Nüüd on päästepäev!
”Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!” (2. KORINTLASTELE 6:2)
1. Mida on vaja selleks, et meil võiks olla heakskiidetud seisund Jumala ja Kristuse ees?
JEHOOVA on määranud kindlaks päeva, millal inimkonna üle kohut mõistetakse (Apostlite teod 17:31). Et see võiks meile päästepäev olla, peab meil olema heakskiidetud seisund tema ja ta määratud Kohtumõistja Jeesuse Kristuse ees (Johannese 5:22). See eeldab seda, et käituksime kooskõlas Jumala Sõnaga ning et meil oleks selline usk, mis ajendaks meid aitama ka teistel saada Jeesuse tõelisteks jüngriteks.
2. Miks on inimmaailm Jumalast võõrdunud?
2 Päritud patu tõttu on inimmaailm Jumalast võõrdunud (Roomlastele 5:12; Efeslastele 4:17, 18). Seepärast võivad need, kellele me kuulutame, saada pääste üksnes siis, kui nad on Jumalaga lepitatud. Apostel Paulus tõi selle mõtte selgelt esile oma läkituses Korintose kristlastele. Uurigem tema sõnu, mis on kirjas 2. Korintlastele 5:10—6:10, ja vaadelgem, mida ta ütles kohtumõistmise, Jumalaga lepitatud saamise ja pääste kohta.
”Me püüame veenda inimesi”
3. Kuidas Paulus ’püüdis veenda inimesi’ ja miks peaksime meie tänapäeval sedasama tegema?
3 Paulus seostas kohtumõistmise kuulutustööga, kui ta kirjutas: ”Me kõik peame saama ilmsiks Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri! Et me nüüd teame, mis on Issanda kartus, siis me meelitame inimesi [”me püüame veenda inimesi”, EP 97]” (2. Korintlastele 5:10, 11). Apostel ’püüdis veenda inimesi’, kuulutades head sõnumit. Kuidas on lood meiega? Kuna selle kurja maailma lõpp paistab, peaksime tegema kõik võimaliku, veenmaks oma kaasinimesi astuma samme, mis on vajalikud selleks, et nad võiksid saada soodsa kohtuotsuse Jeesuselt ja heakskiidu Jehoova Jumalalt, kelle käest tuleb pääste.
4., 5. a) Miks ei peaks me kiitlema oma saavutustega Jehoova teenistuses? b) Mis mõttes Paulus kiitles ”Jumala pärast”?
4 Kui Jumal on meie teenistust õnnistanud, ei tohiks me aga kiidelda. Mõned korintlased uhkeldasid enda või teiste inimeste saavutustega ning tekitasid sellega koguduses lõhesid (1. Korintlastele 1:10—13; 3:3, 4). Sellele olukorrale vihjates kirjutas Paulus: ”Me ei soovita jälle endid teie ees, vaid me anname teile põhjust kiidelda meist, et teil oleks millega kiidelda nende ees, kes kiitlevad sellega, mis on silma ees, aga mitte sellega, mis on südames. Sest kui me oleme olnud arust ära, siis oleme seda olnud Jumalale [”Jumala pärast”, UM]; ja kui me oleme selge meelega, siis teile” (2. Korintlastele 5:12, 13). Need kõrgid inimesed ei olnud huvitatud koguduse ühtsusest ja vaimsest heaolust. Selle asemel et aidata kaasusklikel kasvatada head südant Jumala ees, meeldis neile kiidelda sellega, mis on silma ees. Seepärast Paulus noomis kogudust ja ütles pärastpoole: ”Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!” (2. Korintlastele 10:17).
5 Aga kas mitte Paulus ise ei kiidelnud? Nii võis tunduda selle põhjal, kuidas ta kõneles oma apostliametist. Kuid ta oli sunnitud kiitlema ”Jumala pärast”. Ta kiitles tõenditega, mis näitasid, et ta on tõeline apostel, sellepärast, et korintlased ei loobuks Jehoovast. Paulus tahtis tuua nad tagasi Jumala juurde, sest valeapostlid juhtisid neid õigelt teelt kõrvale (2. Korintlastele 11:16—21; 12:11, 12, 19—21; 13:10). Kuid ta ei üritanud alatasa kõikidele oma saavutustega muljet avaldada (Õpetussõnad 21:4).
