Ülestõusmislootus on kindel!
„Mul on see lootus Jumala peale, ... et tuleb ... ülestõusmine.” (APOSTLITE TEOD 24:15)
1. Miks me võime kindlad olla ülestõusmislootuses?
JEHOOVA on andnud meile mõjuvaid põhjusi olla kindlad ülestõusmislootuses. Ta on tõotanud, et surnud tõusevad üles ja elavad jälle. Pole kahtlustki, et tema eesmärk surmaunes olijatega läheb täide (Jesaja 55:11; Luuka 18:27). Tegelikult on Jumal juba näidanud oma väge surnuid üles äratada.
2. Millist tuge pakub meile ülestõusmislootus?
2 Usk sellesse, et Jumalal on kavas surnud üles äratada oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu, võib pingelisel ajal meile jõudu anda. Samuti innustab see meid oma taevase Isa ees laitmatuks jääma kas või surmasuus. Me saame usku ülestõusmislootusse veelgi tugevdada, kui uurime, millised ülesäratamisjuhtumid on kirjas Piiblis. Kõik need imeteod toimusid suveräänse Issanda Jehoova väega.
Nad said tagasi oma surnud ülestõusmise kaudu
3. Mida tegi Eelija Jumala väe abil, kui Sarepta lesknaise poeg suri?
3 Põnevas ülevaates kristluse-eelsel ajal elanud Jehoova tunnistajate usutegudest kirjutas apostel Paulus: „Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise läbi” (Heebrealastele 11:35; 12:1). Üks neist oli vaene lesknaine, kes elas Foiniikia linnas Sareptas. Kuna ta osutas külalislahkust Jumala prohvetile Eelijale, suurendas Jumal ime läbi tema jahu- ja õlitagavara nälja ajal, mis oleks kindlasti nõudnud nii tema kui ta poja elu. Kui tema poeg mõne aja pärast suri, pani Eelija ta voodisse, palvetas, sirutas ennast poisi kohal kolm korda ja anus: „Jehoova, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!” Ja Jumal lasigi poisi hinge ehk elu temasse tagasi tulla (1. Kuningate 17:8–24). Kujutle selle lesknaise rõõmu, kui tema usk sai tasutud tema kalli poja ülestõusmisega, mis on üldse esimene kirjapandud ülesäratamise juhtum!
4. Millise ime tegi Eliisa Suunemis?
4 Teine naine, kes sai oma surnu tagasi ülestõusmise kaudu, elas Suunemi linnas. See eaka mehe naine osutas lahkust prohvet Eliisale ja tema teenrile. Tasuks selle eest õnnistas Jumal teda pojaga. Mitu aastat hiljem see poiss suri ja tema ema kutsus prohveti enda juurde. Kui Eliisa oli palvetanud ja teataval viisil toiminud, „soojenes lapse ihu”. „Siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad.” See ülestõusmine tõi kahtlemata suurt rõõmu nii emale kui pojale (2. Kuningate 4:8–37; 8:1–6). Kui palju rõõmsamad on nad veel siis, kui nad äratatakse maisele elule „paremas ülestõusmises” – väljavaatega mitte kunagi enam surra! Kui rohket tänu küll väärib armastav Jumal Jehoova, kes surnud üles äratab! (Heebrealastele 11:35.)
5. Millise imega oli Eliisa seotud isegi pärast oma surma?
5 Isegi pärast Eliisa surma ja matmist tegi Jumal tema luud vägevaks oma püha vaimu kaudu. Me võime lugeda: „Kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad [iisraellased] üht [moabiitide] röövjõuku! Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui mees puudutas Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule!” (2. Kuningate 13:20, 21). Kui üllatunud ja rõõmus võis see mees küll olla! Kahtlemata valdab meidki suur rõõm, kui meie lähedased äratatakse ellu Jehoova Jumala muutumatu eesmärgi kohaselt!
Jumala Poeg äratas surnuid
6. Millise ime tegi Jeesus Naini linna lähedal ja kuidas see juhtum meid puudutab?
6 Jumala Poeg Jeesus Kristus on andnud meile mõjuvaid põhjusi uskuda, et surnuid saab äratada üles igavese elu väljavaatega. Naini linna lähedal asetleidnud juhtum aitab meil mõista, et sedalaadi ime on võimalik Jumala antud väega. Jeesus kohtas seal leinajaid, kes kandsid ühe noore mehe surnukeha linnast välja matmiseks. See oli lesknaise ainus laps. Jeesus ütles naisele: „Ära nuta!” Siis puudutas ta surnuraami ja lausus: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!” Ja noormees tõusis istukile ning hakkas rääkima (Luuka 7:11–15). See imetegu tugevdab meie usku sellesse, et ülestõusmislootus on kindel.
