Osutage teistele austust
”Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (ROOMLASTELE 12:10)
1., 2. a) Mida tuleb meil teha selleks, et ilmutada alandlikkust? b) Kuidas kasutab Piibel sageli sõna ”austama” ja kellel on kergem teistele austust osutada?
MEIE eelmine artikkel rõhutas Jumala Sõna nõuannet: ”Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!”” (1. Peetruse 5:5). Üks viis, kuidas me võime riietuda alandlikkusega, on teiste vastu austust üles näidata.
2 Sõna ”austama” viitab Piiblis sageli teistest lugupidamisele, nende hindamisele ja nendega arvestamisele. Me austame teisi sellega, kui oleme nende vastu lahked, peame lugu nende väärikusest, kuulame ära nende arvamuse, oleme valmis täitma meile esitatud mõistlikke soove. Neile, kes on alandlikud, ei tundu see tavaliselt raske. Ent neil, kelle süda on uhke, on ehk raske ilmutada ehtsat austust ning nad võivad selle asemel püüda saavutada soosingut ja eeliseid ebasiira meelitamisega.
Jehoova austab inimesi
3., 4. Kuidas osutas Jehoova Aabrahamile austust ja miks?
3 Jehoova ise annab austuse osutamises eeskuju. Ta lõi inimesed vaba tahtega ja ei kohtle neid kui roboteid (1. Peetruse 2:16). Näiteks kui ta ütles Aabrahamile, et ta hävitab Soodoma selle äärmise kurjuse pärast, küsis Aabraham: ”Kas tahad tõesti hävitada õige ühes õelaga? Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast?” Jehoova vastas, et ta säästab linna 50 õiglase inimese pärast. Seejärel jätkas Aabraham alandlikult palumist. Aga kui seal on vaid 45? 40? 30? 20? 10? Jehoova kinnitas Aabrahamile, et ta ei hävita Soodomat isegi siis, kui seal leidub vaid kümme õiglast inimest (1. Moosese 18:20—33).
4 Jehoova teadis, et Soodomas pole kümmetki õiglast inimest, kuid ta austas Aabrahami, kuulates ära tema arvamuse ja koheldes teda lugupidavalt. Miks? Sest Aabraham ”uskus Jehoovat ning see arvati temale õiguseks”. Aabrahami nimetati ”Jumala sõbraks” (1. Moosese 15:6; Jakoobuse 2:23). Pealegi nägi Jehoova, et Aabraham austas teisi. Kui tema ja ta nõo Loti karjaste vahel tekkis territooriumi pärast vaidlus, austas Aabraham Lotti sellega, et lasi temal esimesena valida ala, mida too soovis. Lott valis enda arvates parima maa ja Aabraham kolis mujale (1. Moosese 13:5—11).
5. Kuidas Jehoova Lotile austust osutas?
5 Samuti austas Jehoova õiglast Lotti. Enne, kui Soodom hävitati, käskis ta Lotil põgeneda mäestikku. Kuid Lott ütles, et ta ei taha sinna minna — ta eelistas lähedalasuvat Soari, kuigi see linn asus paikkonnas, mis pidi hävitatama. Jehoova ütles Lotile: ”Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid!” Jehoova osutas ustavale Lotile austust, tehes seda, mida ta palus (1. Moosese 19:15—22; 2. Peetruse 2:6—9).
6. Kuidas osutas Jehoova austust Moosesele?
6 Kui Jehoova saatis Moosese tagasi Egiptusse, et see tema rahva orjusest ära tooks ja räägiks vaaraoga, et see laseks ta rahval ära minna, vastas Mooses: ”Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees.” Jehoova kinnitas Moosesele: ”Mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!” Kuid Mooses kõhkles ikka veel. Seepeale kinnitas Jehoova Moosest veel kord ja lubas saata koos temaga kõnemeheks ta venna Aaroni (2. Moosese 4:10—16).
7. Miks oli Jehoova valmis teistele austust osutama?
7 Kõigil sellistel puhkudel ilmutas Jehoova oma valmisolekut osutada teistele austust, eriti just neile, kes teda teenisid. Kuigi see, mida nad soovisid, võis erineda Jehoova algsest kavatsusest, arvestas ta nende soovidega ja tegi neile järeleandmisi, kui see polnud vastuolus tema eesmärgiga.
