otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.” (Heebrealastele 11:26, 27) Moosesele oli Jehoova reaalne ja seda olid ka Tema tõotused anda igavene elu.
8. a) Mida me vajame, et võita võitlust teha seda, mis on õige? b) Milline seisukoht on tark, nagu seda väljendas üks noormees?
8 Kas see on õige ka sinu kohta? Kas sa vaatad Jehoovale nagu reaalsele Isikule, nagu Isale, kes sind armastab? Kui loed tema tõotusi anda igavene elu Paradiisis maa peal, kas sa kujutled, et oled seal neid õnnistusi nautimas? (Vaata lehekülgi 156—162.) Et jääda võitjaks mitmesuguste mõjude all teha seda, mis on vale, vajame lähedast vahekorda Jehoovaga. Ja meil on tarvis „tõsta oma silmad tasu poole”, nagu seda tegi Mooses. Ühel 20-aastasel noormehel, kellel oli kiusatus teha hooruspattu, oli sama seisukoht nagu Moosesel. Ta ütles: „Minu lootus igavesele elule oli liiga väärtuslik, et seda väheste amoraalsushetkede pärast kaotada.” Kas ei ole see õige suhtumine?
TEISTE VIGADEST ÕPPIMINE
9. Kuidas kuningas Taavet jäi kaotajaks võitluses teha seda, mis on õige?
9 Selles võitluses ei või sa kunagi kaotada valvsust, nagu seda ükskord tegi kuningas Taavet. Ta juhtus ühel päeval vaatama oma palee katuselt ja nägi eemal kaunist Batsebat ennast pesemas. Selle asemel, et silmad ära pöörata, enne kui amoraalsed mõtted südamesse tõusid, jätkas ta vaatamist. Tema iha astuda Batsebaga seksuaalvahekorda kasvas nii tugevaks, et ta lasi ta oma paleesse tuua. Hiljem, kui Batseba oli jäänud rasedaks ja Taavet ei olnud võimeline nende abielurikkumist varjama, korraldas ta asja nii, et Batseba abikaasa lahingus tapeti. — 2. Saamueli 11:1—17.
10. a) Kuidas Taavetit tema patu eest karistati? b) Mis oleks võinud Taaveti abielurikkumise ära hoida?
10 See oli tõesti kohutav patt. Ja Taavet sai selle pärast palju kannatada. Mitte üksnes seda, et ta oli oma teo pärast suures ahastuses, vaid Jehoova karistas teda temale veel jäänud eluajal hädadega ta oma kodakondsete seas. (Laul 51:5, 6; 2. Saamueli 12:10—12) Taaveti süda oli reetlikum, kui ta oli arvanud; ebaõiged ihad said temast võitu. Hiljem ta ütles: „Vaata, ülekohtu sees olen ma sünnitatud, ja patu sees on mu ema mind saanud.” (Laul 51:7, VP) Kuid seda halba, mis Taavet Batsebaga tegi, ei oleks pruukinud juhtuda. Tema probleemiks oli see, et ta jätkas vaatamist; ta ei vältinud olukorda, mis äratas tema seksuaalse himu teise mehe naise vastu.
11. a) Mida peaksime Taaveti kogemusest õppima? b) Mis võib äratada „seksuaalset himu”? c) Millest tark inimene hoidub, nagu väitis üks noor?
11 Me peaksime õppima Taaveti kogemusest, et olla valvsad olukordades, mis ergutavad kohatuid seksuaalseid tundeid. Näiteks, mis juhtub, kui loed raamatuid ja vaatad telesaateid ning filme, mis rõhutavad seksi? On tõenäoline, et see õhutab seksuaalseid ihasid. Niisiis hoidu tegudest ja meelelahutustest, mis äratavad „seksuaalset himu”. (Koloslastele 3:5; 1. Tessalooniklastele 4:3—5; NW; Efeslastele 5:3—5) Ära aseta ennast koos teise isikuga olukorda, mis võib viia hooruseni. Üks 17-aastane tähendas targalt: „Mõni võib ju ütelda: ’Me teame, millal peatuda.’ On õige, et inimene võib teada millal, aga kui palju on neid, kes suudavad seda teha? Parem on sellist olukorda vältida.”
12. Millist Joosepi eeskuju me peaksime meeles pidama?
12 Kui Taavetil oleks olnud meeles Joosepi eeskuju, ei oleks ta iialgi Jumala vastu seda suurt pattu teinud. Joosep oli Egiptuses pandud hoolitsema Pootifari majapidamise eest. Sel ajal, kui Pootifar oli kodunt ära, püüdis ta seksihull naine võrgutada meeldivat Joosepit, öeldes: „Maga mu juures.” Kuid Joosep keeldus. Siis ühel päeval haaras naine Joosepist kinni ja püüdis teda panna enda juurde heitma. Kuid Joosep kiskus enda vabaks ja põgenes. Ta oli südames teinud kindla otsuse mitte rahuldada oma seksuaalseid ihasid, vaid teha seda, mis on õige Jumala ees. „Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” küsis ta. — 1. Moosese 39:7—12.
ABI, MIDA VAJAD VÕITMISEKS
13, 14. a) Mida on selle võitluse võitmiseks tarvis? b) Missuguse muutuse tegid läbi need, kes Korintoses said kristlasteks, ja mille abil? c) Missugused olid Paulus ja Tiitus varem?
13 Selle võitluse võitmiseks pead sa laskma Piibli tundmisel minna oma südamesse, nii et see ajendaks sind selle järgi tegutsema. Kuid samuti on sul tarvis ühineda Jumala rahvaga, saada Jehoova nähtava organisatsiooni osaks. Selle abiga võid muutuda, ükskõik kui sügavalt sa võisid olla mässitud pattudesse. Neist inimestest vanas Korintoses, kes oma eluviisi muutsid, kirjutas apostel Paulus: „Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud [„mehed, keda peetakse ebaloomulikul eesmärgil”, NW] ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad [„väljapressijad”, NW] ei päri Jumala riiki! Ja sellised olid teist mõningad; aga te olete puhtaks pestud.” — 1. Korintlastele 6:9—11.
