Teenigem lojaalselt koos Jehoova organisatsiooniga

”Lojaalse suhtes sa tegutsed lojaalselt.” (2. SAAMUELI 22:26, UM)

1., 2. Milliseid näiteid lojaalsusest võime kõik näha koguduses?

KOGUDUSEVANEM valmistab hilisõhtul kristlikuks koosolekuks kõnet ette. Ta tahaks selle pooleli jätta ja puhata, ent töötab siiski edasi ning otsib Pühakirjast eeskujusid ja näiteid, mis puudutaksid kuulajate südant ja oleksid karjale julgustuseks. Koosolekuõhtul veedaksid ühe pere puruväsinud lapsevanemad meeleldi õhtu kodus, ent ometi seavad nad kannatlikult lapsed minekuvalmis ja lähevad koosolekule. Pärast koosolekut arutleb rühm kristlasi kogudusevanema esitatud kõne üle. Üks õde tunneb kiusatust mainida, et see vend kord tema tundeid haavas, ent räägib hoopis vaimustunult ühest kõnes esitatud mõttest. Kas sa leiad kõigis neis olukordades midagi ühist?

² Kõiki neid olukordi iseloomustab lojaalsus. Kogudusevanem töötab lojaalselt, et teenida Jumala karja; lapsevanemad käivad lojaalselt koguduse koosolekutel; õde toetab lojaalselt kogudusevanemaid (Heebrealastele 10:24, 25; 13:17; 1. Peetruse 5:2). Tõepoolest, Jumala rahvas on otsusekindel ja teenib igas eluvaldkonnas lojaalselt koos Jehoova organisatsiooniga.

 3. Miks on väga tähtis jääda lojaalseks Jehoova maisele organisatsioonile?

³ Kui Jehoova vaatab seda pahelist maailma, näeb ta väga vähe lojaalsust (Miika 7:2). Kindlasti ta tunneb suurt südamerõõmu, nähes, kui lojaalne on tema rahvas! Teda rõõmustab ka sinu lojaalsus. Ent see ajab raevu esimese mässaja Saatana ning tõendab, et ta on valetaja (Õpetussõnad 27:11; Johannese 8:44). On vägagi tõenäoline, et Saatan püüab murda su lojaalsust Jehoovale ja tema maisele organisatsioonile. Vaadelgem mõningaid mooduseid, mida Saatan selleks kasutab. See võib aidata meil paremini mõista, kuidas me saame lõpuni lojaalseks jääda (2. Korintlastele 2:11).

Lojaalsust võib õõnestada see, kui keskendume puudustele

 4. a) Miks on kerge hakata suhtuma kriitiliselt nendesse, kellel on autoriteeti? b) Kuidas ilmnes Korahi ebalojaalsus Jehoova organisatsioonile?

⁴ Kui vend on koguduses vastutaval kohal, torkavad tema puudused ehk hõlpsamini silma. Kui kerge on küll norida ’pinnu pärast oma venna silmas ja jätta tähelepanuta palk omas silmas’! (Matteuse 7:1—5.) Vigadele keskendumine võib aga ebalojaalsust külvata. Et seda illustreerida, mõtle näiteks sellele, mille poolest erinesid teineteisest Korah ja Taavet. Korahil lasus suur vastutus ning tõenäoliselt oli ta aastaid lojaalne olnud, ent siis muutus ta auahneks. Ta polnud rahul autoriteediga, mis oli tema nõbudel Moosesel ja Aaronil. Ehkki Mooses oli kõige alandlikum inimene, hakkas Korah temas ilmselt vigu otsima. Arvatavasti ta leidiski Mooseses puudusi. Ometi ei õigustanud need puudused Korahi ebalojaalsust Jehoova organisatsioonile. Korah hävitati koguduse hulgast (4. Moosese 12:3; 16:11, 31—33).

 5. Miks oleks Taavet võinud tunda kiusatust Sauli vastu mässama hakata?

⁵ Taavet aga teenis kuningas Sauli alluvuses. Kuigi Saul oli omal ajal hea kuningas olnud, oli ta nüüd pahatahtlikuks muutunud. Et Sauli kiivaste rünnakute all ellu jääda, vajas Taavet usku, vastupidavust ja isegi mõningal määral leidlikkust. Kui aga Taavetil avanes võimalus kätte maksta, ütles ta, et ’Jehoova pärast jäägu see temast kaugele’, et ta tegutseks ebalojaalselt Jehoova võitu vastu (1. Saamueli 26:11).

