Jehoova armastab rõõmsaid andjaid
„Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.” — 2. KORINTLASTELE 9:7.
1. Kuidas on Jumal ja Kristus olnud rõõmsad andjad?
JEHOOVA oli esimene rõõmus andja. Ta andis rõõmuga oma ainusündinud Pojale elu ja kasutas teda inglite ja inimkonna olemasollu toomisel. (Õpetussõnad 8:30, 31; Koloslastele 1:13—17) Jumal andis meile elu ja hingeõhu ja kõik, kaasa arvatud vihma taevast ja hea viljalise aja, täites meie südame rõõmuga. (Apostlite teod 14:17; 17:25) Tõepoolest, nii Jumal kui ka Jeesus Kristus, tema Poeg, on rõõmsad andjad. Nad annavad hea meele ja omakasupüüdmatu vaimuga. Jehoova armastas inimmaailma nõnda palju, et „ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu”. Ja Jeesus nurisemata ’andis oma hinge lunaks paljude eest’. — Johannese 3:16; Matteuse 20:28.
2. Millist andjat Jumal Pauluse sõnade kohaselt armastab?
2 Seetõttu peaksid Jumala ja Kristuse sulased olema rõõmsad andjad. Taolisele andmisele ergutas apostel Paulus umbes 55. aastal m.a.j. kirjutatud teises kirjas Korintose kristlastele. Viidates ilmselt vabatahtlikele ja eraviisilistele rahalistele annetustele, mida tehti eriti Jeruusalemma ja Juudamaa puudustkannatavate kristlaste abistamiseks, ütles Paulus: „Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.” (2. Korintlastele 9:7; Roomlastele 15:26; 1. Korintlastele 16:1, 2; Galaatlastele 2:10) Kuidas on Jumala rahvas andmisvõimalustele reageerinud? Ja mida võime õppida Pauluse nõuandest andmise kohta?
Abivalmis südame sunnil
3. Millisel määral toetasid iisraellased Jehoova kummardamiseks mõeldud seadusetelgi ehitamist?
3 Abivalmis süda sunnib Jumala rahvast andma end ja oma vahendeid Jumala eesmärgi toetuseks. Näiteks Moosese päevadel toetasid iisraellased rõõmuga Jehoova kummardamiseks mõeldud seadusetelgi ehitamist. Mõnede naiste süda sundis neid kitsekarvu ketrama, samal ajal kui teatud mehed oskustöölistena teenisid. Inimesed andsid rõõmuga kulda, hõbedat, puitu, linast lõime ja muid asju kui „annetust Jehoovale”. (2. Moosese 35:4—35, NW) Nad olid nii heldekäelised, et materjal „oli küllaldane kogu tööks, mida tuli teha, ja jäi ülegi”. — 2. Moosese 36:4—7.
4. Millise hoiakuga Taavet ja teised templi heaks annetasid?
4 Sajandeid hiljem annetas kuningas Taavet rikkalikult Jehoova templi heaks, mida ta poeg Saalomon pidi ehitama. Kuna Taavetile ’oli Jumala koda armas’, andis ta „oma isiklikust kulla ja hõbeda varast”. Vürstid, pealikud ja teised ’täitsid oma käe Jehoova heaks’. Millist mõju see avaldas? „Rahvas rõõmustas nende vabatahtlike andide pärast, sest nad olid rõõmsa südamega [„kogu südamest”, NW] Jehoovale ande andnud”! (1. Ajaraamat 29:3—9) Nad olid rõõmsad andjad.
5. Kuidas toetasid iisraellased õiget kummardamist läbi sajandite?
5 Läbi sajandite oli iisraellastel eesõigus toetada seadusetelki, hiljem templeid ja sealset preestrite ning leviitide teenistust. Näiteks Nehemja päevil otsustasid juudid teha annetusi, et säilitada puhast kummardamist, teades, et nad ei tohi Jumala koda hooletusse jätta. (Nehemja 10:32—39) Tänapäeval teevad Jehoova tunnistajad samamoodi rõõmuga vabatahtlikke annetusi, et ehitada ja hoida korras koosolekupaiku ja toetada õiget kummardamist.