Kas Kristuse armastus sunnib sind?
6. Millist mõju peaks Kristuse armastus meile avaldama?
6 Tõelise apostlina andis Paulus kaasinimestele õpetust Jeesuse lunastusohvri kohta. See ohver mõjutas tugevasti Pauluse enda elu, nagu nähtub tema sõnadest: ”Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud; ja ta on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende eest on surnud ja üles tõusnud” (2. Korintlastele 5:14, 15). Jeesus ilmutas tõesti suurt armastust, kui ta meie eest oma elu andis! Muidugi mõista peaks see armastus olema meie elus liikumapanevaks jõuks. Tänutunne Jeesuse vastu, kes andis oma elu meie eest, peaks ajendama meid kuulutama innukalt head sõnumit päästest, mille Jehoova on teinud võimalikuks oma armsa Poja kaudu (Johannese 3:16; võrdle Laul 96:2). Kas ”Kristuse armastus” sunnib sind osalema innukalt Kuningriigi kuulutustöös ja jüngrite tegemise töös? (Matteuse 28:19, 20.)
7. Mida tähendab mitte ’tunda kedagi liha poolest’?
7 Võitud kasutavad oma elu viisil, mis näitab, et nad on tänulikud selle eest, mida Kristus on nende heaks teinud, ja nõnda nad ’ei ela enam enestele, vaid temale’. Paulus ütles: ”Sellepärast me ei tunne praegusest ajast peale kedagi liha poolest; ja kui me ka oleme tundnud Kristust liha poolest, siis me ei tunne teda nüüd mitte enam nõnda” (2. Korintlastele 5:16). Kristlased ei tohi suhtuda inimestesse lihalikul viisil, näiteks eelistada juute mittejuutidele või rikkaid vaestele. Võitud ”ei tunne .. kedagi liha poolest”, sest nende vaimne side kaasusklikega on see, mis on tegelikult tähtis. Need, kes ’tundsid Kristust liha poolest’, ei olnud lihtsalt inimesed, kes nägid Jeesust, kui ta maa peal elas. Isegi kui mõned, kes Messiale lootsid, olid pidanud Kristust üksnes inimeseks, pidid nad nüüd oma seisukohta muutma. Ta andis oma ihu lunastuseks ja äratati üles vaimuna, kes elustab. Teised, kes äratatakse üles taevasele elule, loobuvad oma lihalikust kehast, ilma et nad oleksid Jeesust Kristust kunagi lihalikul kujul näinud (1. Korintlastele 15:45, 50; 2. Korintlastele 5:1—5).
8. Kuidas on üksikisikud ”Kristusesse” tulnud?
8 Pöördudes endiselt võitute poole, lisab Paulus: ”Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!” (2. Korintlastele 5:17). ’Olla Kristuses’ tähendab tunda temaga ühtekuuluvust (Johannese 17:21). Selline suhe tekkis siis, kui Jehoova tõmbas inimese oma Poja juurde ja võidis teda püha vaimuga. Vaimuga võitud Jumala lapsena oli inimene ”uus loodu” ja omas väljavaadet valitseda koos Kristusega taevases Kuningriigis (Johannese 3:3—8; 6:44; Galaatlastele 4:6, 7). Võitud kristlastele on antud tõesti suur teenistuseesõigus.
”Andke endid lepitada Jumalaga”
9. Mida on Jumal teinud selleks, et inimesed võiksid saada temaga lepitatud?
9 Jehoova on ’uusi looduid’ rohkesti soosinud. Paulus ütleb: ”Kõik on Jumalast, kes meid on iseenesega lepitanud Kristuse läbi ja on meile andnud lepitusameti. Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna” (2. Korintlastele 5:18, 19). Inimkond on olnud Jumalast võõrdunud sellest ajast saadik, kui Aadam patustas. Kuid Jehoova astus armastavalt esimese sammu ning avas inimestele võimaluse saada temaga lepitatud Jeesuse ohvri kaudu (Roomlastele 5:6—12).
