„Suurim neist on armastus”

„Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” — 1. KORINTLASTELE 13:13.

 1. Mida on üks antropoloog armastuse kohta öelnud?

ÜKS maailma kuulsamaid antropolooge ütles kord: „Oma liigi ajaloos me mõistame esmakordselt, et inimese kõigist psühholoogilistest vajadustest kõige tähtsam on vajadus armastuse järele. See on inimese kõikide vajaduste keskpunkt, nii nagu meie päike on meie päikesesüsteemi ja tema ümber tiirlevate planeetide keskpunkt. . . . Laps, keda ei armastata, on biokeemiliselt, füsioloogiliselt ja psühholoogiliselt väga erinev sellest, keda armastatakse. Esimesena mainitu isegi kasvab teisest erinevalt. Mida me nüüd teame on see, et inimene on sündinud elama selliselt, et elamine ja armastamine on üks ja sama asi. Muidugi ei ole see midagi uut. See vaid kinnitab Mäejutlust.”

 2. a) Kuidas apostel Paulus näitas armastuse tähtsust? b) Millised küsimused väärivad nüüd tähelepanu?

² Jah, nagu see ilmalikku tarkust õppinud mees tunnustas, see tõde armastuse tähtsusest inimese heaolule ei ole midagi uut. Ilmalikud teadlased on ehk alles nüüd seda hindama hakanud, kuid Jumala Sõnas esines see juba rohkem kui 19 sajandit tagasi. Seepärast võis apostel Paulus kirjutada: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” (1. Korintlastele 13:13; meie kursiiv.) Kas sa tead, miks armastus on suurem kui usk ja lootus? Miks võib öelda, et armastus on Jumala omadustest ja tema vaimu viljadest suurim?

Neli armastuse liiki

 3. Milliseid romantilise armastuse näiteid on Pühakirjas?

³ Inimese võime ilmutada armastust on Jumala tarkuse ja tema armastava hoolitsuse väljendus inimkonna vastu. On huvitav, et vanadel kreeklastel oli „armastuse” jaoks neli sõna. Üks oli eʹros, mis tähendas romantilist armastust, mis on ühenduses seksuaalse veetlusega. Kristlike Kreeka Kirjade kirjutajatel ei olnud mingit põhjust kasutada sõna eʹros, kuigi Septuaginta kasutab selle vorme Õpetussõnad 7:18 ja 30:16 ning Heebrea Kirjades on romantilisele armastusele veel teisigi viiteid. Näiteks on Iisaki kohta kirjutatud, et ta „armastas” Rebekat. (1. Moosese 24:67) Tõeliselt märkimisväärset näidet sedaliiki armastusest mainitakse Jaakobi puhul, kes ilmselt armus kaunisse Raahelisse esimesest pilgust. Tõepoolest, „Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas”. (1. Moosese 29:9—11, 17, 20) Ka Saalomoni Ülemlaul käsitleb romantilist armastust karjuse ja neiu vahel. Kuid kunagi ei ole liiast rõhutada, et sedaliiki armastust, mis võib olla suure rahulolu ja rõõmu allikas, peaks ilmutatama ainult kooskõlas Jumala õiglaste normidega. Piibel räägib meile, et ainult oma seadusliku naise vastu tuntavast armastusest võib mees „pidevalt ekstaasis olla”. — Õpetussõnad 5:15—20, NW.

 4. Milliseid näiteid perekondlikust armastusest võib leida Pühakirjas?

⁴ Veel on olemas tugev perekondlik armastus või loomulik kiindumus, mis põhineb veresugulusel ja mille kohta kreeklastel oli sõna stor·geʹ. See on alus ütlusele: „Veri on paksem kui vesi.” Selle kohta on meil hea näide armastusest, mida õed Maarja ja Marta tundsid oma venna Laatsaruse vastu. Et ta tähendas neile palju, võib näha sellest, kui väga nad tema äkilist surma leinasid. Ja kuidas nad küll rõõmustasid, kui Jeesus nende armastatud Laatsaruse jälle ellu tagasi tõi! (Johannese 11:1—44) Üks teine näide sedalaadi armastusest on ema armastus oma lapse vastu. (Võrdle 1. Tessalooniklastele 2:7.) Niisiis, rõhutamaks, kui suur oli tema armastus Siioni vastu, ütles Jehoova, et see oli isegi suurem kui ema armastus oma lapse vastu. — Jesaja 49:15.