7. Mis leidis aset seoses Jairuse tütrega?
7 Mõtle ka juhtumile, mis leidis aset Kapernauma kogudusekoja ülema Jairusega. Ta palus Jeesusel tulla ja aidata tema kallist 12-aastast tütrekest, kes oli hinge vaakumas. Veidi aja pärast toodi talle sõnum, et tüdruk on surnud. Jeesus innustas murest murtud Jairust usku ilmutama ning läks temaga kaasa tema koju, kus hulk rahvast nuttis ja halises. Kui Jeesus sõnas: „Laps ei ole surnud, vaid magab!”, naerdi teda. Laps oli tõepoolest surnud, ent Jeesus kavatses näidata, et nagu magajat on võimalik sügavast unest äratada, nii on võimalik ka surnut ellu äratada. Tüdruku käest kinni haarates ütles ta: „Tütarlaps, tõuse üles!” Ja laps tõusis kohe üles, mispeale „tütarlapse vanemad kohkusid [„olid meeletus vaimustuses”, UM]” (Markuse 5:35–43; Luuka 8:49–56). Kahtlemata on perekonnaliikmed meeletus vaimustuses ka siis, kui nende lähedased paradiisi maa peale ellu äratatakse.
8. Mida tegi Jeesus Laatsaruse haua juures?
8 Laatsarus oli juba neli päeva surnud, kui Jeesus tuli tema haua juurde ning lasi kivi sissekäigu eest ära veeretada. Palvetanud avalikult, et pealtnägijad mõistaksid, et tema vägi tuleb Jumalalt, hüüdis Jeesus suure häälega: „Laatsarus, tule välja!” Ja Laatsarus tuli välja! Ta oli matmiskommete kohaselt jalust ja käsist mähitud ning tema nägugi oli riidega kaetud. „Päästke ta lahti ja laske ta minna!” ütles Jeesus. Paljud, kes olid tulnud lohutama Laatsaruse õdesid Maarjat ja Martat ning nägid seda imet, hakkasid Jeesusesse uskuma (Johannese 11:1–45). Kas ei sisenda see jutustus ka sinusse lootust, et su armastatud lähedased võivad ärgata ellu Jumala uues maailmas?
9. Miks me võime kindlad olla, et ka nüüd võib Jeesus surnuid üles äratada?
9 Kui Ristija Johannes vangis oli, saatis Jeesus talle julgustava sõnumi: „Pimedad saavad nägijaiks ... ja surnud äratatakse üles” (Matteuse 11:4–6). Kui Jeesus juba maa peal olles äratas surnuid üles, võib ta seda kahtlemata teha ka võimsa vaimolendina, keda Jumal seda tegema volitab. Jeesus on „ülestõusmine ja elu”. Kui lohutav on küll teada, et varsti „kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja”! (Johannese 5:28, 29; 11:25.)
Teised juhtumid, mis kinnitavad ülestõusmislootust
10. Kirjelda esimest apostli kaudu aset leidnud ülesäratamisjuhtu.
10 Kui Jeesus läkitas oma apostlid Kuningriiki kuulutama, ütles ta: „Äratage surnuid üles” (Matteuse 10:5–8). Seda võisid nad teha üksnes Jumala väega. Aastal 36 m.a.j. suikus Joppes surmaunne jumalakartlik naine nimega Tabiita (Hirv). Tema heade tegude hulka kuulus riiete valmistamine puudustkannatavatele lesknaistele, kes teda väga taga nutsid. Jüngrid valmistasid tema keha ette matmiseks, ning tõenäoliselt lohutuse saamiseks kutsusid nad kohale apostel Peetruse (Apostlite teod 9:32–38). Peetrus käskis kõigil ülemisest toast lahkuda, palvetas ning ütles: „Tabiita, tõuse üles!” Naine avas silmad, tõusis istuma, võttis Peetrusel käest kinni ning Peetrus tõstis ta püsti. See esimene teadaolev apostli kaudu toimunud ülesäratamine ajendas paljusid saama usklikeks (Apostlite teod 9:39–42). Meile annab see lisapõhjuse olla kindlad ülestõusmislootuses.
11. Milline on viimane Piiblis kirjeldatud ülesäratamise juhtum?
11 Viimane Piiblis mainitud ülesäratamine toimus Troas. Kui Paulus oma kolmandal misjonireisil seal peatus, jätkas ta oma kõnet kuni keskööni. Teda kuulates jäi noor mees Eutühhos magama – väsimuse ja võib-olla ka palavuse tõttu, mis võis valitseda rahvast täis toas, kus põles palju lampe – ning kukkus kolmanda korruse aknast alla. Ta „tõsteti üles surnuna”, mitte lihtsalt teadvusetuna. Paulus heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles pealtvaatajaile: „Ärge käratsege, tal on ju hing sees!” (EP 97). Paulus pidas silmas seda, et noor mees on taas elavaks saanud. Sealolijad olid „suuresti trööstitud” (Apostlite teod 20:7–12). Tänapäeval leiavad Jumala teenijad suurt lohutust teadmisest, et nende endised kaaslased Jumala teenistuses äratatakse surnuist üles.
