Südames olev armastuse seadus
„Ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse.” (JEREMIJA 31:33)
1., 2. a) Mida me hakkame nüüd uurima? b) Kuidas Jehoova end Siinai mäe juures ilmutas?
KAHEST eelmisest artiklist saime teada, et kui Mooses tuli Siinai mäelt alla, säras tema nägu Jehoova hiilgusest. Me rääkisime ka Moosese näokattest. Uurigem nüüd veel üht sellega seotud teemat, mis on oluline tänapäeva kristlaste jaoks.
2 Üleval mäel sai Mooses Jehoovalt juhendeid. Iisraellased, kes olid kogunenud Siinai mäe jalamile, nägid hämmastavat nägemust Jumalast. „Hakkas müristama ja välku lööma: mäe kohal oli ränk pilv ja kostis väga vali sarvehääl, nõnda et kogu rahvas, kes oli leeris, värises! ... Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Jehoova laskus sinna tule sees; selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits, ja kogu mägi vabises kõvasti!” (2. Moosese 19:16–18).
3. Mil moel andis Jehoova Iisraelile kümme käsku ja mida pidi see rahvas mõistma?
3 Jehoova rääkis rahvaga ingli vahendusel, andes neile seadused, mis on saanud tuntuks kui kümme käsku (2. Moosese 20:1–17). Polnud kahtlustki, et need seadused tulid Kõigeväeliselt Jumalalt. Jehoova kirjutas need käsud kivilaudadele, mille Mooses aga puruks lõi, kui ta nägi iisraellasi kuldvasikat kummardamas. Jehoova kirjutas käsud uuesti kivile. Kui Mooses seekord nende tahvlitega mäelt alla tuli, hiilgas tema nägu. Sellest võisid kõik mõista, et need seadused on äärmiselt tähtsad. (2. Moosese 32:15–19; 34:1, 4, 29, 30.)
4. Mille poolest olid kümme käsku olulised?
4 Need kaks kivilauda, millel olid kirjas kümme käsku, pandi seaduselaekasse kogudusetelgi ja hiljem templi kõige pühamasse paika. Kümme käsku moodustasid Moosese seaduselepingu tuuma ja olid aluseks iisraellaste teokraatlikule juhtimisele. Need seadused andsid tunnistust sellest, et Jehoova tegeles oma rahvaga eriliselt – iisraellased olid tema valitud rahvas.
5. Kuidas peegeldasid Jumala armastust seadused, mis ta Iisraelile andis?
5 Need seadused näitasid nii mõndagi Jehoova kohta, eriti tema armastust oma rahva vastu. Kui väärtuslikuks kingiks olid need inimestele, kes neid järgisid! Üks õpetlane kirjutas, et need kümme käsusõna on kaugelt üle igast inimeste loodud moraalikoodeksist. Moosese Seaduse kui terviku kohta ütles Jehoova: „Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm! Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks!” (2. Moosese 19:5, 6).
Seadus, mis on kirjutatud südamesse
6. Milline seadus on kivile kirjutatud seadustest palju väärtuslikum?
6 Need jumalikud seadused olid tõesti väga väärtuslikud. Kas sa aga tead, et võitud kristlastel on midagi palju väärtuslikumat, kui seda on kivile kirjutatud seadused? See on uus leping. Seaduselepingu sõlmimist Iisraeli rahvaga ei olnud Jehoova ette teatanud, kuid uue lepingu kohta oli ta öelnud: „Ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse” (Jeremija 31:31–34). Uue lepingu Vahemees Jeesus ei andnud oma järelkäijatele kirjalikku seadustekogu. Ta sisendas Jehoova seaduse nende meelde ja südamesse oma sõnade ja tegudega.