10. Kellele on Jehoova usaldanud lepitusameti ja kuidas on nad seda ametit täitnud?
10 Kuna Jehoova on usaldanud lepitusameti võitutele, võis Paulus öelda: ”Seepärast me oleme nüüd käskjalad [”saadikud”, UM] Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!” (2. Korintlastele 5:20). Muistsel ajal läkitati saadikud välja peamiselt vaenuaegadel, et püüda sõda ära hoida (Luuka 14:31, 32). Kuna patune inimmaailm on Jumalast võõrdunud, on Jumal läkitanud oma võitud saadikud tegema inimestele teatavaks oma lepitustingimusi. Võitud paluvad Kristuse asemel: ”Andke endid lepitada Jumalaga!” See on halastav üleskutse inimestele, et nad otsiksid rahu Jumalaga ja tunnustaksid päästekorraldust, mille Jumal on teinud Kristuse kaudu.
11. Kes saavad viimaks õiglase seisundi Jumala ees tänu oma usule lunastusse?
11 Kõik inimesed, kes usuvad lunastusse, võivad saada Jumalaga lepitatud (Johannese 3:36). Paulus ütleb: ”Ta [Jehoova] on tema [Jeesuse], kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees” (2. Korintlastele 5:21). Täiuslik inimene Jeesus oli patuohver Aadama kõigi järglaste eest, kes vabastatakse päritud patususest. Nad saavad ”Jumala õiguseks” Jeesuse sees ehk tema kaudu. See õigus ehk õiglane seisund Jumala ees saab kõigepealt osaks Kristuse 144000 kaaspärijale. Tuhandeaastase valitsuse jooksul saavad Igavese Isa Jeesuse Kristuse maised lapsed õiglasteks täiuslikeks inimesteks. Ta viib nad õiglasesse seisundisse ja täiusesse, et nad võiksid näidata oma ustavust Jumalale ja saada kingiks igavese elu (Jesaja 9:5; Ilmutuse 14:1; 20:4—6, 11—15).
”Hästi soodus aeg”
12. Millises tähtsas teenistuses osalevad Jehoova saadikud ja käskjalad?
12 Et võiksime pääseda, peame tegutsema kooskõlas Pauluse sõnadega: ”Olles kaastegevad [Jehoovaga] me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks! Sest ta ütleb: ”Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!” Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!” (2. Korintlastele 6:1, 2). Jehoova võitud saadikud ning tema käskjalad, ”teised lambad”, ei võta oma taevase Isa ärateenimata headust ilmaasjata vastu — nad ei mineta selle eesmärki (Johannese 10:16). Praegusel ”soodsal ajal” õiglaselt käitudes ja innukalt teenistuses osaledes taotlevad nad Jumala soosingut ja ühtlasi teatavad kogu maailma elanikele, et nüüd on ”päästepäev”.
13. Selgita, mida öeldakse tekstis Jesaja 49:8 ja kuidas see esimest korda täitus.
13 Paulus tsiteerib kirjakohta Jesaja 49:8, kus öeldakse: ”Nõnda ütleb Jehoova: Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks, taastama maad, jagama laastatud pärisosi.” See prohvetiennustus täitus esimest korda siis, kui Iisraeli rahvas vabastati Babüloni vangistusest ning kui ta hiljem pöördus tagasi oma laastatud kodumaale (Jesaja 49:3, 9).
