Jehoova, ”andeksandja” Jumal

”Sina, Issand, oled hea ja andeksandja.” (LAUL 86:5)

 1. Millist rasket koormat kandis kuningas Taavet ja millest ta oma vaevatud südamele lohutust leidis?

MUISTSE Iisraeli kuningas Taavet teadis, kui raske koorem võib olla süütundest vaevatud südametunnistus. Ta kirjutas: ”Mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud raskemaks kui ma suudan kanda! Ma olen jõuetu ja puruks pekstud koguni; ma karjun oma südame ägamise pärast!” (Laul 38:5, 9). Siiski leidis Taavet oma vaevatud südamele lohutust. Ta teadis, et ehkki Jehoova vihkab pattu, ei vihka ta patustajat, kui see tõeliselt kahetseb ja patutee hülgab (Laul 32:5; 103:3). Täis usku Jehoova valmisolekusse kahetsevatele inimestele halastada, ütles Taavet: ”Sina, Issand, oled hea ja andeksandja” (Laul 86:5).

2., 3. a) Millist koormat me võime patustamise tagajärjel kanda ja miks on see kasulik? b) Miks on ohtlik lasta end süütundel ’ära neelata’? c) Kuidas kinnitab Piibel Jehoova valmisolekut andestada?

² Kui meie pattu teeme, võime selle tagajärjel samasugust rusuvat piinava südametunnistuse koormat kanda. Tegelikult on täiesti loomulik ja koguni kasulik taolist süümepiina tunda. See võib ajendada meid tegutsema ja oma vigu heaks tegema. Ent mõningaid kristlasi on süütunne lausa enda alla matnud. Nende süda, mis nad hukka mõistab, võib neile kinnitada, et hoolimata sellest kui väga nad ka ei kahetseks, ei andesta Jumal neile täielikult. Meenutades oma eksimust, ütles üks õde: ”On kohutav tunne, kui mõtled, et võib-olla Jehoova ei armasta sind enam.” Isegi pärast seda, kui ta kahetses ning võttis kuulda kogudusevanemate kasulikke nõuandeid, tundis ta ikka, et ei vääri Jumala andeksandi. Ta selgitab: ”Ei möödu päevagi, mil ma Jehoovalt andestust ei palu.” Kui süütunne meid ’ära neelab’, võib Saatan üritada panna meid alla andma, tundma, et me ei ole väärt Jehoovat teenima (2. Korintlastele 2:5—7, 11).

³ Ent Jehoova ei arva kaugeltki mitte nii! Tema Sõna kinnitab meile, et kui me südamest kahetseme, on ta meeleldi valmis andestama (Õpetussõnad 28:13). Niisiis, kui ka sinule on Jumala andeksand vahel kättesaamatu tundunud, on sul ehk tarvis paremini mõista, miks ja kuidas Jumal andestab.

Mispärast on Jehoova valmis andestama?

 4. Mida mäletab Jehoova meie loomuse kohta ja kuidas see mõjutab seda, kuidas ta meid kohtleb?

⁴ Piibel ütleb: ”Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad!” Mispärast Jehoova halastab? Sellele vastab järgmine salm: ”Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:12—14). Tõepoolest, Jehoova ei unusta, et me oleme tehtud põrmust ning et meil on ebatäiuse tõttu omad puudused ja nõrkused. Väljend: ”Ta teab, millist tegu me oleme”, tuletab meile ehk meelde, et Piiblis võrreldakse Jehoovat potissepaga ja meid astjatega, mida ta vormib (Jeremija 18:2—6).a Kuna potissepp tunneb saviastjate iseloomu, töötleb ta neid küll kindlakäeliselt, ent samas õrnalt. Samamoodi võtab Jehoova, Suur Potissepp, meiega tegeledes arvesse meie patust nõrkustega loomust. (Võrdle 2. Korintlastele 4:7.)

 5. Kuidas kirjeldatakse kirjas roomlastele seda, kuidas patt meie langenud liha oma tugevas haardes hoiab?

⁵ Jehoova mõistab, kui vägev on patt. Piibel kirjeldab pattu kui võimast jõudu, mis hoiab inimest oma surmavas haardes. Aga kui tugev patu haare siiski on? Jumalast inspireerituna selgitab Paulus seda oma kirjas roomlastele kujukalt: me oleme ”patu all”, just nagu sõdurid alluvad oma komandörile (Roomlastele 3:9); patt on ”valitsenud” inimkonna üle otsekui kuningas (Roomlastele 5:21, UT); see ”elab” meis (Roomlastele 7:17, 20); meid mõjutab pidevalt selle ”seadus”, mis püüab juhtida meie elu (Roomlastele 7:23, 25, UT). Millist rasket võitlust tuleb meil küll pidada, et panna vastu patule, mis hoiab meie langenud liha oma tugevas haardes! (Roomlastele 7:21, 24.)

