Kas Jumalal on oma organisatsioon?

KÕIGES, mis Jumal on loonud, ilmneb kord. Imelist korda on näha isegi nii-öelda lihtsa pärmiraku ehituses. Pärmirakul on ligikaudu sama palju osi kui Boeing 777 lennukil. Ometi asuvad kõik selle osad oma kindlas kohas ja mahuvad ümmarguse raku sisse, mille läbimõõt on kõigest viis mikronita. Erinevalt lennukitest on aga pärmirakud võimelised paljunema. Kas pole see võrratu näide korrast ja organiseeritusest! (1. Korintlastele 14:33.)

Organiseeritus ei ilmne üksnes füüsilise loodu juures. Piibel näitab, et ka vaimumaailm on Jumala tahte kohaselt ülimalt organiseeritud. Jumala prohvet Taaniel nägi nägemuses suurel hulgal vaimolendeid – ingleid, kes seisid Jumala taevases õukonnas. Ta kirjutas: „Tuhat korda tuhat teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees!” (Taaniel 7:9, 10). Mõtle, millist organiseeritust läheb vaja, et nii tohutu hulk ingleid – üle saja miljoni – täidaks Jumala käske ja aitaks tema teenijaid maa peal (Laul 91:11).

Kuigi Looja Jumal Jehoova on parim organisaator, ei ole ta tundetu ega reeglitele orienteeritud. Ta on hoopis südamlik ja õnnelik Jumal, kes on huvitatud kõigi oma loodute heaolust (1. Timoteosele 1:11; 1. Peetruse 5:7). Seda on näha tõigast, kuidas ta kohtles muistset Iisraeli rahvast ja esimese sajandi kristlasi.

Muistne Iisrael oli hästi organiseeritud rahvas

Jumal andis Moosese kaudu iisraellastele teada, kuidas teda organiseeritult teenida. Juba ainuüksi see, millise korra järgi Iisraeli rahvas Siinai kõrbes rännates laagrisse jäi, on tunnistuseks organiseeritusest. Kindlasti oleks rahva seas valitsenud kaos, kui iga perekond oleks võinud lüüa oma telgi üles sinna, kuhu ise heaks arvas. Jehoova aga andis rahvale konkreetsed juhised, kuhu iga suguharu peab laagrisse jääma (4. Moosese 2:1–34). Moosese seadus sisaldas ka üksikasjalikke juhtnööre selle kohta, kuidas kanda hoolt oma tervise ja puhtuse eest. Näiteks üks seadusesäte puudutas inimeste väljaheidete mahamatmist (5. Moosese 23:13, 14).

Ka pärast Tõotatud Maale jõudmist olid iisraellased mitmel viisil väga hästi organiseeritud. Iisraeli rahvas oli jaotatud 12 suguharuks ning igaühele neist määrati oma maa-ala. Seadus, mille Jehoova andis rahvale Moosese kaudu, käsitles kõikvõimalikke eluaspekte: jumalateenistust, abielu, perekonda, haridust, äritegevust, toitumist, põlluharimist, loomakasvatust jne.b Kuigi mõned seadused olid väga üksikasjalikud ja spetsiifilised, tõendasid need kõik Jehoova armastust oma rahva vastu ning aitasid kaasa inimeste heaolule. Kui iisraellased neid käske täitsid, olid nad Jehoova erilises soosingus (Laul 147:19, 20).

Ehkki Mooses oli oskuslik rahvajuht, ei sõltunud tema edu või ebaedu juhioskustest, vaid ustavusest Jumala organisatsioonile. Näiteks kuidas teadis Mooses, millist teed pidi kõrbes liikuda? Tänu Jehoovale, kes juhatas päeval teed pilvesamba, öösel aga tulesamba abil (2. Moosese 13:21, 22). Kuigi Jumal seadis oma rahva etteotsa inimesi, oli tegelikult tema ise see, kes rahvast organiseeris ja juhatas. Nii oli ka esimesel sajandil.

Esimese sajandi kristlased olid hästi organiseeritud

Kuna apostlid ja teised jüngrid tegid esimesel sajandil agaralt kuulutustööd, rajati kristlikke kogudusi paljudes paikades nii Aasias kui ka Euroopas. Kuigi need kogudused asusid hajali, ei olnud need isoleeritud, üksteisest sõltumatud inimeste rühmad. Kogudused olid hästi organiseeritud ning tegutsesid hoolitsevate apostlite ülevaatuse all. Näiteks määras apostel Paulus Tiituse Kreetale, et ta ’korraldaks seal, mis veel jäi korraldamata’ (Tiitusele 1:5, P 1988). Korintose kogudusele kirjutas Paulus, et mõnel vennal on „juhatamisoskused” või et nad „korraldavad koguduse elu” (1. Korintlastele 12:28, „Sõna seletus: Pauluse esimene kiri korintlastele”, 2008). Kes oli aga kõige selle organiseerituse taga? Paulus ütles, et „Jumal pani keha kokku” ehk siis organiseeris kogudust (1. Korintlastele 12:24).