14 Mõtle selle üle järele! Mõned nendest esimese sajandi kristlastest olid enne olnud hoorajad, abielurikkujad, homoseksualistid, vargad ja joodikud. Aga kristliku organisatsiooni abiga nad muutusid. Isegi apostel Paulus oli kord teinud halbu tegusid. (1. Timoteosele 1:15) Ta kirjutas oma kaaskristlasele Tiitusele: „Sest ka meie olime kord mõistmatud, sõnakuulmatud, eksijad, mitmesuguste himude ja lõbude orjad.” — Tiitusele 3:3.
15. a) Mis näitab, et Paulusel ei olnud kerge teha seda, mis on õige? b) Kuidas me võime Pauluse eeskujust kasu saada?
15 Kui Paulus sai kristlaseks, kas oli tal siis kerge teha seda, mis on õige? Ei. Paulus pidas eluaegset võitlust kohatute ihade ja lõbude vastu, mille ori ta varem oli olnud. Ta kirjutas: „Ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust öeldes ise ei saaks kõlvatuks.” (1. Korintlastele 9:27) Paulus oli enda vastu range. Ta sai sundida ennast tegema seda, mis on õige, isegi siis, kui tema lihalik keha ihaldas toimida valesti. Ja kui sa teed nii, nagu tegi tema, võid ka sina selle võitluse võita.
16. Millised kaasaegsed eeskujud võivad aidata meil võita võitlust teha seda, mis on õige?
16 Kui leiad, et mõnest halvast harjumusest on raske võitu saada, võta osa Jehoova tunnistajate järgmisest suurest kokkutulekust. Kahtlemata avaldab sulle mõju kohalviibijate rõõm ja hea käitumine. Kuid paljud neist inimestest olid kord osa maailmast, kus hoorus, abielurikkumine, joomarlus, homoseksualism, suitsetamine, uimastitele andumine, vargus, petmine, valetamine ja hasartmängud on igapäevased asjad. Paljud neist tegid varem selliseid asju. (1. Peetruse 4:3, 4) Kui sa seltsid Jehoova tunnistajatega nende väiksematel koguduse koosolekutel, mida sa peaksid tegema viivitamatult, siis oled inimeste seas, kes on võidelnud, et jagu saada samasugustest halbadest tegudest ja ihadest, mille vastu võib-olla ka sina praegu võitled. Niisiis kogu julgust! Nemad võidavad võitluse teha seda, mis on õige. Jumala abiga suudad seda ka sina.
17. a) Milline seltsing on vajalik, kui tahame selles võitluses võitjaiks jääda? b) Kellelt sa võid probleemide lahendamiseks abi saada?
17 Kui sa oled juba mõnda aega koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurinud, siis oled kahtlemata juures viibinud ka koosolekutel kuningriigisaalis. Tee nendel koosolekutel juuresviibimine endale korrapäraseks harjumuseks. Me kõik vajame vaimset julgustust, mida annab selline kristlik suhtlemine. (Heebrealastele 10:24, 25) Saa tuttavaks koguduse „vanemate meeste” ehk vanematega. Nende kohustus on „hoida . . . Jumala karja”. (1. Peetruse 5:1—3; Apostlite teod 20:28) Ära kõhkle minna nende juurde, kui vajad abi, vabanemaks mõnest harjumusest, mis on vastuolus Jumala seadustega. Sa leiad, et nad on armastavad, lahked ja teistega arvestavad. — 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.
18. Milline tulevikuväljavaade annab võitluse jätkamiseks jõudu?
18 Meile avaldatav surve teha halba ei tule üksnes Saatana maailmast, vaid peitub ka meie endi patuses minas. Seega tähendab ustavus Jumala vastu igapäevast võitlust. Aga küll on hea, et see võitlus ei kesta igavesti! Varsti Saatan kõrvaldatakse ja kogu tema kuri maailm hävitatakse. Siis, Jumala uues süsteemis, mis on lähedal, valitsevad õiglased tingimused, mis teevad meie elu palju kergemaks. Lõpuks on kõik patu jäljed kadunud ega ole enam rasket võitlust teha seda, mis on õige.
19. Miks sa peaksid olema valmis tegema kõiki pingutusi, et olla Jehoovale meelepärane?
19 Mõtle alati uue süsteemi õnnistustele. Jah, pane pähe „päästelootuse kiiver”. (1. Tessalooniklastele 5:8) Olgu ka sinul samasugune suhtumine nagu sel noorel naisel, kes ütles: „Ma mõtlen kõigele, mida Jehoova on minu heaks teinud ja mulle tõotanud. Ta ei ole mind maha jätnud. Ta on mind mitmeti õnnistanud. Ma tean, et ta soovib mulle ainult kõige paremat ja tahan olla temale meelepärane. Igavene elu on väärt kõiki pingutusi.” Kui me ustavalt õiglust taotleme, lähevad nende suhtes, kes Teda armastavad, täide ’kõik head tõotused, mis Jehoova on andnud’. — Joosua 21:45.
[Pilt lk 219]
Miks hülgas Mooses muistse Egiptuse eluviisi, kuigi see pakkus naudinguid?
[Pildid lk 220, 221]
Taavet jätkas vaatamist; ta ei vältinud olukorda, mis viis amoraalsuseni
[Pilt lk 222]
Joosep põgenes Pootifari naise amoraalsete lähenemiskatsete eest