Õnnistused ja needused — nende eeltähendus meile tänapäeval
„See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud.” (1. KORINTLASTELE 10:11)
1. Mida peaksime meie läbi uurima, otsekui kontrolliksime mingit seadet?
ROOSTE, mida rauast valmistatud seadme värvikihi all ei märkagi, võib hakata seadet vähehaaval sööma. See võib toimuda mõnda aega, enne kui rooste lõpuks pinnale nähtavale tuleb. Samamoodi võivad inimese hoiakud ja soovid halveneda juba ammu enne, kui sellest tuleneb tõsiseid tagajärgi või kui isegi teised seda märkavad. Nii nagu me teeme targasti, kui kontrollime seadet, et näha, kas see pole hakanud roostetama, võime samuti oma südant hoolsalt läbi uurides ja õigeaegselt kontrollides säilitada kristliku laitmatuse. Teisisõnu, me saame võtta vastu Jumala õnnistusi ning vältida tema needusi. Ehk arvab keegi, et muistsele Iisraelile väljakuulutatud õnnistustel ja needustel pole erilist tähendust neile, kel tuleb seista silmitsi selle asjadesüsteemi lõpuga (Joosua 8:34, 35; Matteuse 13:49, 50; 24:3). Kuid see pole nõnda. Me võime saada palju kasu Iisraeliga seotud hoiatavatest näidetest, mis on toodud 1. Korintlastele 10. peatükis.
2. Mida öeldakse tekstis 1. Korintlastele 10:5, 6 iisraellaste kõrbekogemuste kohta?
2 Apostel Paulus toob paralleele Moosese juhitud iisraellaste ja kristlaste vahel, keda juhib Kristus (1. Korintlastele 10:1—4). Ehkki iisraellased oleksid võinud minna Tõotatud Maale, „suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad löödi maha kõrbes”. Seepärast ütles Paulus kaaskristlastele: „Ent need lood sündisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid” (1. Korintlastele 10:5, 6, meie kursiiv). Himud kasvavad välja südamest, seega on meil tarvis panna tähele Pauluse toodud hoiatavaid näiteid.
Hoiatus ebajumalakummardamise eest
3. Kuidas tegid iisraellased seoses kuldvasikaga pattu?
3 Pauluse esimene hoiatus kõlab: „Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, nõnda nagu mõned neist said, nagu on kirjutatud: ’Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.’ ” (1. Korintlastele 10:7, meie kursiiv). See hoiatav näide räägib iisraellastest, kes pöördusid taas Egiptuse teedele ning valmistasid kuldvasika, keda nad kui ebajumalat kummardasid (2. Moosese 32. peatükk). Jünger Stefanos osutas põhiprobleemile sõnadega: „Temale [Moosesele, Jumala esindajale] meie esivanemad ei tahtnud olla sõnakuulelikud, vaid tõukasid ta ära ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole, öeldes Aaronile: ’Tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on sündinud selle Moosesega, kes meid tõi Egiptusest välja!’ Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ning rõõmustusid oma käte tegudest” (Apostlite teod 7:39—41). Pane tähele, et „oma südames” hellitasid isemeelsed iisraellased vääraid himusid, mis viisid ebajumalakummardamiseni. „Nad tegid .. vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid.” Peale selle nad „rõõmustusid oma käte tegudest”. Oli muusikat, laulu, tantsu, söömist ja joomist. Ilmselt oli ebajumalakummardamine kütkestav ja meelelahutuslik.
4., 5. Millistest ebajumalakummardamise tavadest meil on tarvis hoiduda?
4 Tegelikult kummardabki vastupiltlik Egiptus — Saatana maailm — meelelahutust (1. Johannese 5:19; Ilmutuse 11:8). Ta seab ebajumalateks näitlejaid, lauljaid ja sporditähti, aga ka nende tantsu, muusikat, nende käsitust lõbusast ajaviitest. Paljud on lasknud end ahvatleda ning meelelahutusest täielikult kaasa tõmmata, kuigi nad väidavad end veel Jehoovat kummardavat. Kui kristlast tuleb patustamise pärast noomida, on tema vaimse seisundi nõrgenemine saanud tihtilugu alguse alkoholi tarvitamisest, tantsimisest ja muust ajaviitest, mis võis olla ebajumalakummardamise piiri peal (2. Moosese 32:5, 6, 17, 18). On meelelahutust, mis toob kasu ja valmistab rõõmu. Kuid nüüdisajal teenib valdav osa ilmalikku muusikat, tantse, filme ja videosid langenud liha soove.