 5. Kuidas on loomuliku kiindumuse puudumine tänapäeval nähtav?

⁵ Üks tundemärk, et me elame „viimseil päevil”, mil on „kriitilised ajad, millega on raske toime tulla”, on „loomuliku kiindumuse” puudumine. (2. Timoteosele 3:1, 3, NW) Armastuse puudumine perekonnas on põhjus, mille pärast mõned noored kodust ära jooksevad ja mõned täiskasvanud lapsed oma elatanud vanemad hooletusse jätavad. (Võrdle Õpetussõnad 23:22.) Loomuliku kiindumuse puudumist on samuti näha suurenevas laste halvasti kohtlemises — mõned vanemad peksavad oma lapsi nii tugevasti, et need vajavad haiglaravi. Vanemliku armastuse puudumine on ilmne ka selles, et paljud vanemad jätavad hooletusse oma laste distsiplineerimise. Laste omapead jätmine ei ole armastuse tõend, vaid tähendab seda, et minnakse kõige väiksema vastupanu teed. Isa, kes oma lapsi tõeliselt armastab, distsiplineerib neid, kui see on vajalik. — Õpetussõnad 13:24; Heebrealastele 12:5—11.

 6. Esita Pühakirja näiteid sõprade vahel esinevast armastusest.

⁶ On veel ka kreekakeelne sõna fi·liʹa, mis tähendab armastust (ilma seksuaalse varjundita) sõprade vahel, kahe küpse mehe või naise vahel. Suurepärane näide sellest on armastus, mis valitses Taaveti ja Joonatani vahel. Kui Joonatan lahingus surma sai, siis leinas Taavet teda, öeldes: „Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis! Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu!” (2. Saamueli 1:26) Kristuse kohta me loeme, et tal oli eriline armastus apostel Johannese vastu, kes on tuntud jüngrina, „keda Jeesus armastas”. — Johannese 20:2.

 7. Mis on a·gaʹpe olemus ja kuidas see armastus avaldub?

⁷ Millist kreekakeelset sõna kasutas Paulus 1. Korintlastele 13:13, kus ta mainis usku, lootust ja armastust ning ütles, et „suurim neist on armastus”? Siin esineb sõna a·gaʹpe, seesama sõna, mida apostel Johannes kasutas, kui ta ütles: „Jumal on armastus.” (1. Johannese 4:8, 16) Seda armastust juhivad või valitsevad põhimõtted. Selle juurde võib, kuid ei pea kuuluma kiindumus ja õrnus, aga see on omakasupüüdmatu emotsioon või tunne, mis paneb huvituma teistele hea tegemisest, vaatamata sellele, kas saaja on selle ära teeninud või kas andjale sellest mingit kasu tuleb. Sedaliiki armastus ajendas Jumalat andma oma südamele kõige kallima aarde, Jeesus Kristuse, oma ainusündinud Poja, „et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu”. (Johannese 3:16) Selle meeldetuletamiseks on Paulus meile hästi kirjutanud: „Vaevalt ju keegi läheb surma õige eest; ehk mõni küll julgeks surra hea sõbra eest. Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.” (Roomlastele 5:7, 8) Jah, a·gaʹpe teeb teistele head, vaatamata seisundile, mis neil elus on, või sellele, mida see armastuse väljendajale maksab.

Miks suurem kui usk ja lootus?

 8. Miks on a·gaʹpe suurem kui usk?

⁸ Aga miks Paulus ütles, et see armastuse liik (a·gaʹpe) on suurem kui usk? Ta kirjutas 1. Korintlastele 13:2: „Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!” (Meie kursiiv. Võrdle Matteuse 17:20.) Jah, kui meie pingutused omandada teadmisi ja kasvada usus oleksid ette võetud omakasupüüdlikul eesmärgil, siis ei tooks see meile Jumalalt mingisugust kasu. Jeesus näitas samuti, et ’mõned ennustavad tema nimel ja ajavad tema nimel välja kurje vaime ning teevad tema nimel palju vägevaid tegusid’, aga neil ei ole tema heakskiitu. — Matteuse 7:22, 23.

 9. Miks on armastus suurem kui lootus?

⁹ Mispärast on armastuse a·gaʹpe vorm suurem ka lootusest? Seepärast, et lootus võib olla enesele keskendunud, kui inimene on peamiselt huvitunud endale saadavast kasust, kuna aga armastus „ei otsi omakasu”. (1. Korintlastele 13:4, 5) Pealegi lootus — nagu näiteks üle elada „suur viletsus” ja jõuda uude maailma — lõpeb ära, kui loodetu on täitunud. (Matteuse 24:21) Paulus ütleb: „Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab? Aga kui me loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikkusega.” (Roomlastele 8:24, 25) Armastus on kõiges vastupidav ja tal ei nurju iialgi midagi. (1. Korintlastele 13:7, 8, NW) Niisiis, omakasupüüdmatu armastus (a·gaʹpe) on suurem isegi usust ja lootusest.

