Pea kalliks nähtamatuid aardeid

 1. Mida ütles Jeesus taevase varanduse kohta?

ON AARDEID, mida ei saa silmaga näha. Õigupoolest suurimad aarded ongi nähtamatud. Mäejutluses rääkis Jeesus taevasest varandusest, mis on kaugelt üle ainelisest varandusest. Ta tõdes: „Kus on su varandus, seal on ka su süda.” (Matt. 6:19–21.) Kui sa pead midagi väga väärtuslikuks, siis on su südames soov see ka endale saada. Me kogume endale varandust taevasse, kui püüame saada Jumala ees head mainet. Nagu Jeesus selgitas, pole sellist varandust võimalik hävitada ega varastada.

 2. a) Millele innustas Paulus meid keskenduma? (Vt 2. Kor. 4:17, 18.) b) Mida me selles artiklis arutame?

² Paulus innustas meid keskenduma „nähtamatutele asjadele”. (Loe 2. Korintlastele 4:17, 18.) Nende asjade hulgas on õnnistused, millest me saame rõõmu tunda Jumala uues maailmas. Selles artiklis vaatame nelja nähtamatut aaret, mis võivad meil juba praegu olemas olla: sõprus Jumalaga, palvetamine, püha vaimu abi ja taevane tugi kuulutustööl. Samuti arutame, kuidas me saame näidata, et hindame neid nähtamatuid aardeid.

 3. Mis on kõige kallim nähtamatu aare ja tänu millele on seda võimalik saada?

³ Kõige kallim nähtamatu aare on sõprus Jehoovaga. (Laul 25:14.) Kuidas on võimalik, et Jumal on sõber patuste inimestega ja jääb ikka pühaks? See on võimalik tänu sellele, et Jeesuse lunastusohver „võtab ära maailma patu”. (Joh. 1:29.) Jehoova teadis juba enne Jeesuse surma, et Jeesus suudab jääda lõpuni ustavaks ja inimkonna päästa. Seepärast sai ta olla ka enne Jeesust elanud inimeste sõber. (Rooml. 3:25.)

 4. Too näiteid enne Kristust elanud meestest, kes olid Jumala sõbrad.

⁴ Mõtleme mõnele enne Kristust elanud mehele, kes olid Jumala sõbrad. Aabraham oli väga tugeva usuga mees. Rohkem kui tuhat aastat pärast Aabrahami surma nimetas Jehoova teda oma sõbraks. (Jes. 41:8.) On selge, et isegi surm ei lahuta Jehoovat tema sõpradest. Tema silmis on Aabraham ikka elus. (Luuka 20:37, 38.) Veel üks Jumala sõber oli Iiob. Kord, kui inglid olid Jehoova ette kogunenud, rääkis ta Iiobist kiitvalt. Jehoova ütles, et Iiob „on õige mees, igapidi laitmatu, kardab Jumalat ja hoidub kurjast”. (Iiob 1:6–8.) Ja millised tunded olid Jehooval Taanieli vastu, kes teenis teda võõral maal ustavalt umbes 80 aastat? Inglid kinnitasid sellele eakale mehele kolm korda, et ta on „Jumalale väga kallis”. (Taan. 9:23; 10:11, 19.) Me võime olla kindlad, et Jehoova igatseb aega, mil ta äratab surmaunest üles oma kallid sõbrad. (Iiob 14:15.)

 5. Mida on tarvis, et olla Jehoova sõber?

⁵ Kui palju on tänapäeval ebatäiuslikke inimesi, kes on Jehoova sõbrad? Miljoneid. Suur hulk mehi, naisi ja lapsi tõendab oma eluviisiga, et nad tahavad olla Jumala sõbrad. Piibel ütleb Jehoova kohta, et „õigetega seob teda lähedane sõprus”. (Õpet. 3:32.) See sõprus on võimalik tänu sellele, et need inimesed usuvad Jeesuse lunastusohvrisse. Selle alusel lubab Jehoova neil talle pühenduda ja lasta end ristida. Kui keegi need tähtsad sammud astub, ühineb ta miljonite ristitud kristlastega, kes tunnevad rõõmu sõprusest Kõigekõrgemaga.

 6. Millest ilmneb, et sõprus Jumalaga on meile kallis?

⁶ Millest ilmneb, et me peame sõprust Jumalaga kalliks? Nii nagu Aabraham ja Iiob olid Jumalale ustavad tublisti üle saja aasta, peame ka meie jääma Jumalale ustavaks, ükskõik kui kaua oleme teda teeninud. Taanieli sarnaselt tuleks meil hinnata sõprust Jumalaga rohkem kui oma elu. (Taan. 6:7, 10, 16, 22.) Jehoova abiga võime pidada vastu mistahes raskustes ja püsida nõnda tema ligi. (Filipl. 4:13.)

 7. a) Kuidas suhtub Jehoova meie palvetesse? (Vt Õpet. 15:8.) b) Mismoodi Jehoova meie palvetele vastab?