Ülestõusmine on ammune lootus
12. Millist veendumust Paulus väljendas Rooma maavalitseja Feeliksi ees?
12 Rooma maavalitseja Feeliksi ees kohtus olles tunnistas Paulus: „Ma usun kõike, mis käsuõpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud, ja et mul on see lootus Jumala peale, ... et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:14, 15). Kuidas osutavad Jumala Sõna osad, näiteks „käsuõpetus” ehk Seadus, surnute ülesäratamisele?
13. Miks võib öelda, et Jumal vihjas ülestõusmisele, kui ta andis esimese prohvetiennustuse?
13 Jumal vihjas ülestõusmisele, kui ta andis Eedeni aias esimese prohvetiennustuse. „Vanale maole” Kurat-Saatanale kohtuotsust langetades ütles Jumal: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (Ilmutuse 12:9; 1. Moosese 3:14, 15). Naise seemne kanna salvamine tähendas Jeesuse Kristuse tapmist. Kuna aga Seeme pidi hiljem purustama mao pea, tuli Kristus järelikult surnuist üles äratada.
14. Kuidas selgitada mõtet, et Jehoova „ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal”?
14 Jeesus teatas: „Et surnud tõusevad üles, seda näitab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks; Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad temale!” (Luuka 20:27, 37, 38; 2. Moosese 3:6). Aabraham, Iisak ja Jaakob olid surnud, ent Jumala eesmärk nad üles äratada oli nii kindel, et tema silmis olid nad sama hästi kui elavad.
15. Miks oli Aabrahamil põhjust uskuda ülestõusmisse?
15 Aabrahamil oli põhjust olla kindel ülestõusmislootuses, sest kui tema ja ta naine Saara olid juba väga elatanud ja laste saamise mõttes „surnud”, tegi Jumal nad ime väel võimeliseks järglast soetama. See oli nagu ülestõusmine (1. Moosese 18:9–11; 21:1–3; Heebrealastele 11:11, 12). Kui nende poeg Iisak oli umbes 25-aastane, käskis Jumal Aabrahamil ta ohvriks tuua. Hetkel, mil Aabraham oli valmis Iisakit surmama, peatas Jehoova ingel tema käe. Aabraham „mõtles, et Jumal on võimeline [Iisaki] ka surnuist üles äratama; selle mõistukujuks ta sai tema ka tagasi” (Heebrealastele 11:17–19; 1. Moosese 22:1–18).
16. Mis ootab ees Aabrahami, kes on praegu surmaunes?
16 Aabraham uskus, et Messia kui tõotatud Seemne valitsuse all toimub ülestõusmine. Enne inimeseks saamist oli Jumala Poeg näinud Aabrahami usku. Inimese Jeesuse Kristusena ütles ta seetõttu juutidele: „Aabraham, teie isa, hakkas rõõmutsema, et tema saab näha minu päeva” (Johannese 8:56–58; Õpetussõnad 8:30, 31). Praegu on Aabraham surmaunes, kuid teda ootab ees maine ülestõusmine Jumala Messia Kuningriigi alluvuses (Heebrealastele 11:8–10, 13).
Seaduse ja Laulude tunnistus
17. Kuidas Seadus osutas Jeesuse Kristuse ülestõusmisele?
17 Paulus uskus ülestõusmisesse kooskõlas sellega, „mis käsuõpetuses [ehk Seaduses] ... on kirjutatud”. Jumal käskis iisraellasi: „Viige oma lõikusest uudsevihk preestrile. Tema kõigutagu seda vihku Jehoova ees [16. niisanil], et te saaksite meelepäraseks” (3. Moosese 23:9–14). Võib-olla just seda käsku silmas pidades kirjutas Paulus: „Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest” (EP 97). Jeesus kui „uudsevili” äratati üles 16. niisanil aastal 33 m.a.j. Hiljem, tema juuresoleku ajal, pidi äratatama üles järelvili – vaimuga võitud jüngrid (1. Korintlastele 15:20–23; 2. Korintlastele 1:21; 1. Johannese 2:20, 27).
