Olge rõõmsad Jehoovas!

„Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!” — FILIPLASTELE 4:4.

 1. Miks võib meis tekitada küsimusi Pauluse ütlus, et kristlased peaksid ikka rõõmsad olema?

TÄNAPÄEVAL võib näida, et vaid haruharva on põhjust rõõmus olla. Põrmust tehtud inimesed, isegi tõelised kristlased, seisavad silmitsi murettekitavate olukordadega — töötusega, põdurusega, lähedaste inimeste surmaga, isiksustevaheliste probleemidega või uskmatute perekonnaliikmete või endiste sõprade vastupanuga. Niisiis, kuidas tuleb meil aru saada Pauluse manitsusest „olge ikka rõõmsad”? Kas on see üldse võimalik, kui arvestada ebameeldivaid ja raskesti talutavaid olukordi, millega me kõik peame võitlema? Nende sõnade kaasteksti arutamine aitab sellesse küsimusse selgust tuua.

Miks ja kuidas olla rõõmus?

2., 3. Kui tähtis on rõõm, nagu seda oli näha Jeesuse ning muistsete iisraellaste puhul?

² „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!” See võib meile meelde tuletada umbes 24 sajandit tagasi iisraellastele suunatud sõnad: „Rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks!” või nagu Suures Piiblis öeldakse: „Rõõm Jehoova ees on teie tugevus.” (Nehemja 8:10) Rõõm annab tugevust ning on nagu kindel linn, kust inimene saab leida lohutust ja kaitset. Rõõm aitas isegi täiuslikul inimesel Jeesusel vastu pidada. „Kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel [„tema ette seatud rõõmu pärast”, NW], häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele.” (Heebrealastele 12:2) Olla rõõmus raskustest hoolimata on päästeks kindlasti äärmiselt tähtis.

³ Enne Tõotatud Maale minemist anti iisraellastele käsk: „Tunne rõõmu kõigest heast, mida Jehoova, su Jumal, on andnud sulle ja su perele, sina ja leviit ja võõras, kes on su keskel!” Kui nad ei teeni Jehoovat rõõmuga, pidi see endaga kaasa tooma tõsised tagajärjed. „Sinu peale tulevad kõik need needused, jälitavad sind ja tabavad sind kuni sa hävid, sellepärast et . . . sa ei ole teeninud Jehoovat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest [„südamerõõmuga”, NW] kõige külluse eest.” — 5. Moosese 26:11; 28:45—47.

 4. Miks me võime rõõmu kaotada?

⁴ Seepärast on tänapäeva võitud jäänusel ning selle „teistest lammastest” kaaslastel väga vaja rõõmus olla! (Johannese 10:16) Korrates oma nõuannet sõnadega „ja taas ma ütlen”, rõhutas Paulus seda, kui tähtis on olla rõõmus kõige üle, mida Jehoova on meie heaks teinud. Kas me oleme rõõmsad? Või oleme igapäevases sisseharjunud elurütmis nii kinni, et kaotame mõnikord silmist paljud rõõmustamise põhjused? Kas probleeme kuhjub nii palju, et need varjavad meie vaate Kuningriigile ja selle õnnistustele? Kas me lubame teistel asjadel — Jumala seadustele mittekuuletumisel, jumalike põhimõtete eiramisel või kristlike kohustuste hooletussejätmisel — meilt rõõmu röövida?

 5. Miks on mittemõistlikul inimesel raske rõõmus olla?

⁵ „Teie leebus [„mõistlikkus”, NW] saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal!” (Filiplastele 4:5) Mittemõistlik inimene ei ole tasakaalukas. Võib-olla ei hoolitse ta korralikult oma tervise eest, tekitades endale seega asjatuid pingeid ja muret. Ehk ei ole ta õppinud oma piire tunnetama ning nendele vastavalt elama. Ta seab ehk endale liiga kõrged eesmärgid ja püüab neid seejärel iga hinna eest saavutada. Või kasutab ta ehk oma piire selleks, et õigustada tempo aeglustamist või loidumist. Kui ta ei ole tasakaalukas ega mõistlik, on tal raske rõõmus olla.

 6. a) Mida peaksid kaaskristlased meis nägema, ja ainult millisel juhul nad seda näevad? b) Kuidas aitavad Pauluse sõnad 2. Korintlastele 1:24 ja Roomlastele 14:4 meil mõistlikud olla?