⁷ Teine nähtamatu aare on palvetamine. Head sõbrad räägivad teineteisele oma mõtetest ja tunnetest. Kas see väide peab paika ka sõpruse puhul Jehoovaga? Peab küll. Jehoova räägib meile oma mõtetest ja tunnetest Piibli kaudu. Meie saame rääkida Jehoovale oma sisimatest mõtetest ja tunnetest palve kaudu. Talle meeldib kuulata meie palveid. (Loe Õpetussõnad 15:8.) Meie sõber Jehoova mitte ainult ei kuula meie palveid, vaid ka vastab neile. Vahel tuleb vastus üsna ruttu. Teinekord tuleb aga mingi asja pärast palvetada pikka aega. Samas võime olla kindlad, et tema vastus on alati õigeaegne ja parim. Tõsi, vastus ei pruugi olla selline, nagu ootame. Näiteks selle asemel et katsumus kõrvaldada, võib Jehoova anda meile tarkust ja jõudu selles vastu pidada. (1. Kor. 10:13.)

 8. Millest on näha, et me hindame võimalust palvetada?

⁸ Millest on näha, et palvetamine on meile tähtis? Kindlasti sellest, kui palvetame sagedasti. (1. Tess. 5:17.) Jehoova ei sunni meid palvetama. Ta laseb meil endal otsustada, kui tihti me temaga räägime. Samas innustab ta meid olema „püsivad palves”. (Rooml. 12:12.) Niisiis, kui palvetame päeva jooksul sagedasti, näeb Jehoova, et me oleme tänulikud võimaluse eest temaga suhelda. Muidugi ei tohiks me unustada Jehoovat tänada ja ülistada. (Laul 145:2, 3.)

 9. Kuidas suhtub üks vend palvetamisse ja kuidas sina sellesse suhtud?

⁹ Mida kauem me Jehoovat teenime ja mida rohkem me näeme tema vastuseid meie palvetele, seda enam me peaksime palvetamist hindama. Vend Chris, kes on olnud täisajalises teenistuses 47 aastat, ütleb: „On nii tore võtta varajastel hommikutundidel aega, et Jehoovaga palves veidi pikemalt rääkida. Pole midagi meeldivamat kui vestelda Jehoovaga, samal ajal kui esimesed päiksekiired panevad kastepiisad sätendama. See ajendab mind teda tänama kõigi tema kingituste eest, samuti võimaluse eest palvetada. Ja päeva lõpus on pärast palvetamist nii mõnus rahuliku südamega magama minna.”

10. Miks tuleks meil suhtuda püha vaimu kui kingitusse?

¹⁰ Püha vaim on veel üks nähtamatu kingitus, mida meil tuleks kalliks pidada. Jeesus innustas meid Jumalalt püha vaimu paluma. (Luuka 11:9, 13.) Püha vaimu kaudu annab Jehoova meile jõudu, vahel isegi „jõudu, mis ületab tavapärase”. (2. Kor. 4:7; Ap. t. 1:8.) Jumala vaimu abiga võime pidada vastu kõigis raskustes.

11. Kuidas võib püha vaim meid aidata?

¹¹ Püha vaim võib täiustada meie andeid ja oskusi, et saaksime hakkama oma ülesannetega Jumala teenistuses. Kui meil midagi hästi välja tuleb, siis me ei võta selle eest au iseendale, vaid mõistame, et see oli võimalik tänu Jumala vaimu abile.

12. Mille jaoks me võiksime paluda püha vaimu abi? (Vt Laul 139:23, 24.)

¹² Me saame pidada püha vaimu väärtuslikuks näiteks nii, kui palume Jumala abi, et teha kindlaks oma valed mõtted, soovid või kalduvused. (Loe Laul 139:23, 24.) Jehoova aitab meid selles. Ja kui me saame aru, et meil on mingi vale mõte või soov, tuleks meil paluda püha vaimu, et me suudaksime sellele vastu seista. Kui me seda teeme, siis näeb Jehoova, et me ei taha teha midagi, mille tõttu ta peaks meilt püha vaimu ära võtma. (Efesl. 4:30.)

13. Mis aitab meil püha vaimu veelgi enam hinnata?

¹³ Me saame püha vaimu veelgi enam hinnata, kui mõtiskleme selle üle, mida see vaim on meie päevil korda saatnud. Enne kui Jeesus läks taevasse, ütles ta oma jüngritele: „Te saate väe, kui püha vaim tuleb teie peale, ja te olete siis minu tunnistajad ... maailma otsani.” (Ap. t. 1:8.) Need sõnad on meie silme all võimsalt täitumas. Püha vaimu toel on tehtud kuulutustööd üle kogu maailma ja selle tulemusena teenib praegu Jehoovat umbes kaheksa ja pool miljonit inimest. Samuti võime tunda rõõmu vaimsest paradiisist, sest Jumala vaim aitab meil arendada selliseid kauneid omadusi nagu armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus, headus, usk, tasadus ja enesevalitsus. Need omadused on „Jumala vaimu viljaks”. (Gal. 5:22, 23.) Püha vaim on tõesti väärtuslik kingitus.

