„Sõbra löögid”

APOSTEL Paulus pani tähele, et esimese sajandi kristlased Galaatias vajaksid parandavaid nõuandeid. Ilmselt selleks, et ennetada võimalikku meelepaha, küsis ta: „Kas ma nüüd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?” (Galaatlastele 4:16).

Öeldes neile tõtt, ei olnud Paulusest saanud nende vaenlane. Tegelikult käitus ta niimoodi kooskõlas Piibli põhimõttega: „Sõbra löögid on mõeldud siiralt” (Õpetussõnad 27:6). Paulus teadis, et ta võib haavata eksinu eneseuhkust. Ent ta teadis ka, et kui ta hoidub eksinut noomimast, olgugi et see seda vajab, jääb patustaja ilma Jehoova Jumala armastuse väljendusest (Heebrealastele 12:5–7). Seetõttu ei hoidnud Paulus end tagasi parandavat nõu andmast, ta oli ustav sõber, kelle südames olid koguduse kestvad huvid.

Tänapäeval täidavad Jehoova tunnistajad oma ülesannet teha jüngriteks kõik rahvad, õpetades neid pidama kõike, mida Jeesus Kristus on käskinud. Seda tehes ei lahjenda siirad kristlased Piibli tõde, mis paljastab ja mõistab hukka valeõpetuse ning ebakristliku käitumise (Matteuse 15:9; 23:9; 28:19, 20; 1. Korintlastele 6:9, 10). Neid ei tuleks sellise teguviisi pärast vaenlastena eemale tõugata, kuna nad ilmutavad inimeste vastu siirast huvi nagu tõelised sõbrad.

Jumalalt inspiratsiooni kaudu mõistmist saanud laulik kirjutas: „Õige löögu mind; see on heldus! Ja ta nuhelgu mind; see on õli mu pea peale! Ärgu mu pea keeldugu sellest!” (Laul 141:5).