14. Kuidas täitus Jesaja 49:8 Jeesuse puhul?
14 Jesaja prohvetiennustuse edasiseks täitumiseks andis Jehoova oma ”sulase” Jeesuse ”paganaile valguseks, et .. [Jumala] pääste oleks ilmamaa ääreni” (Jesaja 49:6, 8; võrdle Jesaja 42:1—4, 6, 7; Matteuse 12:18—21). On selge, et aeg, mil Jeesus elas maa peal, oli tema jaoks ”hea meele aeg” ehk ”soodus aeg”. Ta palvetas ja Jumal ’kuulis’ teda. See aeg osutus Jeesusele ”päästepäevaks”, sest ta säilitas täiusliku laitmatuse ja sai nõnda ”igavese õndsuse alustajaks kõigile, kes on temale sõnakuulelikud” (Heebrealastele 5:7, 9; Johannese 12:27, 28).
15. Mis ajast alates on vaimsed iisraellased püüdnud osutuda Jumala ärateenimata headuse vääriliseks, ja millise eesmärgiga?
15 Paulus rakendab kirjakohta Jesaja 49:8 võitud kristlaste kohta ning vannutab neid, et nad ”Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks”, mida nad teeksid, kui nad ei taotleks tema head meelt tema antud ”soodsal ajal” ja ”päästepäeval”. Paulus lisab: ”Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!” (2. Korintlastele 6:2). Alates nelipühast aastal 33 m.a.j. on vaimsed iisraellased püüdnud osutuda Jumala ärateenimata headuse vääriliseks, et ”soodus aeg” võiks olla neile ”päästepäevaks”.
”Me näitame endid kui Jumala abilised”
16. Millistes katselepanevates oludes näitas Paulus ennast Jumala abilisena?
16 Mõned inimesed, kes Korintose kogudusega läbi käisid, ei osutunud Jumala ärateenimata headuse väärilisteks. Nad laimasid Paulust, püüdes hävitada tema apostellikku autoriteeti, kuigi ta hoidus andmast ”põhjust pahanduseks”. Kahtlemata näitas ta ennast Jumala abilisena, kui ta pidas vastu ”suures kannatuses, viletsustes, hädades, kitsikustes, hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes” (2. Korintlastele 6:3—5). Pärastpoole arutles Paulus, et kui tema vastased on jumalateenijad, siis tema ’on rohkem’, sest ta on rohkem olnud vangis, rohkem saanud hoope ning sagedamini olnud ohtudes ja hädas (2. Korintlastele 11:23—27).
17. a) Milliseid omadusi me peame ilmutama, et näidata endid Jumala abilistena? b) Mis on ”õiguse sõjariistad”?
17 Sarnaselt Pauluse ja tema kaaslastega saame meiegi näidata endid Jumala abilistena. Kuidas? ”Puhtuses” ehk vooruslikkuses ning toimides kooskõlas Piibli täpse tundmisega. Samuti saame seda teha, kui ilmutame ”pikka meelt”, taludes kannatlikult kurja või provokatsiooni, ning kui osutame ”heldust”, tehes kaasinimestele lahkeid tegusid. Me saame näidata endid Jumala abilistena ka sellega, et allume tema vaimu juhtimisele, ilmutame ”silmakirjatsematut armastust”, kõneleme tõtt ja toetume teenistuses Jumala väele. On huvitav, et Paulus tõestas end olevat Jumala teenija ”õiguse sõjariistade varal paremas ja vasakus käes”. Muistsel ajal hoidis sõdur paremas käes tavaliselt mõõka ja vasakus käes kilpi. Vaimses sõjas valeõpetajatega ei kasutanud Paulus patuse liha relvi — kõverteid, kavaldamist ja pettust (2. Korintlastele 6:6, 7; 11:12—14; Õpetussõnad 3:32, Suur Piibel). Õige kummardamise edendamiseks kasutas ta õiglasi ”sõjariistu” ehk vahendeid. Sama peaksime tegema ka meie.
18. Kuidas me käitume, kui me oleme Jumala teenijad?
18 Kui oleme Jumala teenijad, siis käitume samamoodi nagu Paulus ja tema kaastöölised. Me käitume kristlikult, ükskõik kas meid austatakse või põlatakse. Kurjad kõned meie kohta ei peata meie kuulutustööd ja me ei lähe uhkeks, kui meist head räägitakse. Me kõneleme tõtt ja võime jumalakartlike tegude eest kiitust pälvida. Kui oleme surmaohus vaenlase surve all, loodame Jehoova peale. Ja me võtame distsiplineerimise tänulikult vastu (2. Korintlastele 6:8, 9).