Jeesus austas teisi
8. Kuidas austas Jeesus naist, kes oli väga haige?
8 Jeesus jäljendas teiste austamises Jehoovat. Kord oli rahva hulgas naine, kes oli 12 aastat verevooluse käes kannatanud. Arstid ei suutnud teda ravida. Moosese Seaduse järgi peeti teda rituaalselt ebapuhtaks ja ta poleks tohtinud seal olla. Ta tuli Jeesuse taha, puudutas tema riideid ja sai terveks. Jeesus ei olnud kinni Seaduse pisiasjades ega hurjutanud teda selle pärast, mida ta tegi. Mõistes tema olukorda, ta hoopis austas teda, öeldes: ”Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” (Markuse 5:25—34; 3. Moosese 15:25—27).
9. Kuidas austas Jeesus ühte mittejuuti?
9 Teisel korral ütles üks Foiniikia naine Jeesusele: ”Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti.” Teades, et teda on saadetud Iisraeli rahva, mitte paganate juurde, ütles Jeesus: ”Ei ole ilus võtta [Iisraeli] laste leib ja heita koerakeste [mittejuutide] ette!” Naine vastas: ”Ometigi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!” Seepeale ütles Jeesus: ”Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” Tema tütar sai terveks. Jeesus austas seda mittejuuti tema usu pärast. Isegi oma väljendiga ”koerakesed”, selle asemel et viidata metsikutele koertele, leevendas ta olukorda ja ilmutas kaastunnet (Matteuse 15:21—28).
10. Millise jõulise õppetunni andis Jeesus oma jüngritele ja miks oli see vajalik?
10 Jeesus andis oma jüngritele pidevalt õpetust vajaduse kohta olla alandliku meelelaadiga ja osutada teistele austust, kuna neil oli ikka veel enesekesksusega probleeme. Kord pärast seda, kui nad olid omavahel vaielnud, küsis Jeesus: ”Mille üle te teel vaidlesite?” Nad vaikisid, sest ”nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem” (Markuse 9:33, 34). Isegi ööl enne Jeesuse surma ”tõusis vaidlus ka selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks” (Luuka 22:24). Seepärast valab Jeesus paasasöömaajal ”vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu”. Milline jõuline õppetund! Jeesus oli Jumala Poeg, temast eespool oli kogu universumis üksnes Jehoova. Sellegipoolest andis ta oma jüngritele õppetunni austamises, pestes nende jalgu. Ta ütles: ”Ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud” (Johannese 13:5—15).
Paulus osutas austust
11., 12. Mida õppis Paulus pärast seda, kui ta sai kristlaseks, ja kuidas ta rakendas õpitut Fileemoni puhul?
11 Apostel Paulus, kes jäljendas Kristust, osutas teistele austust (1. Korintlastele 11:1). Ta ütles: ”Me ei otsi ka austust inimestelt, .. vaid me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi” (1. Tessalooniklastele 2:6, 7). Imetav ema hoolib oma väikestest lastest. Pärast seda, kui Paulus sai kristlaseks, õppis ta olema alandlik ja osutas austust oma kaaskristlastele, koheldes neid hellalt. Seda tehes pidas ta lugu ka nende vabast tahtest, nagu ilmneb ühest juhtumist, mis leidis aset siis, kui ta oli vangina Roomas.
12 Ärakaranud ori Oneesimos võttis kuulda Pauluse õpetust. Ta sai nii kristlaseks kui ka Pauluse sõbraks. Orja omanik oli Fileemon, kes oli samuti kristlane ja elas Väike-Aasias. Paulus kirjutas Fileemonile, kui kasulik oli Oneesimos talle: ”Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures.” Kuid Paulus saatis Oneesimose Fileemoni juurde tagasi ja kirjutas: ”Kuid ilma sinu nõustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.” Paulus ei tahtnud ära kasutada fakti, et ta oli apostel, vaid ta austas Fileemonit sellega, et ei käskinud Oneesimost Rooma jätta. Lisaks sellele manitses Paulus Fileemonit, et see austaks Oneesimost ja kohtleks teda ”ülemana orjast: armsa vennana” (Fileemonile 13—15; 16 EP 97).