 6. Mida me ei tohiks ealeski teha, isegi kui me märkame kogudusevanemates vigu ja puudusi?

⁶ Kas me hakkame juhtivate vendade üle kaeblema ja edendame koguduses kriitilist suhtumist, kui meile tundub, et nad langetavad ekslikke otsuseid, räägivad meiega karmilt või kui nad näivad olevat erapoolikud? Kas me ei lähe protestiks kristlikele koosolekutele? Vastupidi! Nagu Taavetki, ei tegutse ka meie teiste vigade pärast ealeski ebalojaalselt Jehoova ja tema organisatsiooni vastu! (Laul 119:165.)

 7. Mida pahelist tehti seoses Jeruusalemmas asuva templiga ja kuidas Jeesus sellesse suhtus?

⁷ Kõige lojaalsem inimene on olnud Jeesus Kristus, keda kirjeldatakse prohvetlikult kui Jehoova ”lojaalset” (Laul 16:10, UM). Kahtlemata pani tema lojaalsuse proovile see, et Jeruusalemmas asuvat templit pahelisel eesmärgil kasutati. Jeesus teadis, et töö, mida tegi ülempreester, ja ohvrid kujutavad ette tema enda teenistust ja ohvrisurma ning kui tähtis on see, et inimesed neist õppida võiksid. Seega tundis ta õiglast meelepaha, kui nägi, et tempel oli muudetud ”röövliauguks”. Jumalalt saadud autoriteedile tuginedes puhastas ta selle kahel korral (Matteuse 21:12, 13; Johannese 2:15—17).a

 8. a) Milles avaldus Jeesuse lojaalsus templikorraldusele? b) Kuidas meie saame näidata, et hindame eesõigust teenida Jehoovat koos tema puhta organisatsiooniga?

⁸ Sellest hoolimata toetas Jeesus lojaalselt templikorraldust. Juba lapsena käis ta templis pühade ajal ning samuti käis ta seal sageli õpetamas. Ta koguni maksis templimaksu, kuigi ta polnud selleks tegelikult kohustatud (Matteuse 17:24—27). Jeesus kiitis vaest lesknaist, kes pani ”kogu oma elatise” templi aardekirstu. Varsti pärast seda põlgas Jehoova templi jäädavalt ära. Ent kuni selle ajani jäi Jeesus sellele lojaalseks (Markuse 12:41—44; Matteuse 23:38). Tänapäeval on Jumala maine organisatsioon kaugelt ülevam juudi süsteemist ja selle templist. On tõsi, et see pole täiuslik, ja sellepärast tehaksegi selles aeg-ajalt ümberkorraldusi. Ent samas pole see ka läbinisti paheline ega kavatse Jehoova Jumal seda millegi muuga asendada. Me ei tohiks ealeski lasta mingitel selle puudustel end kibestada ega võtta omaks kriitilist ja negatiivset hoiakut. Jäljendagem pigemini Jeesuse Kristuse lojaalsust (1. Peetruse 2:21).

Meie endi puudused

9., 10. a) Kuidas kasutab Saatana süsteem ära meie puudusi, et meelitada meid ebalojaalselt käituma? b) Mida peaks tegema inimene, kes on sooritanud raske patu?

⁹ Saatan püüab murda meie lojaalsust ka meie endi puudusi kasutades. Tema süsteem kasutab ära meie nõrkused, et ahvatleda meid tegema seda, mida Jehoova õigeks ei pea. Paraku langevad igal aastal tuhanded ebamoraalsusesse. Lisaks taolisele ebalojaalsusele elavad mõned kaksikelu, jätkates patustamist ja teeseldes samal ajal ustavaid kristlasi. Pärast seda, kui ajakirja ”Ärgake!” rubriigis ”Noored küsivad ..” ilmusid selleteemalised artiklid, kirjutas üks noor naine: ”Need artiklid olid justkui minu elulookirjeldus.” Ta oli pidanud salaja sõprust noortega, kes ei armastanud Jehoovat. Mis oli selle tulemus? Ta kirjutab: ”Mu elu käis põhja ja ma langesin ebamoraalsusse ning mind tuli noomida. Minu suhe Jehoovaga purunes ning ma kaotasin oma vanemate ja kogudusevanemate usalduse.”b