 6. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes rusutud südamega temalt halastust otsivad?

⁶ Seega teab meie halastav Jumal, et me ei suuda olla täiuslikult kuulekad, ükskõik kui väga meie süda seda ka ei ihkaks (1. Kuningate 8:46). Ta kinnitab meile armastavalt, et kui me rusutud südamega tema isalikku halastust otsime, annab ta meile andeks. Laulik Taavet ütles: ”Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Laul 51:19). Jehoova ei põlga ega tõuka eales ära südant, mille süükoorem on murdnud ja puruks löönud. Kui ilmekalt see kirjeldab Jehoova valmisolekut andestada!

 7. Miks me ei või Jumala halastust kuritarvitada?

⁷ Kuid kas see tähendab seda, et me võime Jumala halastust kuritarvitada ja tuua oma patuse loomuse patustamise ettekäändeks? Kindlasti mitte! Jehoova ei juhindu pelgalt härdameelsusest. Tema halastusel on piirid. Kindlasti ei andesta ta nendele, kes ilma kahetsemata kuritahtlikult ja kangekaelselt pattu teevad (Heebrealastele 10:26—31). Samas aga, kui ta näeb südant, mis on ”murtud ja purukslöödud”, on ta ”andeksandja” (Õpetussõnad 17:3). Vaadelgem mõningaid ilmekaid väljendeid, mida on Piiblis kasutatud selleks, et näidata, kui täielikult Jumal andestab.

Kui täielikult Jehoova andestab?

 8. Kuidas sa selgitaksid, mida Jehoova meie patte andestades teeb, ning millist mõju see peaks meile avaldama?

⁸ Kahetsev kuningas Taavet ütles: ”Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: ”Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised!” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks!” (Laul 32:5, meie kursiiv). Selles kohas on väljend ’andsid andeks’ tõlgitud heebreakeelsest sõnast, mille põhitähendus on ’üles tõstma’, ’kandma’. Antud juhul viitab see ’süü, väärteo või üleastumise äravõtmisele’. Seega Jehoova justkui tõstis Taaveti patud üles ja kandis need minema. (Võrdle 3. Moosese 16:20—22.) Kahtlemata kergendas see Taaveti süükoormat. (Võrdle Laul 32:3.) Ka meie võime loota kindlalt Jumala peale, kes annab andeks nende inimeste patud, kes temalt usu alusel Jeesuse Kristuse lunastusohvrisse andestust otsivad (Matteuse 20:28; võrdle Jesaja 53:12). Neil, kelle patud Jehoova sel viisil üles tõstab ja minema kannab, ei tarvitse enam minevikus tehtud pattude pärast süükoormat kanda.

 9. Mida tähendavad Jeesuse sõnad: ”Anna meile andeks meie võlad”?

⁹ Kui Jeesus rääkis sellest, kuidas Jehoova andestab, illustreeris ta seda võlausaldaja ja võlglase suhetega. Näiteks innustas Jeesus meid palvetama: ”Anna meile andeks meie võlad” (Matteuse 6:12). Nii võrdles Jeesus ”patte” ”võlgadega” (Luuka 11:4). Kui me teeme pattu, saame Jehoova ”võlglasteks”. Kreeka tegusõna, mille tõlkevasteks on siin ”anna andeks”, võib väljendada ’võla tühistamist, selle sissenõudmisest loobumist’. Kui Jehoova andestab, ta otsekui tühistab võla, mille ta meilt vastasel korral sisse nõuaks. Kahetsevad patustajad võivad sellest lohutust leida. Jehoova ei nõua eales sisse võlga, mille ta on tühistanud! (Laul 32:1, 2; võrdle Matteuse 18:23—35.)

10., 11. a) Mida väljendatakse sõnaga ”kustutataks”, mida kasutatakse Apostlite teod 3:19? b) Kuidas see ilmestab Jehoova andeksanni täielikkust?

¹⁰ Apostlite teod 3:19 kasutab Piibel veel üht ilmekat kõnekujundit, et kirjeldada seda, kuidas Jumal andestab: ”Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks” (Apostlite teod 3:19). Sõna ”kustutataks” on tõlgitud kreekakeelsest verbist, mis võib metafoorilises kasutuses tähendada ’minema pühkima, kõrvaldama, tühistama või hävitama’. Mõningate õpetlaste sõnul väljendatakse selle abil kirjutatu kustutamist. Kuidas sai kirjutatut kustutada? Tint, mida muiste laialdaselt kasutati, koosnes süsiniku, vaigu ja vee segust. Natuke aega pärast seda, kui inimene lõpetas taolise tindiga kirjutamise, võis ta võtta märja käsna ja kirjutatu minema pühkida.