7. Kellele anti kõigepealt „Kristuse käsk” ja kes sellele hiljem alluma hakkasid?
7 Seda seadust nimetatakse „Kristuse käsuks” või Kristuse seaduseks. Seda ei antud kõigepealt mitte sünnipärastele iisraellastele, kes olid Jaakobi järglased, vaid vaimsele rahvale – „Jumala Iisraelile” (Galaatlastele 6:2, 16; Roomlastele 2:28, 29). Jumala Iisrael koosneb vaimuga võitud kristlastest. Hiljem on lisandunud neile suur hulk eri rahvusest inimesi, kes samuti soovivad Jehoovat teenida (Ilmutuse 7:9, 10; Sakarja 8:23). Need kaks gruppi moodustavad „ühe karjase” käe all „ühe karja” ja nad alluvad „Kristuse käsule”, lastes sel juhtida kõiki oma tegemisi (Johannese 10:16).
8. Mille poolest erines Moosese Seadus Kristuse seadusest?
8 Erinevalt iisraellastest, kes olid Moosese Seaduse all juba alates sünnihetkest, hakkavad kristlased Kristuse seadusele alluma omal valikul, kusjuures nende rahvus ja sünnipaik ei oma tähtsust. Nad õpivad tundma Jehoovat ja tema teid ning igatsevad täita tema tahet. Kuna Jumala seadus on otsekui kirjutatud võitud kristlaste „sisse”, „neile südamesse”, siis ei kuuletu nad Jumalale mitte üksnes karistushirmust ega kohusetundest. Nende kuulekus põhineb palju tugevamal ja kindlamal alusel. Samamoodi on kuulekad ka teised lambad, sest neilgi on Jumala seadus südames.
Seadused, mis põhinevad armastusel
9. Kuidas näitas Jeesus, et armastus on Jehoova seaduste põhiolemus?
9 Kõigi Jehoova seaduste ja määruste põhiolemuse võib võtta kokku üheainsa sõnaga: armastus. See on alati olnud ja jääb ka edaspidi puhta kummardamise oluliseks osaks. Kui Jeesuselt küsiti, mis on Seaduses suurim käsk, vastas ta: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” Tähtsuselt teiseks käsuks oli: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” Seejärel ta sõnas: „Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!” (Matteuse 22:35–40.) Sellega andis Jeesus mõista, et armastusel ei põhine mitte üksnes kümme käsku või Moosese Seadus, vaid Heebrea Kirjad tervikuna.
10. Miks võib öelda, et Kristuse seaduses on kesksel kohal armastus?
10 Kas armastus Jumala ja ligimese vastu on kesksel kohal ka selles seaduses, mis on kristlaste südames? Kindlasti! Kristuse seaduses väljendub südamesttulev armastus Jumala vastu ja selles on ka uus käsusõna: kristlased peavad üksteist ennastohverdavalt armastama. Nad peaksid osutama armastust nii nagu Jeesus, kes oli valmis andma oma elu sõprade eest. Ta õpetas oma jüngreid armastama Jumalat ja armastama üksteist, nagu ta ka ise oli neid armastanud. Silmapaistev armastus, mida tõelised kristlased üksteise vastu ilmutavad, on nende peamine tundemärk. (Johannese 13:34, 35; 15:12, 13.) Jeesus õpetas neid armastama isegi oma vaenlasi (Matteuse 5:44).
11. Kuidas ilmutas Jeesus armastust nii Jumala kui ka inimeste vastu?
11 Jeesus andis armastuse ilmutamises täiuslikku eeskuju. Võimsa taevase vaimolendina võttis ta rõõmuga vastu ülesande edendada oma Isa huvisid maa peal. Lisaks sellele, et ta ohverdas oma inimelu teiste igavese elu nimel, õpetas ta neile ka seda, kuidas elada. Ta oli alandlik, lahke ja teistega arvestav, toetades neid, kes olid vaevatud ja rõhutud. Ta rääkis „igavese elu sõnu”, aidates väsimatult inimestel Jehoovat tundma õppida (Johannese 6:68).