¹⁰ See noor naine sai kogudusevanematelt abi ja hakkas taas lojaalselt Jehoovat teenima. Kahjuks aga on paljudel juhtudel tagajärjed veelgi rängemad ja mõned ei pöördugi koguduse juurde tagasi. Kuivõrd parem on küll jääda lojaalseks ja seista vastu selle kurja maailma ahvatlustele! Võta kuulda hoiatusi, mida antakse ajakirjades ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” ilmaliku seltsingu ning laostava meelelahutuse kohta. Ära käitu ealeski ebalojaalselt. Kui seda aga juhtub, ära püüa näida paremana, kui sa oled (Laul 26:4). Otsi pigemini abi. Selleks ju ongi kristlikud lapse- ja kogudusevanemad (Jakoobuse 5:14).

11. Miks oleks vale arvata, et me oleme lootusetult hukas, ja milline piibliline pretsedent võib aidata meil oma suhtumist parandada?

¹¹ Meie puudused võivad meid ohustada ka teisel viisil. Mõned, kes on käitunud ebalojaalselt, annavad alla ja ei püüagi enam Jehoovale meelepärased olla. Tuleta meelde, et Taavet patustas rängalt. Ometi mäletas Jehoova teda kaua pärast tema surma kui oma ustavat sulast (Heebrealastele 11:32; 12:1). Mispärast? Kuna ta ei loobunud eales püüdmast Jehoovale meelepärane olla. Õpetussõnad 24:16 öeldakse: ”Õige langeb seitse korda ja tõuseb üles.” On täiesti kindel, et kui me mingi nõrkuse tõttu, millega me parasjagu võitleme, pisipatte teeme — ja seda isegi korduvalt —, võime sellegipoolest Jehoova silmis õiglased olla, kui me ikka ja jälle ’üles tõuseme’ ehk siiralt kahetseme ning lojaalselt edasi teenime. (Võrdle 2. Korintlastele 2:7.)

Ole valvas ebalojaalsuse varjatud ilmingute suhtes!

12. Kuidas viis jäik seadusetähte austav suhtumine variserid ebalojaalsuseni?

¹² Ebalojaalsus ilmneb ka varjatumal moel. Vahel võib isegi näida, et tegemist on lojaalsusega! Näiteks pidasid Jeesuse päevil elanud variserid end ilmselt silmapaistvalt lojaalseteks.c Kuid nad ei teinud vahet lojaalse ja jäigalt inimeste kehtestatud reegleid järgiva inimese vahel, mistõttu nad olid paindumatud ja tavatsesid teisi karmilt hukka mõista. (Võrdle Koguja 7:16.) Seda tehes olid nad tegelikult ebalojaalsed rahvale, keda nad oleksid pidanud teenima, Seaduse olemusele — Seaduse, mida nad väitsid end õpetavat —, ja Jehoovale endale. Vastupidiselt neile oli Jeesus lojaalne Seaduse olemusele, sest Seadus põhines armastusel. Seepärast ehitas ta inimesi üles ja julgustas neid, just nagu Messiat puudutavates prohvetikuulutustes ennustati (Jesaja 42:3; 50:4; 61:1, 2).

13. a) Milles võib avalduda kristlike lapsevanemate ebalojaalsus? b) Miks ei tohiks lapsevanemad olla lapsi distsiplineerides üleliia karmid, kriitilised ega norivad?

¹³ Kristlastele, kellel on mõningal määral autoriteeti, on suureks abiks eeskuju, mille Jeesus selle kasutamises andis. Näiteks teavad lojaalsed lapsevanemad, et neil tuleb oma lapsi distsiplineerida (Õpetussõnad 13:24). Ent nad on hoolsad, et nad ei ärritaks neid vihahoos liiga karmilt distsiplineerides ega külvaks neid pidevalt üle kriitikatulvaga. Kui lastele tundub, et nad ei suuda eales oma vanematele meelepärased olla või et nende vanemate religioon muudab nad üksnes norivaks ja kriitiliseks, võivad nad kergesti araks minna ning selle tagajärjel lõpuks õigest usust eemale jääda (Koloslastele 3:21).