5 Tõelised kristlased ei hakka ebajumalaid kummardama (2. Korintlastele 6:16; 1. Johannese 5:21). Olgem kõik täpselt sama ettevaatlikud, et me ei langeks ebajumalaks tõstetud meelelahutusest sõltuvusse ega riskiks ilmalikust ajaviitest kaasa haaratuna sattuda selle kahjuliku mõju alla. Kui oleme altid ilmalikele mõjudele, võivad kahjulikud himud ja hoiakud peaaegu märkamatult leida koha meie meeles ja südames. Kui end ei parandata, võib see lõppeda Saatana süsteemi ’kõrbes mahalöömisega’.
6. Milliseid otsustavaid samme me ehk peame seoses meelelahutusega astuma?
6 Samuti nagu Mooses vahejuhtumi ajal kuldvasikaga, ütleb ka „ustav ja mõistlik ori” tegelikult: „Kes on Jehoova poolt, tulgu minu juurde!” Kui astume otsustavaid samme, näitamaks, et seisame kindlalt õige kummardamise eest, võime päästa oma elu. Leevi suguharu, kuhu kuulus ka Mooses, tegutses viivitamatult, et juurida välja halba mõju (Matteuse 24:45—47, NW; 2. Moosese 32:26—28). Niisiis, võta hoolika vaatluse alla, mis meelelahutust, muusikat, milliseid videosid ja muid sarnaseid asju sa valid. Kui tegemist on mingis mõttes kõlvatu valikuga, võta seisukoht Jehoova poolel. Palvemeelselt Jumalale lootes tee oma meelelahutus- ja muusikavalikus muudatusi ning hävita kõik, mis on vaimselt kahjulik, nii nagu Mooses hävitas kuldvasika (2. Moosese 32:20; 5. Moosese 9:21).
7. Kuidas me võime piltlikku südant kaitsta?
7 Kuidas võime võidelda roostetuse vastu südames? Uurides hoolega Jumala Sõna, lastes selle tõdedel kinnistuda meeles ja südames (Roomlastele 12:1, 2). Muidugi mõista peaksime korrapäraselt käima kristlikel koosolekutel (Heebrealastele 10:24, 25). Passiivset koosolekutel kohalolekut võiks võrrelda roostepleki ülevärvimisega. See võib meile küll veidike sära anda, kuid ei lahenda põhiprobleemi. Vastupidi sellele võime eelnevalt ette valmistudes, mõtiskledes ning koosolekutel aktiivselt osaledes edukalt eemaldada kõike sööbivat, mis võiks olla meie piltliku südame salasoppides. See aitab meil hoida kinni Jumala Sõnast ning annab meile jõudu pidada vastu usukatsetes ja saada ’laitmatuks’ (Jakoobuse 1:3, 4; Õpetussõnad 15:28).
Hoiatus hooruse eest
8.—10. a) Millisele hoiatavale näitele viidatakse tekstis 1. Korintlastele 10:8? b) Kuidas saab Jeesuse sõnu tekstist Matteuse 5:27, 28 kasulikult ellu rakendada?
8 Pauluse järgmises näites antakse meile nõu: „Ärgem pidagem ka hooraelu, nõnda nagu mõned neist pidasid ja langesid ühel päeval kakskümmend kolm tuhat” (1. Korintlastele 10:8).a Apostel viitas ajale, mil iisraellased hakkasid kummardama ebajumalaid ning „tegema hooratööd Moabi tütardega” (4. Moosese 25:1—9). Seksuaalne ebamoraalsus viib surma! Mitte ohjeldada ebamoraalseid mõtteid ja himusid on otsekui lasta südamel „roostetada”. Jeesus teatas: „Te olete kuulnud, et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:27, 28).
9 Sellest, millised on tagajärjed, kui ’vaadata naise peale teda himustades’, annab tunnistust see, kuhu viis sõnakuulmatute inglite rikutud mõtteviis enne Noa päevade veeuputust (1. Moosese 6:1, 2). Tuleta ka meelde, et üks traagilisemaid vahejuhtumeid kuningas Taaveti elus sai alguse sellest, et ta jäi kohatult vaatama üht naist (2. Saamueli 11:1—4). Vastupidi sellele andis õiglane abielumees Iiob ’oma silmadele seaduse mitte vaadata neitsi poole’ ning hoidus nõnda ebamoraalsusest ja säilitas laitmatuse (Iiob 31:1—3, 6—11). Silmi võiks võrrelda südame akendega. Aga meie rikutud südamest lähtub palju kurja (Markuse 7:20—23).