6. Too kristlaste rõõmsa andmise kohta näiteid.
6 Esimesed kristlased olid rõõmsad andjad. Näiteks Gaajus ’toimis ustavana’, olles külalislahke nende vastu, kes Kuningriigi huvides reisisid, samuti nagu Jehoova tunnistajad osutavad külalislahkust reisivatele ülevaatajatele, keda Piibli ja Traktaatide Ühing praegu on välja läkitanud. (3. Johannese 5—8) Nende vendade reisimine kogudustesse ja neile külalislahkuse osutamine nõuab mõningaid kulutusi, aga kui palju vaimset kasu see toob! — Roomlastele 1:11, 12.
7. Kuidas filiplased oma materiaalseid vahendeid kasutasid?
7 Kogudused tervikuna on kasutanud oma materiaalseid vahendeid Kuningriigi huvide edendamiseks. Näiteks ütles Paulus Filipi usklikele: „Tessaloonikassegi te saatsite minu tarviduseks ühe ja teise korra. Mitte, et ma andi püüan, vaid ma otsin vilja, mis kasuks oleks teie arvele.” (Filiplastele 4:15—17) Filiplased andsid rõõmuga, aga millised asjaolud ajendavad taolist rõõmsat andmist?
Mis ajendab rõõmsat andmist?
8. Kuidas sa tõestaksid, et Jumala vaim ajendab tema rahvast olema rõõmsad andjad?
8 Jehoova püha vaim ehk aktiivne jõud ajendab ta rahvast olema rõõmsad andjad. Kui Juudamaa kristlased puudust kannatasid, ajendas Jumala vaim teisi usklikke neid materiaalselt aitama. Et julgustada Korintose kristlasi andma oma parimat taoliste annetuste tegemisel, viitas Paulus Makedoonia koguduste eeskujule. Kuigi Makedoonia usklikud kogesid tagakiusamist ja vaesust, ilmutasid nad vennalikku armastust, andes üle oma tegelike võimete. Nad isegi anusid endile andmiseesõigust! (2. Korintlastele 8:1—5) Jumala üritus ei sõltu ainuüksi rikaste annetustest. (Jakoobuse 2:5) Tema materiaalselt vaesed pühendunud sulased on olnud Kuningriigi kuulutustöö finantseerimisel põhiline kandev jõud. (Matteuse 24:14) Ometigi ei kannata nad oma heldekäelisuse tõttu, sest Jumal kannab lakkamatult hoolt vajaduste eest, mis ta rahval seda tööd tehes on, ning selle töö jätkuvuse ja kasvu taga olev jõud on tema vaim.
9. Kuidas on usk, tundmine ja armastus seotud rõõmsa andmisega?
9 Rõõmsat andmist ajendab usk, tundmine ja armastus. Paulus ütles: „Otsekui te [korintlased] kõiges olete rikkad, usus ja sõnas ja tunnetuses ja kõiksuguses usinuses ja armastuses meie poolt teie vastu, nõnda olge helde käega selleski armastustöös. Ma ei ütle seda käskides, vaid seades teiste usinust teile eeskujuks, ma tahaksin teada saada, kas teiegi armastus on tõsine.” (2. Korintlastele 8:7, 8) Jehoova ürituse heaks annetamine, eriti kui andjal on jõukust napilt, nõuab usku tulevasse Jumala hoolitsusse. Kristlased, kellel on rikkalikult tundmist, tahavad teenida Jehoova eesmärki ja need, kellel on külluslikult armastust tema ning ta rahva vastu, kasutavad rõõmuga oma vahendeid tema ürituse edendamiseks.
10. Miks võib öelda, et Jeesuse eeskuju ajendab kristlasi rõõmuga andma?
10 Jeesuse eeskuju ajendab kristlasi rõõmuga andma. Peale seda, kui Paulus oli korintlastele tungivalt soovitanud anda armastusest, ütles ta: „Te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie oma vaesusest saaksite rikkaks.” (2. Korintlastele 8:9) Olles taevas rikkam kui ükski teine Jumala poeg, tühjendas Jeesus end kõigest sellest ja hakkas elama inimelu. (Filiplastele 2:5—8) Kuid saades sellisel omakasupüüdmatul viisil vaeseks, andis Jeesus siiski oma panuse Jehoova nime pühitsemisse ja loovutas oma elu lunastusohvriks inimeste kasuks, kes selle vastu võtavad. Kas meie ei peaks kooskõlas Jeesuse eeskujuga rõõmsalt andma, et aidata teisi ja anda oma panus Jehoova nime pühitsemisse?