14. Kuidas saavad kristlikud karjased olla lojaalsed karjale, keda nad teenivad?

¹⁴ Ka kristlikud kogudusevanemad ning reisivad ülevaatajad juhivad tähelepanu probleemidele ja ohtudele, millega kari silmitsi seisab. Lojaalsete karjastena annavad nad vajaduse korral nõu, olles esmalt kandnud hoolt selle eest, et neil oleks küsimusest põhjalik ülevaade, ja olles hoolsad, et nende nõuanded põhineksid Piiblil ja ühingu väljaannetel (Laul 119:105; Õpetussõnad 18:13). Nad teavad ka seda, et lambad ootavad neilt vaimset kinnitust ja toitu. Seepärast püüavad nad jäljendada Head Karjast Jeesust Kristust. Nädalast nädalasse teenivad nad lambaid lojaalselt kristlikel koosolekutel, mitte neid maha kiskudes, vaid hoopis üles ehitades ja tugevdades nende usku (Matteuse 20:28; Efeslastele 4:11, 12; Heebrealastele 13:20, 21).

15. Milles avaldus mõningate inimeste kohatu lojaalsus esimesel sajandil?

¹⁵ Veel üks varjatud ebalojaalsuse vorm on kohatu lojaalsus. Piibli seisukohast ei ole inimene tõeliselt lojaalne, kui ta seab truuduse kellelegi või millelegi ettepoole lojaalsusest Jehoova Jumalale. Esimesel sajandil hoidsid paljud juudid visalt kinni Moosese Seadusest ja juudi süsteemist. Kuid Jehooval oli saabunud aeg võtta ära õnnistus sellelt mässuliselt rahvalt ja anda see vaimsele iisraeli rahvale. Vaid suhteliselt vähesed olid lojaalsed Jehoovale ja kohanesid selle tähtsa muutusega. Isegi tõeliste kristlaste seas oli judaiseerijaid, kes nõudsid, et pöördutaks tagasi Kristuses täitunud Moosese Seaduse ”nõtrade ja kehvade ”algainete” poole” (Galaatlastele 4:9, UT; 5:6—12; Filiplastele 3:2, 3).

16. Kuidas reageerivad Jehoova lojaalsed sulased muudatustele?

¹⁶ Vastupidiselt sellele on Jehoova praegusaegne rahvas näidanud, et ta jääb lojaalseks ka muutunud oludes. Sedamööda, kuidas avalikuks saanud tõe valgus muutub üha kirkamaks, tehakse mõningates asjades muudatusi (Õpetussõnad 4:18). Alles hiljuti aitas ”ustav ja mõistlik sulane” meil saada paremini aru sõnast ”sugupõlv”, mida kasutatakse tekstis Matteuse 24:34 (UT), sellest, millal mõistetakse kohut Matteuse 25:31—46 mainitud ”lammaste” ja ”sikkude” üle, ning sellest, kuidas suhtuda teatud tsiviilteenistusliikidesse (Matteuse 24:45). Kahtlemata oleksid mõningad ärataganejad rõõmustanud, kui paljud Jehoova tunnistajad oleksid jäänud jäigalt endiste arusaamade juurde ja keeldunud uuendustega kaasa minemast. Kuid mitte midagi sellist ei ole juhtunud. Mispärast? Sellepärast, et Jehoova rahvas on lojaalne.

17. Kuidas võivad meile kallid inimesed meie lojaalsuse vahel katsele panna?

¹⁷ Ent kohatu lojaalsuse küsimus võib puudutada meid veelgi isiklikumalt. Kui meie kallis sõber või koguni perekonnaliige otsustab eirata Piibli põhimõtteid, võib meile tunduda, et meie lojaalsus on otsekui lõhenenud kaheks. On loomulik, et me tahame olla lojaalsed oma pereliikmetele. Kuid me ei tohiks eales seada ustavust pereliikmetele ettepoole lojaalsusest Jehoovale! (Võrdle 1. Saamueli 23:16—18.) Ka ei aita me patustajatel varjata mingit rasket pattu ega hakka koos nendega vastu kogudusevanematele, kes püüavad neid ’tasase vaimuga parandada’ (Galaatlastele 6:1). Selline teguviis väljendaks ebalojaalsust Jehoova, tema organisatsiooni ja meile lähedase inimese vastu. Kui me ei lase patustanul kogeda vajalikku distsiplineerimist, tähendab see tegelikult seda, et me ei lase tal tunda Jehoova armastust (Heebrealastele 12:5—7). Pea ka meeles, et ”sõbra löögid on mõeldud siiralt” (Õpetussõnad 27:6). Otsekohene ja armastav Jumala Sõnal põhinev nõuanne võib küll haavata meile kalli eksinu uhkust, ent kokkuvõttes võib see päästa tema elu!