10 Kui me rakendame ellu Jeesuse sõnu, siis me ei anna vaba voli vääradele mõtetele ega vaata pornograafilist materjali või hellita ebamoraalseid mõtteid kaaskristlase, töökaaslase või kellegi teise vastu. Roostet ei saa metallilt eemaldada lihtsalt harjaga üle pühkides. Seepärast ära suhtu ebamoraalsete mõtete ja kalduvuste kõrvaleheitmisse kergelt, otsekui poleks sel erilist tähtsust. Rakenda tõsiseid meetmeid, et saada lahti ebamoraalsetest kalduvustest. (Võrdle Matteuse 5:29, 30.) Paulus õhutab kaaskristlasi: „Surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus; nende pärast tuleb Jumala viha.” Jah, selliste asjade pärast nagu seksuaalne ebamoraalsus „tuleb Jumala viha” kui tema needuse väljendus. Niisiis tuleb meil sellistes asjades ’surmata’ oma liikmed (Koloslastele 3:5, 6).
Hoiatus mässumeelsete kaebuste eest
11., 12. a) Milline hoiatus antakse tekstis 1. Korintlastele 10:9 ning millisele vahejuhtumile seal viidatakse? b) Millist mõju peaks Pauluse hoiatus meile avaldama?
11 Järgnevalt hoiatab Paulus: „Ärgem ka kiusakem Issandat, nõnda nagu mõned neist kiusasid ja said surma madude läbi” (1. Korintlastele 10:9). Kõrberännakul Eedomi piiri lähistel Iisraeli rahvas „rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: ’Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu’ ”, imepäraselt antud mannat (4. Moosese 21:4, 5). Mõelda vaid! Need iisraellased ’rääkisid vastu Jumalale’, nimetades tema hoolitsust viletsaks!
12 Oma kaebustega panid iisraellased Jehoova kannatuse proovile. Karistus ei jäänud tulemata, sest Jehoova läkitas nende sekka mürkmadusid ning paljud surid maohammustustesse. Kui rahvas kahetses ja Mooses tema eest palus, tehti nuhtlusele lõpp (4. Moosese 21:6—9). See vahejuhtum peaks meile olema kindlasti hoiatuseks, et me ei ilmutaks mässumeelset, kaeblevat vaimu, seda eriti just Jumala ja tema teokraatlike korralduste vastu.
Hoiatus nurisemise eest
13. Mille eest hoiatatakse tekstis 1. Korintlastele 10:10 ja millist mässu Paulus silmas pidas?
13 Osutades viimasele näitele iisraellastega kõrbes, kirjutab Paulus: „Ärge ka nurisege, nõnda nagu mõned neist nurisesid ja said otsa hukkaja läbi” (1. Korintlastele 10:10). Mäss puhkes, kui Korah, Daatan, Abiram ja nende kaaslased käitusid ebateokraatlikult ega tunnistanud Moosese ja Aaroni autoriteeti (4. Moosese 16:1—3). Kui need mässajad hävitati, hakkasid iisraellased nurisema. Põhjuseks oli see, et nad hakkasid targutama, kas mässajate hävitamine polnud mitte ebaõiglane samm. Tekstis 4. Moosese 17:6 teatatakse: „Järgmisel päeval nurises kogu Iisraeli laste kogudus Moosese ja Aaroni vastu, öeldes: ’Te olete tapnud Jehoova rahva!’ ” Selle tagajärjel, et iisraellased nurisesid selle üle, kuidas tol korral kohut oli mõistetud, hukkus Jumala läkitatud nuhtluse läbi neist 14700 (4. Moosese 17:14).
14., 15. a) Milline oli üks koguduse sekka poetunud ’jumalatute’ inimeste patte? b) Mida võib õppida vahejuhtumist Korahiga?
14 Meie ajaarvamise esimesel sajandil osutusid kristliku koguduse sekka poetunud ’jumalatud’ inimesed nii valeõpetajateks kui ka nurisejateks. Need mehed ’põlgasid Issanda valitsust, pilkasid aukandjaid’, võitud mehi, kelle ülesandeks oli tookord koguduse vaimne järelevaatus. Nende jumalatute ärataganejate kohta ütles jünger Juudas veel järgmist: „Need on nurisejad, saatusega rahulolematud, kes käivad oma himude järgi” (Juuda 3, 4, 8, 16). Tänapäeval saavad mõnedest inimestest nurisejad, sest nad lubavad oma südames areneda vaimselt sööbival hoiakul. Tihti keskenduvad nad nende puudustele, kes on koguduses ülevaataja-ametis, ning hakkavad nende vastu nurisema. Nende nurisemine ja kaeblemine võib jõuda isegi nii kaugele, et nad hakkavad kritiseerima ’ustava orja’ väljaandeid.