11, 12. Kuidas võib hea planeerimine meid rõõmsateks andjateks teha?
11 Rõõmus andmine on võimalik hea planeerimisega. Paulus ütles korintlastele: „Igal esimesel nädalapäeval pangu igaüks teie seast midagi tallele sedamööda, kuidas temal on jõudu, et mitte alles siis raha ei kogutaks, kui ma tulen.” (1. Korintlastele 16:1, 2) Need, kes soovivad teha annetusi, et edendada tänapäeval Kuningriigi tööd, teeksid hästi, kui nad samamoodi eraviisiliselt ja vabatahtlikult paneksid sel eesmärgil kõrvale teatud osa oma sissetulekutest. Taolise hea planeerimise tagajärjel võivad üksikud tunnistajad, perekonnad ja kogudused teha annetusi õige kummardamise edendamiseks.
12 Annetusplaanide täideviimine teeb õnnelikuks. Jeesus ütles: „Andmises on rohkem õnne kui saamises.” (Apostlite teod 20:35, NW) Niisiis võisid korintlased suurendada oma rõõmu, kui järgisid Pauluse nõuannet viia täide aasta tagasi tehtud plaan saata raha Jeruusalemma. „See [on] eriti vastuvõetav sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu,” ütles ta. Kui keegi teeb annetusi sel määral, kuidas ta jõud kannab, peaks neid kõrgelt hinnatama. Kui me loodame Jumalale, siis ta võib asju ühtlustada, nii et need, kellel on palju, on heldekäelised, mitte pillajad, ja need, kellel on vähe, pole sellises puuduses, et see nõrgendaks nende jõudu ja võimet Jumalat teenida. — 2. Korintlastele 8:10—15.
Andmise hoolikas juhatamine
13. Miks võisid korintlased usaldada Paulust annetuste ülevaatamise töös?
13 Kuigi Paulus oli annetuskorralduse ülevaataja, nii et puudustkannatavad usklikud võisid tunda kergendust materiaalsest hädaabist ja osaleda tarmukamalt kuulutustöös, ei võtnud tema ega teised oma teenete eest mingit raha. (2. Korintlastele 8:16—24; 12:17, 18) Paulus tegi oma materiaalsete vajaduste rahuldamiseks tööd, selle asemel et ühelegi kogudusele maksukoormat peale panna. (1. Korintlastele 4:12; 2. Tessalooniklastele 3:8) Kui siis korintlased andsid annetused Paulusele üle, usaldasid nad need usaldusväärse, hoolega tööd tegeva Jumala sulase kätte.
14. Milline maine on Vahitorni Ühingul seoses annetuste kasutamisega?
14 Alates Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu rajamisest aastal 1884 on annetajad selgesti näinud, et see on olnud Jehoova Kuningriigi töö heaks usaldatud annetuste usaldusväärne ülevaataja. Vastavalt oma põhikirjale püüab Ühing rahuldada kõigi inimeste suurimat vajadust, vajadust vaimsete asjade järele. Seda tehakse Piiblil põhineva kirjanduse ja pääste saamiseks õpetuse jagamise abil. Tänapäeval Jehoova kiirustab lambasarnaste inimeste kogumisega tema laienevasse organisatsiooni, ja Jumala õnnistus Kuningriigi kuulutustöö heaks antud annetuste targa kasutamise üle on selge tõend tema heakskiidust. (Jesaja 60:8, 22) Oleme kindlad, et ta jätkuvalt mõjutab rõõmsate andjate südant.