Lojaalsus peab vastu tagakiusamisele

18., 19. a) Mida tahtis Ahab Naabotilt ja mispärast Naabot talle ära ütles? b) Kas Naabotil tasus kõigest hoolimata lojaalseks jääda? Selgita.

¹⁸ Mõnikord ründab Saatan meie lojaalsust otseselt. Mõtle näiteks Naabotile. Kui kuningas Ahab avaldas talle survet, et ta müüks ära oma viinamäe, vastas ta: ”Jehoova hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa!” (1. Kuningate 21:3). Naabot ei olnud mitte kangekaelne, vaid hoopis lojaalne. Moosese Seadus ei lubanud ühelgi iisraellasel müüa igaveseks ära pärandiks saadud maad (3. Moosese 25:23—28). Kindlasti Naabot teadis, et see kõlvatu kuningas võib lasta ta tappa, kuna Ahab oli lubanud oma naisel Iisebelil hukata paljud Jehoova prohvetid! Ometi jäi Naabot kindlaks (1. Kuningate 18:4).

¹⁹ Vahel nõuab lojaalsus mingit hinda. Mõningate ”kõlvatute meeste” abiga korraldas Iisebel asjad nii, et Naabot mõisteti süüdi kuriteos, mida ta polnud sooritanud. Selle tagajärjel tema ja ta pojad hukati (1. Kuningate 21:7—16; 2. Kuningate 9:26). Kas see tähendab seda, et Naabotil ei tasunudki jääda lojaalseks? Ei tähenda! Paljude teiste lojaalsete meeste ja naiste sarnaselt ’elab’ Naabot nüüd Jehoova mälestuses ning magab ohutult hauas, kuni saabub aeg surnud üles äratada (Luuka 20:38; Apostlite teod 24:15).

20. Kuidas võib lootus aidata meil lojaalseks jääda?

²⁰ Ka tänapäeval annab Jehoova ülestõusmistõotus talle lojaalsetele inimestele kindlust. Me teame, et meie lojaalsus võib meile selles maailmas kalliks maksma minna. Jeesus Kristus maksis lojaalsuse eest eluga ning ta ütles oma järelkäijatele, et neidki ei kohelda paremini (Johannese 15:20). Nii nagu tulevikulootus aitas Jeesusel vastu pidada, aitab see ka meil seda teha (Heebrealastele 12:2). Seega võime igasugusele tagakiusamisele vaatamata lojaalseks jääda.

21. Mida Jehoova talle lojaalsetele inimestele kinnitab?

²¹ On tõsi, et meist suhteliselt väheste lojaalsust rünnatakse nii otseselt. Kuid võib vabalt juhtuda, et enne lõppu kiusatakse Jumala rahvast rohkem taga. Mida me peaksime tegema, et kindlasti lojaalseks jääda? Me peame praegu lojaalsed olema. Jehoova on andnud meile teha suure töö — kuulutada ja õpetada tema Kuningriiki. Tehkem lojaalseina seda elutähtsat tööd (1. Korintlastele 15:58). Kui me ei lase inimeste puudustel õõnestada oma lojaalsust Jehoova organisatsioonile ja hoidume valvsalt varjatud ebalojaalsusest, milleks võib olla näiteks kohatu lojaalsus, on meil kergem vastu pidada ka siis, kui meie lojaalsus peaks rängema katse alla sattuma. Mis ka ei juhtuks, me võime alati kindlad olla, et Jehoova on vääramatult lojaalne oma lojaalsetele sulastele (2. Saamueli 22:26). Ta hoiab oma lojaalseid! (Laul 97:10.)

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida me saame teha, et teiste puudused ei paneks meid oma lojaalsust murdma?

◻ Kuidas võivad meie endi puudused meid ebalojaalselt käituma panna?