¹¹ See loob kauni pildi Jehoova andeksanni täielikkusest. Kui ta andestab meie patud, võtab ta otsekui käsna ja pühib need minema. Meil pole tarvis karta, et ta meilt tulevikus taoliste pattude pärast aru nõuab, kuna Piibel avaldab Jehoova halastuse kohta veel midagi tõeliselt märkimisväärset: kui ta andestab, siis ta ka unustab!

’Ma ei tuleta enam meelde nende pattu’

12. Kui Piibel ütleb, et Jehoova unustab meie patud, kas selle all mõeldakse siis seda, et ta ei suuda neid enam meenutada? Miks sa nii vastad?

¹² Jehoova andis prohvet Jeremija kaudu uue lepingu osaliste kohta lubaduse: ”Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu” (Jeremija 31:34). Kas see tähendab seda, et pärast andeksandmist ei suuda Jehoova enam patte meenutada? Vaevalt küll. Piibel räägib meile paljude selliste inimeste pattudest, kellele Jehoova andestas, kaasa arvatud Taavet (2. Saamueli 11:1—17; 12:1—13). On ilmne, et Jehoova on ikka veel teadlik nende eksimustest ning tegelikult peaksime ka meie neist teadlikud olema. Nii nende patud kui see, kuidas nad kahetsesid ja kuidas Jumal neile andestas, on meie kasuks üles tähendatud (Roomlastele 15:4). Ent mida siis mõeldakse Piiblis sellega, et Jehoova ei ’tuleta meelde’ patte, mis ta on andestanud?

13. a) Mis on väljendiga ’meelde tuletama’ tõlgitud heebreakeelse verbi kaasmõte? b) Mida Jehoova meile kinnitab, kui ta ütleb: ”[Ma ei] tuleta enam meelde nende pattu”?

¹³ Heebreakeelne tegusõna, mis on tõlgitud väljendiga ’meelde tuletama’, tähendab enamat kui vaid möödunut meenutama. Vastavalt teatmeteosele ”Theological Wordbook of the Old Testament” viitab see ”lisaks ka asjakohasele tegutsemisele”. Seega tähendab pattu ’meelde tuletama’ selles mõttes ka patustaja karistamist. Kui prohvet Hoosea ütles isemeelsete iisraellaste kohta, et ”[Jehoova] mäletab nende süüd”, pidas ta silmas seda, et kuna nad ei kahetse, siis Jehoova nuhtleb neid. Nii lisabki ülejäänud osa salmist: ”[Tema] karistab nende patte” (Hoosea 9:9). Teisest küljest aga, kui Jehoova ütleb: ”[Ma ei] tuleta enam meelde nende pattu”, kinnitab ta meile, et kui ta on kahetsevale patustajale kord andestanud, ei hakka ta teda enam tulevikus nendesamade pattude pärast nuhtlema (Hesekiel 18:21, 22). Seega unustab ta selles mõttes, et ta ei võta meie patte üha uuesti ja uuesti vaatluse alla ega karista meid nende eest korduvalt. Sedasi annab Jehoova meile suurepärase eeskuju, mida teistega suheldes järgida. Kui tuleb ette erimeelsusi, on parem, kui me ei kaeva üles eksimusi, mille oleme varemini andestada lubanud.

Mida öelda patu tagajärgede kohta?

14. Miks ei vabasta andeksand kahetsevat patustajat kõigist tema väärteo tagajärgedest?

¹⁴ Kas Jehoova valmisolek andestada tähendab seda, et kahetsev patustaja ei pea oma väärteo tagajärgi kogema? Sugugi mitte. Me ei saa karistamatult pattu teha. Paulus kirjutas: ”Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Galaatlastele 6:7). Ehkki meie tegu võib meile kannatusi tuua või probleeme tekitada, ei saada Jehoova meile hädasid, kui ta on kord juba andestanud. Kui kerkib raskusi, ei peaks kristlane arvama, et Jehoova karistab teda minevikus tehtud pattude pärast. (Võrdle Jakoobuse 1:13.) Ometi ei säästa Jehoova meid kõigist meie väärtegude tagajärgedest. Lahutus, soovimatu rasedus, sugulisel teel levivad haigused ning usalduse ja lugupidamise kaotus võivad kõik olla patu kurvad tagajärjed ning Jehoova ei kaitse meid nende eest. Tuleta meelde, et ehkki Jehoova andestas Taavetile tema patud seoses Batseba ja Uurijaga, ei kaitsnud ta teda nende pattude hirmsate tagajärgede eest (2. Saamueli 12:9—14).

15., 16. Kuidas tuli 3. Moosese 5:20—26 toodud seadus kasuks nii kannatanule kui süüdlasele?