15. Miks see ajakiri aeg-ajalt annetusi mainib?
15 Aeg-ajalt kasutab Ühing selle ajakirja veerge, et tuletada lugejatele meelde nende eesõigust teha ülemaailmse Kuningriigi kuulutustöö heaks vabatahtlikke annetusi. See pole pealekäiv palumine, vaid on meeldetuletus kõigile, kes soovivad toetada „hea sõnumi püha teenistust”, nii kuidas Jumal neile head käekäiku annab. (Roomlastele 15:16, NW; 3. Johannese 2) Ühing kasutab väga ökonoomselt kogu annetatud raha Jehoova nime ja Kuningriigi tuntuks tegemisel. Kõik annetused võetakse tänuga vastu, teatatakse vastuvõtmisest ja kasutatakse Jumala Kuningriigi hea sõnumi levitamiseks. Näiteks peetakse nende vahendite abil ülal misjonitegevust paljudes maades ning samuti peetakse ülal ja laiendatakse Piibli tundmise levitamisel eluliselt vajalikke trükikodasid. Lisaks kasutatakse ülemaailmse töö toetuseks tehtud annetusi Piiblite ja piibliteemaliste väljaannete, samuti ka audio- ja videokassettide väljaandmisega seotud kasvavate kulutuste katteks. Nõnda edendavad rõõmsad andjad Kuningriigi huvisid.
Mitte sunniviisil
16. Miks Jehoova tunnistajate annetusi hinnatakse, kuigi vähesed neist on materiaalselt rikkad?
16 Vähesed Jehoova tunnistajad on materiaalselt rikkad. Kuigi nad ehk annavad Kuningriigi huvide edendamiseks tagasihoidlikke summasid, on nende annetused sellele vaatamata tähtsad. Kui Jeesus nägi, kuidas vaene lesknaine pani templi ohvrikirstu kaks väheväärtuslikku münti, ütles ta: „See vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud. Sest need kõik [teised annetajad] panid oma küllusest anni, kuid tema pani oma vaesusest kõik toiduse, mis tal oli.” (Luuka 21:1—4) Kuigi ta and oli väike, oli ta rõõmus andja — ja tema annetust hinnati.
17, 18. Mis on Pauluse sõnade mõte 2. Korintlastele 9:7 ja mida näitab kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud „rõõmus”?
17 Seoses Juudamaa kristlaste kasuks tehtava abistustööga ütles Paulus: „Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.” (2. Korintlastele 9:7) Apostel viitas ehk sellele Õpetussõnad 22:8 osale, mis Septuaginta tõlkes kõlab: „Jumal õnnistab rõõmsat andjat, ja täidab selle, mis ta tegudest jääb vajaka.” (The Septuagint Bible, tõlkija Charles Thomson) Paulus asendas sõna „õnnistab” sõnaga „armastab”, kuid need sõnad on teineteisega seotud, sest õnnistused tulenevad Jumala armastusest.
18 Rõõmus andja on tõepoolest õnnelik, et võib anda. Kreekakeelne sõna, mis 2. Korintlastele 9:7 on tõlgitud „rõõmus”, tähendab ju „väga lõbus”! Õpetlane R. C. H. Lenski ütles pärast selle esile tõstmist: „Jumal armastab lõbusat, rõõmsat, õnnelikku andjat . . . [kelle] usk paneb näo särama naeratusest, kui tal avaneb võimalus andmiseks.” Taolise rõõmsa vaimuga inimene ei anna vastumeelselt ega sunniviisiliselt, vaid annab kogu südamest. Kas sina oled nii rõõmus, kui annad Kuningriigi huvide toetuseks?
19. Kuidas esimesed kristlased annetusi tegid?
19 Esimesed kristlased ei lasknud ringi käia korjanduskarpidel ega olnud neil tavaks maksta kümnist, annetades religioossetel eesmärkidel kümnenda osa oma sissetulekust. Selle asemel olid nende annetused täiesti vabatahtlikud. Tertullianus, kes pöördus kristlusse umbes aastal 190 m.a.j., kirjutas: „Kuigi meil on ohvrikirst, ei sisalda see osturaha, otsekui oleks religioonil hind. Igal kuul [tõenäoliselt kord kuus] paneb igaüks, kes tahab, sisse väikese annetuse; aga ainult siis, kui ta seda soovib ja kui tal see võimalik on; sest sundust pole; kõik on vabatahtlik.” — Apology, XXXIX peatükk.