Austuse osutamine meie päevil
13. Mida käsib meil teha Roomlastele 12:10?
13 Jumala Sõna annab nõu: ”Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10). See tähendab seda, et me ei peaks ootama, kuni teised esmalt meie vastu austust osutavad, vaid me peaksime ise initsiatiivi üles näitama. ”Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” (1. Korintlastele 10:24; 1. Peetruse 3:8, 9.) Seega otsivad Jehoova teenijad võimalust osutada austust oma perekonnaliikmetele, kaaskristlastele koguduses ja isegi neile, kes on väljaspool kogudust.
14. Kuidas osutavad abielumees ja -naine teineteisele austust?
14 Piibel ütleb, et ”Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea” (1. Korintlastele 11:3). Jehoova nõuab, et mees kohtleks oma naist nii, nagu Kristus kohtles kogudust. Tekstis 1. Peetruse 3:7 näidatakse, et mees peab osutama oma naisele austust otsekui ”nõrgemale astjale”. Ta võib seda teha, kui ilmutab siirast valmisolekut kuulata oma naist ja võtta arvesse tema soovitusi (1. Moosese 21:12). Mees võib anda naisele võimaluse esimesena valida, kui kaalul pole mingi oluline põhimõte, ning aitab teda igapäevastes toimetustes ja kohtleb teda lahkelt. Kuid ”naisel peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu” (Efeslastele 5:33, UM). Naine kuulab meest, ei püüa alati enda tahtmist saada, ei halvusta teda ega nääkle temaga. Naine ilmutab alandlikku meelelaadi ega püüa oma mehe üle võimutseda, isegi kui ta on mõnes asjas võimekam.
15. Kuidas tuleb eakamatele au anda ja kuidas nemad peaksid sellele vastama?
15 Kristlikus koguduses on neid, kes väärivad erilist austust, näiteks eakamad inimesed. ”Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” (3. Moosese 19:32.) See käib eelkõige nende kohta, kes on palju aastaid ustavalt Jehoovat teeninud, sest ”hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel” (Õpetussõnad 16:31). Ülevaatajad peaksid olema eeskujuks, ilmutades kohast lugupidamist endast eakamate kaaskristlaste vastu. Muidugi peavad ka eakad, eriti need, kes kannavad vastutust hoolitseda karja eest, suhtuma lugupidavalt noorematesse (1. Peetruse 5:2, 3).
16. Kuidas austavad üksteist lapsed ja nende vanemad?
16 Noored peaksid austama oma vanemaid: ”Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. ”Austa oma isa ja ema!” — see on esimene käsusõna, millel on tõotus: ”Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!”” Vanemad omakorda austavad oma lapsi, sest neid on kästud mitte ’ärritada oma lapsi vihale, vaid kasvatada neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi’ (Efeslastele 6:1—3; 6:4, EP 97; 2. Moosese 20:12).
17. Kes on seda väärt, et neile osutataks ”kahekordset austust”?
17 Austust tuleb osutada ka neile, kes kogudust teenides kõvasti tööd teevad: ”Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes töötavad sõnas ja õpetuses” (1. Timoteosele 5:17). Üks viis, kuidas me võime neile austust osutada, on teha seda, mida ütleb Heebrealastele 13:17: ”Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile.”
18. Kuidas meil tuleb käituda nendega, kes on väljaspool kogudust?
18 Kas me peame olema aupaklikud ka nende vastu, kes on väljaspool kogudust? Jah. Näiteks õpetatakse meid: ”Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele” (Roomlastele 13:1). Need on ilmalikud juhid, kellel Jehoova lubab olla võimul seni, kuni tema Kuningriik nad välja vahetab (Taaniel 2:44). Seega me ’tasume kõigile, mis meie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda’ (Roomlastele 13:7). Me peame ’austama kõiki’ (1. Peetruse 2:17).
19. Kuidas me saame teistele ’head teha’ ja neile austust osutada?
19 Kuigi on õige, et me peame austama isegi neid, kes on väljaspool kogudust, pane siiski tähele, mida Jumala Sõna rõhutab: ”Et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Muidugi on parim viis teistele ’head teha’ see, kui me kasvatame ja rahuldame nende vaimseid vajadusi (Matteuse 5:3). Seda me saame teha siis, kui paneme tähele apostel Pauluse meeldetuletust: ”Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti.” Kui kasutame taktitundeliselt kõiki võimalusi tunnistuse andmiseks ja ’osaleme oma teenistuses täiel määral’, teeme head kõigile ning lisaks sellele osutame neile ka austust (2. Timoteosele 2:15; 4:5, UM).