18. Kuidas Peetrus näitas, et Jeesuse ülesäratamine oli Lauludes ette kuulutatud?
18 Ka Laulud kinnitavad ülestõusmislootust. Nelipühapäeval aastal 33 tsiteeris apostel Peetrus Laulu 16:8–11, öeldes: „Taavet ütleb tema [Kristuse] kohta: „Ma pean Issandat alati oma silma ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks! Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu keel ilutseb, ja mu ihugi võib hingata lootuses! Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda ega lase oma Püha näha kõdunemist!”” Peetrus lisas: „[Taavet] rääkis ette nähes Kristuse ülestõusmisest, et tema hinge ei jäeta surmavalda ja et tema liha ei näe kõdunemist. Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud” (Apostlite teod 2:25–32).
19., 20. Millal tsiteeris Peetrus Laulu 118:22 ning kuidas on see salm seotud Jeesuse surma ja ülestõusmisega?
19 Mõni päev hiljem seisis Peetrus ülemkohtu ees ja tsiteeris jällegi Laule. Küsimuse peale, kuidas ta tervendas vigase kerjuse, vastas apostel: „Olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, kelle teie risti lõite ja kelle Jumal on surnuist üles äratanud, et tema läbi seisab see siin teie ees tervena. Tema [Jeesus] on see kivi, mille teie, kojaehitajad, olete ära põlanud ja mis on saanud nurgakiviks! Ja ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!” (Apostlite teod 4:10–12).
20 Peetrus tsiteeris siin Laulu 118:22, rakendades seda Jeesuse surma ja ülestõusmise kohta. Oma usujuhtide ässitusel hülgasid juudid Jeesuse (Johannese 19:14–18; Apostlite teod 3:14, 15). See, et ehitajad põlgasid ära kivi, tähendas Kristuse surmamist; see, et tollest kivist sai nurgakivi, osutas sellele, et ta äratati surnuist üles aulise vaimolendina, kes on nüüd taevas. Nagu laulukirjutaja ennustas, „Jehoova käest on see tulnud” (Laul 118:23). „Selle kivi” saamine nurgakiviks hõlmas tema määramist tulevaseks Kuningaks (Efeslastele 1:19, 20).
Ülestõusmislootus annab jõudu vastu pidada
21., 22. Mida lootis Iiob, nagu on näha tema sõnadest Iiobi 14:13–15, ja kuidas võib seesama lootus lohutada neid, kes tänapäeval leinavad?
21 Ehkki me pole oma silmaga näinud ühtki surnuist ülesäratatut, oleme vaadelnud Pühakirja jutustusi, mis kinnitavad, et ülestõusmine saab teoks. Seepärast võime olla rõõmsad samas lootuses, millest kõneles õiglane mees Iiob. Kui ta kannatas, palus ta: „Oh, et sa [Jehoova] varjaksid mind surmavallas, ... et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles! Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? [–] Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:13–15). Jumal ’igatseb oma kätetööd’, ehk teisisõnu, ta soovib väga Iiobit üles äratada. Kui võrratu lootuse see teadmine meile annab!
22 Kellegi jumalakartlik pereliige võib tõsiselt haigeks jääda nagu Iiob ning isegi surra. On loomulik, et omaksed valavad kurbusepisaraid, nagu Jeesuski nuttis Laatsaruse surma pärast (Johannese 11:35). Kui lohutav on aga teada, et saabumas on aeg, mil Jumal hüüab neid, kes on tema mälestuses, ja nad vastavad talle! Nad otsekui naasevad pikalt reisilt, olles terved, mitte haiged ega vigased.
23. Kuidas on mõned väljendanud oma kindlat usku ülestõusmisse?
23 Ühe ustava eaka kristlase surm ajendas kaasusklikke kirjutama: „Avaldame teile sügavat kaastunnet ema kaotuse puhul. Veidi veel, ja me näeme teda jälle – ilusa ja tervena!” Vanemad, kes kaotasid oma poja, sõnasid: „Kuidas me küll ootame päeva, millal Jason üles ärkab! Siis vaatab ta enda ümber ja näeb paradiisi, mida ta nii väga igatses ... Meile, kes teda armastasime, annab see jõulise ajendi pingutada, et ka ise sinna jõuda.” Tõesti, kui tänulikud me võime olla, et ülestõusmislootus on kindel!
Kuidas sa vastaksid?
• Millist tuge pakub meile usk Jumala tõotusse surnud üles äratada?
• Millised Pühakirja juhtumid annavad meile põhjust olla kindlad ülestõusmislootuses?
• Miks võib öelda, et ülestõusmine on ammune lootus?
• Millisele kindlustandvale lootusele võime mõelda seoses surnutega?
[Pilt lk 10]
Jehoova väega äratas Eelija ellu lesknaise väikese poja
[Pilt lk 12]
Kui Jeesus äratas ellu Jairuse tütre, olid lapse vanemad meeletus vaimustuses
[Pilt lk 15]
Nelipühapäeval aastal 33 andis apostel Peetrus julgelt tunnistust sellest, et Jeesus on surnuist üles äratatud