⁶ Isegi kui vastupanijad peavad meid fanaatikuteks, peaksid kaaskristlased alati meie mõistlikkust nägema. Ja nad näevadki, kui oleme tasakaalukad ega oota täiuslikkust ei iseendalt ega teistelt. Eelkõige peame hoiduma panemast teiste peale koormat, mis läheb Jumala Sõna nõuetest kaugemale. Apostel Paulus ütles: „Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased.” (2. Korintlastele 1:24) Endise variserina teadis Paulus hästi, et võimulolijate poolt kehtestatud ja peale pandud ranged reeglid lämmatavad rõõmu, samal ajal kui kaastööliste kasulikud soovitused seda suurendavad. Tõsiasi, et „Issand on lähedal”, peaks mõistlikule inimesele meelde tuletama, et me ei tohi ’mõista hukka teise sulast. Tema seisab või langeb iseenese isandale’. — Roomlastele 14:4.

7., 8. Miks peavad kristlased olema valmis selleks, et neil tuleb probleeme, ent kuidas on neil siiski võimalik pidevalt rõõmsad olla?

⁷ „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” (Filiplastele 4:6) Me kogeme tänapäeval „raskeid aegu”, millest Paulus kirjutas. (2. Timoteosele 3:1—5) Niisiis peavad kristlased olema valmis selleks, et nad kohtavad probleeme. Pauluse sõnad „olge ikka rõõmsad” ei välista võimalust, et lojaalne kristlane võib mõnikord meeleheitel olla või julguse kaotada. Omaenda olukorras möönis Paulus realistlikult: „Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutud, aga me ei heida meelt [„kuid mitte täiesti ilma väljapääsuta”, NW]; me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.” (2. Korintlastele 4:8, 9) Kuid kristlase rõõm leevendab ajutisi mure- ja kurbuseperioode ning lõpuks kaalub viimased üles. See annab vajaliku jõu, et pidevalt edasi rühkida ja mitte kunagi kaotada silmist paljusid rõõmu põhjusi.

⁸ Kui kerkivad esile probleemid, ükskõik millised need ka ei oleks, palub rõõmsameelne kristlane palve kaudu alandlikult Jehoova abi. Ta ei anna maad põhjatule murele. Olles teinud selle, mida tema ise probleemi lahendamiseks mõistlikkuse piires teha suudab, jätab ta kooskõlas järgmise üleskutsega lõpptulemuse Jehoova kätesse: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest.” Samal ajal ei lakka kristlane tänamast Jehoovat kogu Tema headuse eest. — Laul 55:23; vaata ka Matteuse 6:25—34.

 9. Kuidas annab tõe tundmine meelerahu, ja millist head mõju see kristlasele avaldab?

⁹ „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:7) Piibli tõe tundmine vabastab kristlase mõistuse valest ning aitab tal arendada tervet mõtteviisi. (2. Timoteosele 1:13) See aitab tal vältida valet või ebatarka käitumist, mis võiks ohustada rahumeelseid suhteid teistega. Selle asemel et ebaõigluse ja kurjuse pärast frustratsioonis olla, loodab ta kindlalt, et Jehoova lahendab inimkonna probleemid Kuningriigi abil. Selline meelerahu valvab tema südant, hoiab tema ajendid puhtad ning juhib tema mõtteviisi õigluse teel. Puhtad ajendid ja õige mõtteviis omakorda annavad kaootilise maailma põhjustatud probleemidest ja pingetest hoolimata lugematul hulgal põhjusi rõõmus olla.

10. Ainult millest rääkides või mõteldes saab kogeda tõelist rõõmu?

¹⁰ „Viimati veel, vennad, mis iganes on tõene, iganes auväärne, iganes õige, iganes puhas, iganes armastusväärne, iganes ülendav, kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, just seda arvestage.” (Filiplastele 4:8, UT) Kristlane ei leia rõõmu halbadest asjadest rääkimisest või nendele mõtlemisest. See jätab automaatselt kõrvale suure osa maailma pakutavast meelelahutusest. Mitte keegi ei suuda kristlikku rõõmu alal hoida, kui ta täidab oma mõistuse ja südame valedega, rumalate naljadega ning asjadega, mis on ebaõiglased, ebamoraalsed, voorusetud, vihkamisväärsed ja jäledad. Otse öeldes, keegi ei suuda leida tõelist rõõmu sellega, et ta täidab oma mõistuse ning südame roojusega. Kui ülesehitav on küll Saatana rikutud maailmas elades teada, et kristlastel on nii palju head, millele mõelda ja mida arutada!

Lugematul hulgal rõõmu põhjusi

11. a) Mida ei peaks kunagi endastmõistetavaks pidama ja miks? b) Millist mõju avaldas rahvusvahelisel konvendil viibimine ühele abielupaarile?