Jehoova austamine
20. Mis sai vaaraost ja tema sõjaväest ning miks?
20 Jehoova austab oma looduid. Seega on mõistlik, et ka meie peaksime omalt poolt teda austama (Õpetussõnad 3:9; Ilmutuse 4:11). Samuti ütleb Jehoova Sõna: ”Kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind ei pane mikski, on põlastusväärt!” (1. Saamueli 2:30). Kui Egiptuse vaaraole öeldi, et ta laseks Jumala rahval minna, vastas ta ülbelt: ”Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna?” (2. Moosese 5:2). Kui vaarao saatis oma väed iisraellasi hävitama, lahutas Jehoova Iisraeli heaks Punase mere veed. Aga kui egiptlased neile järgnesid, lasi Jehoova veel tagasi langeda. ”Vaarao sõjavankrid ja väe [Jehoova] heitis merre” (2. Moosese 14:26—28; 15:4). Niisiis põhjustas vaaraole katastroofilise lõpu see, et ta oli uhke ja keeldus austamast Jehoovat (Laul 136:15).
21. Miks oli Jehoova Belsassari vastu ja milleni see viis?
21 Babüloonia kuningas Belsassar keeldus austamast Jehoovat. Joomapeo ajal pilkas ta Jehoovat, juues veini pühadest kuld- ja hõbenõudest, mis olid toodud Jeruusalemma templist. Samal ajal ülistas ta oma paganlikke jumalaid. Kuid Jehoova teenija Taaniel ütles talle: ”[Sina] ei ole alandanud oma südant, .. vaid oled tõusnud taeva Issanda vastu.” Selsamal ööl Belsassar tapeti ja ta kuningriik võeti temalt ära (Taaniel 5:22—6:1).
22. a) Miks tabas Iisraeli juhte ja rahvast Jehoova raev? b) Kellele Jehoova soosingut osutas ja mis sellega kaasnes?
22 Esimesel sajandil m.a.j. pidas kuningas Heroodes rahvale kõnet, mispeale rahvas hüüdis: ”See on Jumala, aga mitte inimese hääl!” Edeval kuningal polnud midagi selle vastu, vaid ta sooviski hiilata. Seetõttu ”lõi teda Issanda ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale” (Apostlite teod 12:21—23). Heroodes austas iseennast, mitte Jehoovat, ja ta löödi maha. Tollased usujuhid teotasid Jumalat sellega, et nad vandenõu abil tapsid tema Poja Jeesuse. Mõned juhid teadsid, et Jeesus õpetab tõde, kuid nad ei järginud teda, ”sest nad armastasid austust inimestelt rohkem kui austust Jumalalt” (Johannese 11:47—53; 12:42, 43). Rahvas üldiselt aga ei austanud Jehoovat ega tema määratud Esindajat Jeesust. Seetõttu ei austanud Jehoova enam ka neid ning tõukas nemad ja nende templi hävingusse. Kuid ta hoidis elus neid, kes austasid teda ja ta Poega (Matteuse 23:38; Luuka 21:20—22).
23. Mida me peame tegema, et võiksime elada Jumala uues maailmas? (Laul 37:9—11; Matteuse 5:5)
23 Kõik need, kes tahavad elada Jumala uues maailmas pärast praeguse süsteemi hävingut, peavad austama Jumalat ja tema Poega Kristust Jeesust ning kuuletuma neile (Johannese 5:22, 23; Filiplastele 2:9—11). Need, kes sellist austust ei osuta, ”hävitatakse maa pealt”. Teisest küljest aga õiglased, kes austavad Jumalat ja Kristust ning kuuletuvad neile, ”tohivad elada maa peal” (Õpetussõnad 2:21, 22).
Kordamiseks
◻ Mida tähendab teisi austada ja kuidas Jehoova seda tegi?
◻ Kuidas Jeesus ja Paulus teisi austasid?
◻ Kes väärivad austust meie päevil?
◻ Miks me peame Jehoovat ja Jeesust austama?
[Pilt lk 17]
Jehoova austas Aabrahami, võttes arvesse tema palvet
[Pilt lk 18]
Õnnelikus abielus mees ja naine austavad teineteist