20, 21. a) Mida ütles üks selle ajakirja varasem väljaanne eesõiguse kohta Jumala üritust finantsiliselt toetada ja kuidas see kehtib ka tänapäeval? b) Mis juhtub, kui me austame Jehoovat oma väärtuslike asjadega?
20 Vabatahtlik andmine on tänapäeva Jehoova sulastel alati kombeks olnud. Kuid aeg-ajalt pole mõned täiel määral kasutanud oma eesõigust toetada annetuste tegemise teel Jumala üritust. Näiteks ütles see ajakiri 1883. aasta veebruaris: „Mõned kannavad teiste heaks nii suurt rahalist koormat, et nende finantsiline jõud kahaneb ületunnitöö ja kurnatuse tõttu, ja seetõttu nende kasulikkus väheneb; ja peale selle need, kes . . . pole täielikult olukorra tähendust taibanud, on selles suunas tegutsematajätmise tõttu kaotajad.”
21 Kuna tänapäeval voolab Jehoova organisatsiooni suur rahvahulk ja kuna Jumala töö laieneb Ida-Euroopas ja teistes varem piirangute all olnud piirkondades, on kasvav vajadus laiendada trükikodasid ja muid rajatisi. Tuleb trükkida rohkem Piibleid ja muid väljaandeid. Käigus on hulgaliselt teokraatlikke projekte; siiski edeneksid mõned kiiremini, kui oleks küllaldaselt raha. Muidugi on meil usk, et Jumal hoolitseb kõige vajaliku eest, ja me teame, et neid, kes ’austavad Jehoovat oma väärtuslike asjadega’, õnnistatakse. (Õpetussõnad 3:9, 10, NW) Tõepoolest, „kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti”. Jehoova ’rikastab meid igasuguseks heldekäelisuseks’ ja meie rõõmus andmine paneb paljusid teda tänama ja kiitma. — 2. Korintlastele 9:6—14, NW.
Osuta tänulikkust Jumala andide eest
22, 23. a) Mis on Jumala ütlematu suur tasuta and? b) Mida peaksime tegema, kuna me hindame Jehoova ande?
22 Ajendatud sügavast tänulikkusest, ütles Paulus: „Tänu olgu Jumalale tema ütlematu suure [„tasuta”, NW] anni eest.” (2. Korintlastele 9:15) Olles „lepitusohver” võitud kristlaste pattude ja nende pattude eest, kes on maailmast, on Jeesus Jehoova ütlematu suure tasuta anni alus ja kanal. (1. Johannese 2:1, 2, NW) See and on „Jumala võrratu ärateenimata lahkus”, mida ta on osutanud oma maa peale olevale rahvale Jeesus Kristuse läbi, ning see pakub neile rikkalikku päästet ja Jehoovale au ning õigeksmõistmist. — 2. Korintlastele 9:14, NW.
23 Me tunneme Jehoova ees sügavat tänulikkust, sest ta on andnud oma rahvale ütlematult suure tasuta anni ning palju teisi vaimseid ja materiaalseid ande. Meie taevase Isa headus meie vastu on nii imeline, et see ületab inimese väljendusvõime! Ja kindlasti peaks see meid ajendama olema rõõmsad andjad. Tehkem siis südamesttuleva hindamisega kõik, mis me suudame, et edendada Jehoova, meie heldekäelise Jumala, esimese ja tähtsaima rõõmsa Andja üritust!
Kas sa mäletad?
◻ Mida on abivalmis süda sundinud Jehoova rahvast tegema?
◻ Mis ajendab rõõmsat andmist?
◻ Kuidas kasutab Vahitorni Ühing kõiki saadud annetusi?
◻ Millist andjat armastab Jumal ja kuidas me saame osutada tänulikkust Tema paljude andide eest?
[Pilt lk 15]
Seadusetelgi ehitamise ajal töötasid iisraellased usinalt ja tegid Jehoova heaks heldekäelisi annetusi
[Pilt lk 18]
Selliseid annetusi nagu vaese lesknaise annetus hinnatakse ja need on tähtsad