¹¹ Rõõmu põhjustest rääkides ärgem unustagem oma rahvusvahelist vennaskonda. (1. Peetruse 2:17, UT) Samal ajal kui maailma rahvusrühmad ja etnilised rühmitused üksteist ägedalt vihkavad, liitub Jumala rahvas armastuses üha enam kokku. Jumala rahva ühtsus paistab silma eriti rahvusvahelistel konventidel. Üks delegaat Ühendriikidest kirjutas ühe sellise konvendi kohta, mis peeti 1993. aastal Ukrainas Kiievis: „Rõõmupisarad, säravad silmad, perevaimus kallistuste pidev tulv ning värvilisi vihmavarje ja rätikuid lehvitavate rühmade poolt üle mänguväljaku saadetud tervitused — need kõik rääkisid selgelt teokraatlikust ühtsusest. Meie süda on täis uhkust selle üle, mida Jehoova on ülemaailmses vennaskonnas imepäraselt korda saatnud. See liigutas meid naisega sügavalt ning andis meie usule tõsisema tähenduse.”

12. Kuidas on Jesaja 60:22 meie endi silme ees täitumas?

¹² Kuidas küll tugevdab tänapäeva kristlaste usku see, et nad näevad Piibli prohvetiennustusi täituvat omaenda silme ees! Mõtle näiteks Jesaja 60:22 sõnadele: „Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!” Kui Kuningriik 1914. aastal sündis, tegi aktiivselt kuulutustööd ainult 5100 inimest — kõige pisem. Ent viimase viie aasta jooksul on ülemaailmne vennaskond kasvanud keskmiselt 5628 vastristitud tunnistaja võrra igal nädalal! Aastal 1993 saavutati kõrgarv 4709889 tegevteenijat. Mõtle vaid! See tähendab, et 1914. aasta „kõige pisem” on lähedal sellele, et saada sõnasõnaliselt „tuhatkonnaks”!

13. a) Mis on toimunud alates 1914. aastast? b) Kuidas järgivad Jehoova tunnistajad 2. Korintlastele 9:7 sõnades Pauluse toodud põhimõtet?

¹³ Alates 1914. aastast on Messias-Kuningas läinud alistades oma vaenlaste sekka. Tema valitsust on meeleldi toetanud inimestest järelkäijad, kes annavad oma aega, jõudu ja raha, et viia edasi nii ülemaailmset kuulutustööd kui ka rahvusvahelist ehitushoogtööd. (Laul 110:2, 3) Jehoova tunnistajad on rõõmsad, et äsjamainitud ettevõtmiste lõpuleviimiseks rahalisi annetusi tehakse, kuigi nende koosolekutel mainitakse raha harva.a (Võrdle 1. Ajaraamat 29:9.) Tõelisi kristlasi ei pea tagant torkima, et nad annetaksid; nad peavad eesõiguseks toetada oma Kuningat nii palju, kui nende olukord lubab, igaüks „nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil”. — 2. Korintlastele 9:7.

14. Mida on alates 1919. aastast Jumala rahva hulgas näha olnud ja millise rõõmu põhjuse see Jumala rahvale annab?

¹⁴ Ettekuulutatud õige kummardamise taastamine Jumala rahva hulgas on viinud vaimse paradiisi loomiseni. Alates 1919. aastast on selle piirid järk-järgult laienenud. (Laul 14:7; Jesaja 52:9, 10) Milline on tulemus? Tõelised kristlased kogevad „rõõmustust ja rõõmu”. (Jesaja 51:11) Tulemuseks olev hea vili on tõendiks sellest, mida Jumala püha vaim suudab ebatäiuslike inimeste abil korda saata. Kogu tunnustus ja au kuulub Jehoovale, kuid mis võib olla veel suurem eesõigus, kui saada Jumala kaastööliseks? (1. Korintlastele 3:9) Jehoova on piisavalt võimas, et panna kivid tõe sõnumit kisendama, kui vaja. Sellest hoolimata ei ole ta arvanud heaks võtta abiks mitte seda meetodit, vaid ajendada põrmust tehtud teenistusvalmis loodolevusi tema tahet täide viima. — Luuka 19:40.

15. a) Milliseid tänapäeva sündmusi me huviga jälgime? b) Millist sündmust me rõõmuga ootame?

¹⁵ Jehoova sulased jälgivad nüüd aukartusega, kuidas maailma sündmused väljapaistvate Piibli prohvetiennustustega seostuvad. Rahvad pingutavad kõvasti — kuid asjatult —, et saavutada püsivat rahu. Sündmused sunnivad neid nõudma Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt, et viimane võtaks maailma pingekolletes midagi ette. (Ilmutuse 13:15—17) Samal ajal mõtleb Jumala rahvas juba suure ootusega ühele kõige rõõmsamale sündmusele, mis eales aset leiab, sündmusele, mis läheneb iga päevaga. „Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja tema naine on ennast valmistanud!” — Ilmutuse 19:7.