Suurem kui tarkus, õigus ja jõud?

10. Miks võib öelda, et armastus on Jumala neljast peamisest omadusest kõige suurem?

¹⁰ Vaadelgem nüüd Jehoova Jumala nelja peamist omadust: tarkust, õigust, jõudu ja armastust. Kas ka siin võib öelda, et armastus on neist kõige suurem? Tõepoolest võib. Mispärast? Seepärast, et armastus on kõiki Jumala tegusid ajendav jõud. Seetõttu apostel Johannes kirjutas: „Jumal on armastus.” Jah, Jehoova on armastuse kehastus. (1. Johannese 4:8, 16) Pühakirjast ei loe me kusagilt, et Jumal on tarkus, õigus või jõud. Meile on hoopis öeldud, et Jehooval on need omadused. (Iiob 12:13; Laul 147:5; Taaniel 4:34) Temas on need neli omadust täiuslikus tasakaalus. Ajendatuna armastusest, viib Jehoova oma eesmärgid täide, kasutades kolme teist omadust või arvestades nendega.

11. Mis ajendas Jehoovat looma universumi, vaim- ja inimolevused?

¹¹ Niisiis, mis ajendas Jehoovat looma universumi ning intelligentsed vaim- ja inimolevused? Kas oli see tarkus või jõud? Ei olnud, sest loomistöö juures Jumal ainult kasutas oma tarkust ja jõudu. Näiteks me loeme: „Jehoova on tarkusega rajanud maa.” (Õpetussõnad 3:19) Pealegi tema omadus õigus ei nõudnud, et ta looks vaba moraalse tahtega olevused. Jumala armastus ergutas teda laskma teistel osa saada intelligentsete olevustena eksisteerimise rõõmudest. See oli armastus, mis leidis viisi, kuidas ära võtta hukkamõist, mis õigusele vastavalt lasub inimkonna peal Aadama üleastumise pärast. (Johannese 3:16) Jah, armastus ajendas Jehoovat seadma endale eesmärgiks teha kuulekale inimkonnale võimalikuks elada tulevases maises Paradiisis. — Luuka 23:43.

12. Kuidas me peaksime reageerima Jumala jõule, õigusele ja armastusele?

¹² Jumala kõikväelise jõu tõttu ei julge me teda ärritada kiivusele. Paulus küsis: „Või tahame Issandat ärritada [„kiivusele”, NW]? Kas me oleme vägevamad temast?” (1. Korintlastele 10:22) Muidugi ei ole Jehoova „kiivas Jumal” halvas mõttes, vaid ta „nõuab ainulaadset andumist”. (2. Moosese 20:5, NW) Kristlastena oleme Jumala paljude mõõtmatu tarkuse avalduste ees aukartusest haaratud. (Roomlastele 11:33—35) Meie sügav lugupidamine tema õiguse vastu peaks panema meid hoiduma kaugele tahtlikust patustamisest. (Heebrealastele 10:26—31) Aga armastus on Jumala neljast põhilisest omadusest kahtlemata kõige suurem. Ja see on Jehoova omakasupüüdmatu armastus, mis tõmbab meid tema juurde ja paneb meid tahtma temale meeldida, teda kummardada ja tema püha nime pühitsemisest osa võtta. — Õpetussõnad 27:11.

Vaimu viljadest suurim

13. Milline koht on armastusel Jumala vaimu viljade seas?

¹³ Milline koht on armastusel Jumala vaimu üheksa vilja seas, mida mainitakse Galaatlastele 5:22, 23? Need on „armastus, rõõm, rahu, pikameelsus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsemine”. (NW) Paulus nimetas põhjendatult armastust esimesena. Kas armastus on suurem kui rõõm, mida ta mainib järgmise omadusena? Jah on, sest ilma armastuseta ei saa olla mingit püsivat rõõmu. Tegelikult on maailm omakasupüüu pärast ja armastuse puudumise tõttu väga rõõmutu. Kuid Jehoova tunnistajatel on armastus isekeskis ja nad armastavad oma taevast Isa. Nii võime oodata, et nad on rõõmsad, ja on ennustatud, et nad „hõiskavad südamerõõmust”. — Jesaja 65:14.