14. Milline nähtamatu tugi on meil kristlikus teenistuses?

¹⁴ Üheks nähtamatuks aardeks on ka see, et me saame teha koostööd Jehoova ja tema organisatsiooni taevase osaga. (2. Kor. 6:1.) Seda koostööd teeme alati, kui oleme kuulutamas. Paulus ütles enda ja oma usukaaslaste kohta: „Meie oleme Jumala kaastöölised.” (1. Kor. 3:9.) Kristlikus teenistuses osaledes oleme ka Jeesuse kaastöölised. Kui Jeesus käskis oma järelkäijatel õpetada inimesi, et nad saaksid tema jüngriteks, ütles ta: „Ma olen iga päev teie juures.” (Matt. 28:19, 20.) Ja mida öelda inglite kohta? Meil on hea meel, et inglid juhivad meid, kui me kuulutame „igavest head sõnumit maa elanikele”. (Ilm. 14:6.)

15. Too Piiblist üks näide selle kohta, et Jehoova on see, kes paneb tõeseemned kasvama.

¹⁵ Mida tänu sellisele taevasele toetusele korda saadetakse? Kuningriigisõnumit külvates kukub osa seemneid heale maale ja hakkab kasvama. (Matt. 13:18, 23.) Kes paneb need tõeseemned kasvama ja vilja kandma? Jeesus selgitas, et ükski inimene ei saa tema järelkäijaks, „kui teda ei tõmba Isa”. (Joh. 6:44.) Piiblis on selle kohta tähelepanuväärne näide. Kord kuulutas Paulus Filippi linna lähistel kokku tulnud naistele. Ühe naise kohta, kelle nimi oli Lüüdia, ütleb Piibel nii: „Jehoova avas tema südame, nii et naine uskus seda, mida Paulus rääkis.” (Ap. t. 16:13–15.) Jehoova on niimoodi tõmmanud enda juurde miljoneid inimesi.

16. Kellele kuulub au heade tulemuste eest kuulutustöös?

¹⁶ Kellele siis kuulub au kõige selle eest, mida kuulutustööl korda saadetakse? Paulus vastas sellele, kui kirjutas Korintose kogudusele: „Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal andis kasvu. Niisiis ei kuulu au mitte istutajale ega kastjale, vaid Jumalale, kes annab kasvu.” (1. Kor. 3:6, 7.) Kui meil läheb kuulutustööl hästi, tuleks meil Pauluse eeskujul anda kogu au Jehoovale.

17. Millest ilmneb, et me hindame koostööd Jumala, Kristuse ja inglitega?

¹⁷ Millest on näha, et me hindame koostööd Jumala, Kristuse ja inglitega? Sellest, et otsime võimalusi rääkida teistele head sõnumit. Selleks on palju viise. Näiteks saame kuulutada „avalikult ja majast majja”. (Ap. t. 20:20.) Paljudele meeldib jällegi kuulutada eraviisil. Kui nad kohtavad mõnda võõrast, siis nad tervitavad teda sõbralikult ja püüavad alustada temaga juttu. Kui inimene on valmis vestlema, siis nad viivad jutu taktitundeliselt piibliteemadele.

18., 19. a) Kuidas me kastame tõeseemneid? b) Jutusta lugu sellest, kuidas Jehoova aitas üht piibliõpilast.

¹⁸ Jumala kaastöölistena me mitte üksnes ei külva tõeseemneid, vaid ka kastame neid. Kui keegi näitab üles huvi, siis me teeme oma parima, et seda kasvatada, või korraldame asjad nii, et keegi teine saaks temaga ühendust võtta ja püüda alustada piibliuurimist. Me oleme rõõmsad, kui näeme, kuidas Jehoova aitab piibliõpilasel oma mõtte- ja eluviisi muuta.

¹⁹ Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis hakkas üks nõidarst Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ja talle meeldis see. Kuid sel mehel oli raske omaks võtta seda, mida Piibel räägib suhtlemisest surnutega. (5. Moos. 18:10–12.) Järk-järgult lasi ta Jumalal oma mõtteviisi vormida. Viimaks pani ta oma nõidarstiameti maha, kuigi see tähendas talle rahalist kitsikust. Nüüd on ta 60-aastane ja ütleb: „Ma olen Jehoova tunnistajatele nende abi eest väga tänulik. Nad aitasid mul isegi tööd leida. Kuid kõige tänulikum olen ma Jehoovale, kes aitas mul teha elus suuri muudatusi ja saada tema ristitud teenijaks.”

20. Mida sina soovid teha?

²⁰ Selles artiklis oleme rääkinud neljast nähtamatust aardest. Meie kõige kallim aare on see, et Jehoova on meie parim sõber. Tänu sellele on meil olemas ka muud nähtamatud aarded: me saame palvetada, me võime saada püha vaimu abi ja meil on võimalus teha koostööd Jehoova ja tema organisatsiooni taevase osaga. Pidagem neid nähtamatuid aardeid kalliks! Ja ärgem unustagem tänada Jehoovat, et ta on meile nii võrratu sõber.