Kuulutamine — kas koorem või rõõm?

16. Selgita näitlikult, kuidas võib see, et kristlane õpitut ellu ei rakenda, temalt rõõmu röövida.

¹⁶ „Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.” (Filiplastele 4:9) Kui kristlased rakendavad ellu seda, mida nad on õppinud, võivad nad loota, et Jumal õnnistab neid. Üks kõige tähtsamaid asju, mida nad on õppinud, on vajadus kuulutada head sõnumit teistele. Tõepoolest, kes saaks nautida meelerahu või olla rõõmus, kui ta on varjanud ausameelsete inimeste eest informatsiooni, mille kuulmisest sõltub viimaste elu? — Hesekiel 3:17—21; 1. Korintlastele 9:16; 1. Timoteosele 4:16.

17. Miks peaks meie kuulutustegevus alati rõõmu allikaks olema?

¹⁷ Milline rõõm on leida lambasarnaseid inimesi, kes on valmis Jehoovat tundma õppima! Tõepoolest, nendele, kes teenivad õige ajendiga, on Kuningriigi teenistus alati rõõmu allikaks. Seda sellepärast, et peamine põhjus, miks olla Jehoova tunnistaja, on kiita Tema nime ja toetada Tema kui Suveräänse Valitseja positsiooni. (1. Ajaraamat 16:31) See, kes seda tõsiasja tunnustab, on rõõmus isegi siis, kui inimesed tema toodud hea sõnumi arutult tagasi lükkavad. Ta teab, et ühel päeval uskmatutele kuulutamine lõpeb; Jehoova nime kiitmine kestab aga igavesti.

18. Mis ajendab kristlast Jehoova tahet täitma?

¹⁸ Õige religioon ei ajenda Jehoova nõudmisi ellu rakendama mitte sellepärast, et seda peab tegema, vaid sellepärast, et seda tahetakse teha. (Laul 40:9; Johannese 4:34) Paljudel inimestel on seda raske mõista. Üks naine ütles kord teda külastavale Jehoova tunnistajale: „Teate, ma pean teile au andma. Mina ei läheks kindlasti mitte kunagi majast majja oma religiooni kuulutama, nagu teie seda teete.” Tunnistaja vastas naeratades: „Ma mõistan teid. Enne seda kui mina Jehoova tunnistajaks sain, ei oleks keegi suutnud sundida mind minema inimestele religioonist rääkima. Kuid nüüd ma tahan seda teha.” Naine mõtles hetke ja tegi siis järelduse: „Ilmselt on teie religioonil pakkuda midagi sellist, mida minu omal ei ole. Võib-olla peaksin ma seda järele uurima.”

19. Miks on nüüd aeg olla rõõmsam kui kunagi varem?

¹⁹ Meie kuningriigisaalides nähtavale kohale pandud 1994. aasta aastatekst tuletab meile korrapäraselt meelde: „Looda Jehoova peale kõigest südamest.” (Õpetussõnad 3:5) Kas võiks olemas olla suuremat rõõmu põhjust kui see, et me saame loota Jehoovale, meie kindlale linnale, kelle juures me pelgupaika otsime? Laul 64:11 selgitab: „Õige rõõmustub Jehoovas ja otsib pelgupaika tema juures.” Praegu ei ole aeg kõhelda või alla anda. Iga mööduv kuu toob meid lähemale sellele tegelikkusele, mida Jehoova sulased on igatsenud näha Aabeli päevist alates. Nüüd on aeg loota Jehoova peale kõigest südamest, teades, et mitte kunagi varem ei ole meil olnud nii palju põhjusi rõõmus olla!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks me peaksime olema rõõmsad vastavalt tekstile Nehemja 8:10?

◻ Kuidas 5. Moosese 26:11 ja 28:45—47 näitavad, et on tähtis rõõmus olla?

◻ Kuidas saab Filiplastele 4:4—9 aidata meil ikka rõõmsad olla?

◻ Millise rõõmu põhjuse annab meile 1994. aasta aastatekst?

[Pilt lk 16]

Venemaa ja Saksamaa Jehoova tunnistajad on rõõmsad selle üle, et nad kuuluvad rahvusvahelisse vennaskonda

[Pilt lk 17]

Tõe jagamine teistele annab põhjuse rõõmus olla