¹⁵ Meie pattudel võib ka muid tagajärgi olla. Mõtle näiteks 3. Moosese raamatu 5. peatüki ülestähendusele. Siin käsitleb Moosese Seadus olukorda, kus iisraellane paneb toime tõsise väärteo, kas riisudes, pressides välja või pettes endale oma kaasmaalase vara. Hiljem aga patustaja eitab oma süüd ning on koguni sedavõrd häbematu, et vannub valet. Kumbki osapool pole suuteline midagi tõestama. Hiljem aga hakkab süüdlase südametunnistus teda vaevama ning ta tunnistab oma patu üles. Et Jumal talle andestaks, tuleb tal veel kolm sammu astuda: võetu hüvitada, kahjukannatanule 20-protsendiline valuraha maksta ja üks jäär süüohvriks tuua. ”Ja kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud Jehoova ees, siis antakse temale andeks,” ütleb seadus (3. Moosese 5:20—26; võrdle Matteuse 5:23, 24).

¹⁶ See seadus väljendas Jumala halastust. Sellest oli kasu kannatanule, kes sai tagasi oma vara ja tundis kindlasti kergendust, kui süüdlane viimaks oma patu üles tunnistas. Samas tuli see kasuks ka süüdlasele, kelle südametunnistus ajendas teda lõpuks süüd omaks võtma ja oma väärtegu heastama. Kui ta oleks keeldunud seda tegemast, poleks ju Jumal talle andestanud.

17. Mida Jehoova meilt ootab, kui teised on meie pattude pärast kannatanud?

¹⁷ Ehkki me ei ole Moosese Seaduse all, heidab see hinnalist valgust Jehoova mõttekäigule, sealhulgas sellele, kuidas ta suhtub andestamisse (Koloslastele 2:13, 14). Kui teised meie pattude pärast kannatavad, on Jehooval hea meel, kui me teeme kõik, mis suudame, et ’ülekohut heastada’ (2. Korintlastele 7:11, UM). Muu hulgas tähendab see seda, et me tunnistame oma pattu, võtame süü omaks ja palume kannatanult vabandust. Kui me nii teeme, võime Jeesuse ohvri alusel Jehoova poole pöörduda ning tunda kergendust puhtast südametunnistusest ja teadmisest, et Jumal on meile andestanud (Heebrealastele 10:21, 22).

18. Milline distsiplineerimine võib kaasneda Jehoova andeksanniga?

¹⁸ Just nagu armastav lapsevanem, võib ka Jehoova meid andestamise kõrval kuigipalju distsiplineerida (Õpetussõnad 3:11, 12). Kahetseval kristlasel tuleb ehk loobuda eesõigusest teenida kogudusevanema, teenistusabilise või pioneerina. Tal võib olla valus kaotada mõneks ajaks eesõigused, mida ta on kalliks pidanud. Taoline distsiplineerimine ei tähenda aga seda, et ta on kaotanud Jehoova soosingu või et Jehoova pole talle andestanud. Peale selle tuleb meil meeles pidada, et tõsiasi, et Jehoova meid distsiplineerib, tõendab tema armastust meie vastu. Distsiplineerimise vastuvõtmine ja ellurakendamine toob meile suurt kasu ning võib viia igavesse ellu (Heebrealastele 12:5—11).

19., 20. a) Miks sa ei peaks arvama, et kui sa oled toiminud vääralt, ei küüni Jehoova halastus sinuni? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁹ Kui kosutav on küll teada, et me teenime ”andeksandjat” Jumalat! Jehoova näeb meie pattudest ja vigadest kaugemale (Laul 130:3, 4). Ta teab, mis on meie südames. Kui sa tunned, et su süda on minevikus tehtud väärtegude pärast murtud ja purukslöödud, ära järelda, et sinuni Jehoova halastus ei küüni. Kui sa oled tõeliselt kahetsenud, astunud samme, et ülekohus heaks teha, ja Jeesuse valatud vere alusel Jehoovalt siiralt andestust palunud, võid olla täiesti kindel, et hoolimata sellest, milliseid vigu sa oled teinud, käivad ka sinu kohta sõnad, mis on kirjas 1. Johannese 1:9: ”Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.”

²⁰ Piibel innustab meid üksteisele andestamises Jehoovat jäljendama. Ent mil määral võib meilt oodata, et me andestame ja unustame patud, mida teised meie vastu teevad? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastad?

◻ Miks on Jehoova valmis andestama?

◻ Kuidas kirjeldab Piibel Jehoova andeksanni täielikkust?

◻ Mis mõttes Jehoova andestades unustab?

◻ Mida Jehoova meilt ootab, kui teised on meie pattude pärast kannatanud?

[Pilt lk 12]

Kui teised on meie pattude pärast kannatada saanud, ootab Jehoova, et me kahju heaks teeksime