19. Kuidas me võime vaimselt ’teha paljusid rikkaks’?
19 Lepitusteenistust puudutava arutluse lõpus ütleb Paulus enda ja oma kaasteenijate kohta, et nad on ”kui kurvastatud, kuid ikka rõõmsad; kui vaesed, kes aga teevad paljusid rikkaks; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2. Korintlastele 6:10). Kuigi neil Jumala teenijatel oli põhjust kurvastuseks neile osaks saanud viletsuse tõttu, tundsid nad sisimas rõõmu. Nad olid materiaalselt vaesed, kuid nad tegid vaimselt ”paljusid rikkaks”. Tegelikult ’nende päralt oli kõik’, sest nende usk tõi neile vaimse varanduse — isegi väljavaate saada Jumala taevasteks lasteks. Ja kristlike jumalateenijatena elasid nad täisväärtuslikku ja õnnelikku elu (Apostlite teod 20:35). Sarnaselt nendega võime meiegi ’teha paljusid rikkaks’, kui osaleme lepitusteenistuses nüüd, päästepäeval!
Looda Jehoova päästele
20. a) Mida Paulus väga soovis ja miks ei võinud aega raisata? b) Mis on märk selle kohta, et me elame päästepäeval?
20 Kui Paulus kirjutas oma teise kirja korintlastele umbes aastal 55, oli juudi elukorralduse lõpuni jäänud vaid ligikaudu 15 aastat. Apostel soovis väga, et nii juudid kui ka mittejuudid saaksid Kristuse kaudu Jumalaga lepitatud. Käes oli päästepäev ja aega polnud raisata. Me oleme samuti elanud ühe elukorralduse lõpuajal alates aastast 1914. Praegu tehtav ülemaailmne Kuningriigi kuulutustöö on märk selle kohta, et nüüd on päästepäev!
21. a) Milline on meie aastatekst 1999. aastal? b) Mida me peaksime praegu päästepäeval tegema?
21 Kõigist rahvastest inimesed peavad kuulma Jumala päästekorraldusest, mille ta on teinud Jeesuse Kristuse kaudu. Viivitamiseks pole aega. Paulus kirjutas: ”Vaata, nüüd on päästepäev!” Need sõnad, mis on võetud kirjakohast 2. Korintlastele 6:2, on 1999. aastal Jehoova tunnistajate aastatekstiks. Ja need on tõesti kohased sõnad, kui mõelda sellele, et saabumas on märksa kohutavam häving kui see, mis tabas Jeruusalemma ja sealset templit. Saabumas on praeguse maailmakorra lõpp, mis puudutab igaüht, kes maa peal elab. Nüüd, mitte homme, on aeg tegutseda! Kui me usume, et Jehoova käes on pääste, kui me armastame teda ja kui me peame kalliks igavese elu lootust, siis me ei mineta Jumala ärateenimata headuse eesmärki. Meil on südamesttulev soov austada Jehoovat ja me kinnitame nii sõna kui teoga, et meil on tõsi taga, kui kuulutame: ”Vaata, nüüd on päästepäev!”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks on väga tähtis saada Jumalaga lepitatud?
◻ Kes on saadikud ja käskjalad, kes lepitusteenistuses osalevad?
◻ Kuidas me saame näidata endid Jumala abilistena?
◻ Milline tähendus on Jehoova tunnistajate 1999. aasta tekstil sinu jaoks?
[Pildid lk 17]
Kas sa toimid nagu Paulus, kes kuulutas innukalt ja aitas teistel saada Jumalaga lepitatud?
Ameerika Ühendriigid
Prantsusmaa
Côte d’Ivoire
[Pilt lk 18]
Kas sa oled praegusel päästepäeval nende paljude seas, kes annavad endid lepitada Jehoova Jumalaga?