Kristliku koguduse ametisse määratud ülevaatajad polnud usukaaslaste isandad, vaid kaastöölised, kes järgisid Jumala vaimu juhatust ning pidid olema „karjale eeskujuks” (2. Korintlastele 1:24; 1. Peetruse 5:2, 3). „Koguduse pea” pole lihtsalt mõni ebatäiuslik inimene või inimeste rühm, vaid ülesäratatud Jeesus Kristus (Efeslastele 5:23).

Kui Korintose koguduses hakati tegutsema radikaalselt teisiti kui ülejäänud kogudustes, kirjutas Paulus: „Kas Jumala sõna lähtus teist või jõudis üksnes teieni?” (1. Korintlastele 14:36). Paulus esitas selle retoorilise küsimuse, et korrigeerida korintlaste mõtlemist ning aidata neil mõista, et nad ei saa tegutseda sõltumatult. Kui kogudused järgisid apostlite juhtnööre, siis nad kasvasid ja edenesid (Apostlite teod 16:4, 5).

Tõend Jumala armastusest

Kuidas on aga lood tänapäeval? Mõned inimesed ei taha end siduda ühegi usuorganisatsiooniga. Ometi näitab Piibel, et Jumal on enda eesmärki alati ellu viinud oma organisatsiooni kaudu. Nii muistsete iisraellaste kui ka algkristlaste puhul kehtestas ta õige jumalateenimise korra.

Kas pole siis loogiline arvata, et Jehoova juhib ka praegu oma rahvast, nagu ta tegi seda minevikus? Jah. See, et Jumala teenijad on organiseeritud ja ühtsed, on tõend tema armastusest nende vastu. Tänapäeval viib Jehoova enda organisatsiooni kaudu täide oma eesmärgi inimkonnaga. Kuidas aga tema organisatsiooni ära tunda? Selleks mõtiskle järgnevate kriteeriumide üle.

▪ Tõelised kristlased on organiseeritud täitma üht erilist ülesannet. (Matteuse 24:14; 1. Timoteosele 2:3, 4.) Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist kõigile rahvastele. Sellist ülesannet pole võimalik täita ilma rahvusvahelise organisatsioonita. Illustreerime seda järgmise näitega. Ühte inimest võõrustada poleks raske. Ent mis siis, kui peaksid pakkuma toitu tuhandetele või lausa miljonitele inimestele? Selleks läheb tarvis hästi organiseeritud gruppi, kelle töö on koordineeritud. Tõelised kristlased täidavad Jeesuse antud ülesannet „õlg-õla kõrval” ehk teevad Jumalat teenides koostööd (Sefanja 3:9). Kas ilma ühtse ja kooskõlaliselt toimiva organisatsioonita oleks võimalik teha mingit tööd korraga eri riikides, keeltes ja rahvaste seas? Vastus on ilmselge.

▪ Tõelised kristlased on organiseeritud üksteist aitama ja toetama. Üksik alpinist otsustab ise, kus ta ronib, ning tal pole tarvis hoida silma peal vähem kogenud mägironijatel. Ent kui temaga juhtub õnnetus või tal tekib probleeme, on ta tõsises ohus, sest tal pole kedagi, kes teda aitaks. Seega pole teistest eraldumine tark (Õpetussõnad 18:1). Selleks et kristlased suudaksid täita Jeesuse antud ülesannet, peavad nad üksteist toetama ja aitama (Matteuse 28:19, 20). Kristlik kogudus annab vajalikku Piiblil põhinevat juhatust, väljaõpet ning tuge kõigile, et minna edasi ja mitte alla anda. Kuidas võiks inimesed õppida Jehoova norme, kui poleks organiseeritud kristlikke koosolekuid, kus antakse juhiseid ning kummardatakse üheskoos Jumalat? (Heebrealastele 10:24, 25.)

▪ Tõelised kristlased on organiseeritud teenima Jumalat ühtsuses. Kui Jeesuse lambad kuulavad tema häält, saavad nad tema juhtimise all „üheks karjaks” (Johannese 10:16). Nad ei ole laiali eri kirikutes ega usurühmitustes; samuti ei lõhesta neid õpetuslikud erinevused. Neid iseloomustab see, et nad ’räägivad kooskõlaliselt’ (1. Korintlastele 1:10). Et tegutseda ühtsuses, on vaja korda, kord aga eeldab organiseeritust. Ainult ühtsel vennaskonnal saab olla Jumala õnnistus (Laul 133:1, 3).

Siiras armastus Jumala ja Piibli tõdede vastu on toonud miljoneid inimesi organisatsiooni, mis vastab nendele ja teistele Piibli kriteeriumidele. Jehoova tunnistajad püüavad ühtse ja organiseeritud rahvana Jumala tahet täita kõikjal maailmas. Nad on kindlad Jumala tõotuses: „Ma elan nende keskel ja käin nende seas ning olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas” (2. Korintlastele 6:16). Ka sina võid seda imelist õnnistust kogeda, kui teenid Jehoovat koos tema organisatsiooniga.

[Allmärkused]

[Pilt lk 13]

Iisraellaste telklaager oli hästi organiseeritud

[Pildid lk 14, 15]

Rahvusvahelise kuulutustöö tegemine eeldab organiseeritust

Ukselt uksele kuulutamine

Hädaabi andmine

Kokkutulekud

Usuhoonete ehitamine