◻ Mis aitab meil võidelda kalduvusega kohatut lojaalsust osutada?

◻ Mis aitab meil isegi tagakiusamise all lojaalseks jääda?

[Kast lk 9]

Lojaalne Beeteli teenistus

”Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.” Nii kirjutas apostel Paulus (1. Korintlastele 14:40). Paulus teadis, et koguduse ladusaks tegutsemiseks on tarvis ”korda” ehk organiseeritust. Ka tänapäeval tuleb kogudusevanematel langetada otsuseid mitmesugustes praktilistes küsimustes. Näiteks tuleb neil määrata koguduseliikmed eri raamatu-uurimisgruppidesse, korraldada põlluteenistuskoosolekuid ja olla kursis sellega, mil määral on territoorium läbi töötatud. Vahel võivad taolised korraldused panna katsele meie lojaalsuse. Need ei ole Jumala inspireeritud ettekirjutused ning pole võimalik, et need kõigi eelistustega kokku läheksid.

Kas sinul on vahel raske olla lojaalne mõningatele kristlikus koguduses tehtud praktilistele korraldustele? Kui on, leiad ehk abi sellest, kui mõtled Beeteli eeskujule. Nime Beetel, mis on pärit heebreakeelsest sõnast tähendusega ’Jumala koda’, kannavad kõik 104 Vahitorni ühingu harubürood, sealhulgas Ühendriikides asuv peakorter.d Beetelis elavate ja töötavate vabatahtlike sooviks on, et sealsed paigad annaksid tunnistust austusest ja lugupidamisest, mida nad tunnevad Jehoova vastu. Et see nii oleks, peavad nad kõik lojaalsed olema.

Inimesed, kes külastavad Beetelit, juhivad sageli tähelepanu seal valitsevale korrale ja puhtusele. Töölised on organiseeritud ja õnnelikud; nende kõne, kombed ja ka välimus annavad tunnistust küpsusest ning Piibli abil kasvatatud südametunnistusest. Kõik Beeteli pere liikmed järgivad lojaalselt Jumala Sõna põhimõtteid.

Lisaks sellele on juhtiv kogu andnud nende heaks välja brošüüri ”Elada koos ühtsuses” (”Dwelling Together in Unity”), milles räägitakse mõningatest praktilistest korraldustest, mis on tarvilikud selleks, et taoline suur pere võiks üheskoos edukalt töötada (Laul 133:1). Näiteks käsitletakse selles brošüüris majutuse, toitlustamise, hügieeni, riietuse, välimuse ja muu sarnasega seonduvat. Beeteli pere liikmed toetavad ja järgivad lojaalselt neid korraldusi, ning seda isegi siis, kui nad isiklikult eelistaksid teisiti toimida. Nad ei suhtu sellesse brošüüri kui külmade reeglite ja eeskirjade kogumisse, vaid kui käsiraamatusse, milles antakse ühtsust ja kooskõla edendavaid kasulikke juhiseid. Ka ülevaatajad tegutsevad lojaalselt kooskõlas nende Piiblil põhinevate juhtnööridega ja kasutavad neid ülesehitaval viisil selleks, et julgustada Beeteli pere liikmeid nende püha Beeteli-teenistust jätkama.

[Allmärkus]

[Kast lk 10]

Lojaalne ja seaduskuulekas inimene

Aastal 1916 märgiti teatmeteoses ”Encyclopædia of Religion and Ethics”, et ”alati ja kõikjal võib näha vahet lojaalse ja seaduskuuleka inimese vahel”. Teatmeteoses selgitati: ”Seaduskuulekas inimene teeb seda, mida kästakse, ja ei riku ühtki seadust; ta on ustav kirjasõnale. Samuti toimib ka lojaalne inimene, kuid temalt võib .. oodata veelgi rohkem, kuna ta täidab oma ülesannet kogu hingest, vormides oma suhtumist vastavalt teenitava eesmärgi olemusele.” Hiljem öeldakse sellessamas teoses: ”Olla lojaalne tähendab märksa enamat kui lihtsalt seadustele kuuletuda .. Lojaalne inimene erineb seaduskuulekast selle poolest, et ta teenib kogu südame ja mõistusega .. Oma ülesannet täites ei taha ta endale lubada ühtki tahtlikku ega viitsimatusest või asjatundmatusest tingitud pattu.”