14. Miks võib öelda, et armastus on vaimu viljade seas suurem kui rahu?

¹⁴ Armastus on ka suurem kui vaimu vili rahu. Armastuse puudumise pärast on maailm täis hõõrumisi ja tülisid. Aga Jehoova rahvas elab kogu maailmas üksteisega rahus. Nende kohta on õiged lauliku sõnad: „Jehoova õnnistab oma rahvast rahuga!” (Laul 29:11) Neil on see rahu seetõttu, et nad kannavad tõeliste kristlaste tundemärki, nimelt armastust. (Johannese 13:35) Üksnes armastus võib ületada kõik eraldavad tegurid, olgu need siis rassilised, rahvuslikud või kultuurilised. See on „täiuslik ühtsuse side”. — Koloslastele 3:14, NW.

15. Kuidas on armastuse ülim osa nähtav, võrreldes vaimu vilja pikameelsusega?

¹⁵ Armastuse ülim osa on nähtav ka siis, kui seda võrrelda pikameelsusega, kurjale või provokatsioonidele vastupidamisega. Olla pikameelne tähendab olla kannatlik, samuti pikaline vihale. Mis teeb inimesed kannatamatuteks ja paneb nad kiiresti vihastuma? Kas pole see armastuse puudumine? Ent meie taevane Isa on pikameelne ja „pikaldane vihale”. (2. Moosese 34:6, NW; Luuka 18:7) Mispärast? Seepärast, et ta armastab meid ja „ei taha, et keegi hukkuks”. — 2. Peetruse 3:9.

16. Kuidas saab armastust võrrelda lahkuse, headuse, tasaduse ja enesevalitsemisega?

¹⁶ Me oleme eelnevalt näinud, miks armastus on suurem kui usk, ja need põhjused käivad ka ülejäänud vaimu viljade, see on lahkuse, headuse, tasaduse ja enesevalitsemise kohta. Need kõik on vajalikud omadused, aga ilma armastuseta ei ole meil neist kasu, nagu seda näitas Paulus 1. Korintlastele 13:3, kus ta kirjutas: „Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!” Seevastu armastus toob esile selliseid omadusi nagu lahkus, headus, usk, tasadus ja enesevalitsemine. Seepärast Paulus lisas, et armastus on lahke ja et „tema kannatab kõik, usub kõik, loodab kõik, on kõiges vastupidav”. Jah, „armastusel ei nurju iialgi midagi”. (1. Korintlastele 13:4, 7, 8, NW) On õigesti märgitud, et teised vaimu viljad on esimesena mainitud armastuse ilmingud ehk erinevad küljed. Sellest tõesti järeldub, et kõigist üheksast vaimu viljast on armastus tõepoolest kõige suurem.

17. Millised Pühakirja väited toetavad järeldust, et armastus on vaimu viljadest suurim?

¹⁷ Seda lõppjäreldust, et armastus on Jumala vaimu viljadest kõige suurem, toetavad Pauluse sõnad: „Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et te üksteist armastate, sest kes teist armastab, on käsu täitnud. Sest käsk . . . on kokku võetud sellesse sõnasse: ’Armasta oma ligimest nagu iseennast!’ Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus käsu täitmine.” (Roomlastele 13:8—10) Jünger Jakoobus nimetab käsku armastada ligimest nagu iseennast kõige tabavamalt ’kuninglikuks käsuks’. — Jakoobuse 2:8.

18. Milline teine tõend on veel olemas, et armastus on kõige suurem omadus?

¹⁸ Kas on olemas veel rohkem tõestusi, et armastus on kõige tähtsam omadus? Jah, tõesti on. Pane tähele, mis juhtus, kui üks kirjatundja küsis Jeesuselt: „Missugune käsk on kõige esimene?” Ta võis oodata, et Jeesus tsiteerib ühte Kümnest käsust. Aga Jeesus tsiteeris 5. Moosese 6:4, 5 ja ütles: „Esimene on see: kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand! Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.’ ” Siis Jeesus lisas: „Teine on see: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!” — Markuse 12:28—31.

19. Millised on mõningad silmapaistvad a·gaʹpe viljad?

¹⁹ Paulus tõesti ei liialdanud, kui ta mainis usku, lootust ja armastust ning ütles: „Suurim neist on armastus.” Armastuse ülesnäitamise tulemuseks on hea vahekord meie taevase Isaga ja teistega, kaasa arvatud need, kes on koguduses, ja meie oma perekonnaliikmed. Armastus mõjub meile ülesehitavalt. Ja järgmine artikkel näitab, kui tasutoov on tõeline armastus.

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas on armastus suurem kui usk ja lootus?

◻ Mis on a·gaʹpe ja kuidas selline armastus avaldub?

◻ Miks on armastus Jumala neljast põhiomadusest kõige suurem?

◻ Mis mõttes on armastus suurem kui teised vaimu viljad?

[Pilt lk 13]

Armastus ajendas Jumalat looma inimkonna eluks maises Paradiisis. Kas sina loodad seal elada?