ELUS on palju sellist, nagu kannatused, pettumused ja üksindus, mis võib meid teha kurvaks, põhjustada isegi meeleheidet. Sellises olukorras võid sa mõelda, kust leida abi. Apostel Pauluse sõnad tekstis 2. Korintlastele 1:3, 4 osutavad põhjatule lohutuse allikale – Jehoova Jumalale.

Salmis 3 on Jumalat kutsutud hella „halastuse Isaks”. Mida see tähendab? Kreeka sõna, mis on tõlgitud „halastus”, sisaldab mõtet teiste kannatustele kaasa tundmisest.a Üks Piibli käsiraamat ütleb, et seda sõna võiks tõlkida ka „tunneb haletsust” või „hoolib väga palju”. Jumala „halastus” ajendab teda tegutsema. Kui teame seda Jumala isiksuse külge, tekitab see meis kahtlemata soovi saada temaga lähedasemaks.

Paulus viitas Jehoovale ka kui „kõige troosti Jumalale”. Siin kasutab Paulus sõna, mis sisaldab „hädasolija või kurva lohutamist ning tema aitamist ja julgustamist”. „The Interpreter’s Bible” selgitab: „Me trööstime kannatajat, kui anname talle tugevust kanda oma valu.”

Võib aga tekkida küsimus: „Kuidas Jumal meid ikkagi lohutab ja julgustab kandma oma valu?” Ta teeb seda peamiselt oma Sõna Piibli ja selle kaudu, et meil on võimalik tema poole palvetada. Paulus ütleb, et Jumal on armastavalt andnud oma Sõna, et „meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust”. Lisaks kogeme südamesttulevate palvete kaudu „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Roomlastele 15:4; Filiplastele 4:7).