15 On kohane esitada Pühakirja teemadel siiraid küsimusi. Aga kuidas on lugu siis, kui meis on arenemas negatiivne hoiak, mis väljendub lähedaste sõprade ringis toimuvates kriitilistes aruteludes? Oleks kohane küsida endalt: „Kuhu see meid viia võib? Kas poleks hoopis parem nurisemine lõpetada ja alandlikult tarkust paluda?” (Jakoobuse 1:5—8; Juuda 17—21.) Moosese ja Aaroni autoriteedi vastu mässanud Korah ja tema toetajad võisid ehk olla oma seisukoha paikapidavuses sedavõrd veendunud, et nad ei uurinud oma motiive. Ent nende seisukoht oli täiesti väär. Seda oli ka nende iisraellaste seisukoht, kes Korahi ja teiste mässajate hävitamise pärast nurisesid. Kui tark oleks, kui sellised näited ajendaksid meid uurima oma motiive, saama lahti nurisemisest ja kaeblemisest ning laskma Jehooval end parandada! (Laul 17:1—3.)
Võta õppust ja tunne rõõmu õnnistustest
16. Mis on tekstis 1. Korintlastele 10:11, 12 toodud manitsuse mõte?
16 Jumala inspiratsiooni mõjutusel lõpetab Paulus selle hoiatavate sõnumite rea manitsusega: „See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud. Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!” (1. Korintlastele 10:11, 12). Ärgem pidagem oma kohta kristlikus koguduses endastmõistetavaks.
17. Mida peaksime tegema, kui tajume oma südames ebaõiget motiivi?
17 Otsekui raud kipub roostetama, oleme ka meie, patuse Aadama järeltulijad, pärinud kalduvuse halva poole (1. Moosese 8:21; Roomlastele 5:12). Seega ei peaks meid heidutama see, kui tajume oma südames ebaõiget motiivi. Selle asemel hakakem otsustavalt tegutsema. Kui raud on jäetud niiske õhu kätte või sööbivasse keskkonda, hakkab ta kiiresti roostetama. Meil on tarvis hoiduda jäämast Saatana maailma „õhu” kätte, mis hõlmab ka ilget meelelahutust, lokkavat ebamoraalsust ja negatiivset meelelaadi (Efeslastele 2:1, 2).
18. Mida on Jehoova teinud, pidades silmas inimkonna vääraid kalduvusi?
18 Vastutoimena vääradele kalduvustele, mille oleme pärinud, on Jehoova andnud inimkonnale abi. Ta on andnud oma ainusündinud Poja, et need, kes ilmutavad temasse usku, võiksid saada igavese elu (Johannese 3:16). Kui me käime täpselt Jeesuse jälgedes ja näitame, et meil on Kristuse-sarnane isiksus, siis oleme teistele õnnistuseks (1. Peetruse 2:21). Samuti saavad meile osaks Jumala õnnistused, mitte needused.
19. Kuidas me võime saada kasu, kui pöörame tähelepanu Pühakirjas toodud näidetele?
19 Kuigi meie tänapäeval oleme kalduvad eksima, nagu seda olid ka muistsed iisraellased, on meil terviklik Jumala kirjapandud Sõna, mis meid juhatama peaks. Selle leheküljed annavad meile teada Jehoova tegutsemisviisidest inimkonnaga, aga ka tema omadustest, mis leidsid tõestust Jeesuses, ’kes oli Jumala aupaistus ning ta olemuse kuju’ (Heebrealastele 1:1—3; Johannese 14:9, 10). Palvetades ja hoolega Pühakirja uurides võime omandada „Kristuse meele” (1. Korintlastele 2:16). Sattudes kiusatustesse või muudesse usukatsetesse, saame kasu, kui pöörame tähelepanu Pühakirjas toodud muistsetele näidetele ning eriti Jeesuse Kristuse ülimale eeskujule. Kui me seda teeme, ei tule meil võtta vastu Jumala needusi. Selle asemel võime tänapäeval tunda rõõmu Jehoova soosingust ning terve igaviku tema õnnistustest.
[Allmärkus]
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas me võime rakendada Pauluse nõuannet mitte saada ebajumalakummardajaiks?
◻ Mida me võime teha, et järgida apostli hoiatust hooruse eest?
◻ Miks peaksime hoiduma nurisemast ja kaeblemast?
◻ Kuidas võime saada Jumala õnnistuste, mitte needuste osalisteks?
[Pilt lk 18]
Kui tahame saada Jumala õnnistuste osalisteks, peame hoiduma ebajumalakummardamisest
[Pildid lk 20]
Samamoodi nagu on vaja eemaldada rooste, astugem meiegi otsustavaid samme, et eemaldada südamest ebaõiged soovid