12. Miks võib öelda, et armastus Jumala ja ligimese vastu on lahutamatult seotud?
12 Armastus Jumala ja ligimese vastu on omavahel lahutamatult seotud. Apostel Johannes ütles: „Armastus on Jumalast ... Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud” (1. Johannese 4:7, 20). Jehoova on nii armastuse allikas kui ka kehastus. Kõiki tema tegusid mõjutab armastus. Me ilmutame armastust, sest oleme loodud Jehoova näo järgi (1. Moosese 1:27). Armastades inimesi saame väljendada oma armastust Jumala vastu.
Armastada tähendab kuuletuda
13. Kui me tahame Jumalat armastama hakata, siis mida meil on vaja kõigepealt teha?
13 Kuidas me võime armastada Jumalat, keda me ei näe? Esimeseks ja äärmiselt oluliseks sammuks on teda tundma õppida. Me ei saa siiralt armastada ega usaldada võõrast isikut. Jumala Sõna innustab meid Jumalat tundma õppima Piibli lugemise ja palve kaudu, samuti seltsides nendega, kes teda juba tunnevad ja armastavad (Laul 1:1, 2; Filiplastele 4:6; Heebrealastele 10:25). Eriti kasulik on lugeda nelja evangeeliumi, sest need aitavad meil näha Jehoova isiksust Jeesus Kristuse elu ja teenistuse kaudu. Kui me Jumalat tundma õpime ja oleme tänulikud armastuse eest, mida ta meie vastu on osutanud, muutub soov talle kuuletuda ja tema omadusi jäljendada üha tugevamaks. Armastus Jumala vastu on tõepoolest seotud kuuletumisega.
14. Miks võib öelda, et Jumala seadused pole rasked?
14 Kui me kedagi armastame, siis teame, mis talle meeldib ja mis mitte, ning käitume vastavalt sellele. Me ei soovi pahandada neid, keda me armastame. Johannes kirjutas: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3). Need pole rasked ja neid pole palju. Armastus juhib meie tegusid. Meil pole vaja meelde jätta pikka reeglistikku, mis iga meie tegu suunaks, sest meid juhib armastus Jumala vastu. Kui armastame Jumalat, täidame tema tahet rõõmuga. Nii pälvime tema heakskiidu ja teeme head iseendale, sest Jumala juhendid on meile alati kasulikud (Jesaja 48:17).
15. Mis ajendab meid Jehoovat jäljendama? Selgita.
15 Armastus Jumala vastu ajendab meid tema omadusi jäljendama. Kui me kedagi armastame, siis imetleme tema omadusi ja püüame olla tema moodi. Mõtle Jehoova ja Jeesuse vahelistele suhetele. Nad olid koos taevas võib-olla miljardeid aastaid. Nende vahel oli sügav ja puhas armastus. Jeesus jäljendas oma taevast Isa nii täiuslikult, et ta võis oma jüngritele öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9). Kui õpime Jehoovat ja tema Poega paremini tundma ja sügavamalt hindama, soovime olla nende sarnased. Armastus Jehoova vastu ja tema püha vaimu abi võimaldavad meil ’endid lahti riietada vanast inimesest tema tegudega, ja riietuda uude inimesse’ (Koloslastele 3:9, 10; Galaatlastele 5:22, 23).
Armastus paneb tegutsema
16. Kuidas ilmneb armastus Jumala ja ligimese vastu meie kuulutus- ja õpetustöös?
16 Armastus Jumala ja ligimese vastu ajendab meid osalema Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös. Seda tehes valmistame heameelt Jehoova Jumalale, „kes tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:3, 4). Me võime leida rõõmu sellest, kui aitame teistel kirjutada Kristuse seaduse oma südamesse. Me jälgime rõõmuga, kuidas nende isiksus muutub ja nad hakkavad peegeldama Jehoova jumalikke omadusi (2. Korintlastele 3:18). Tõepoolest, kõige kallim kingitus, mida me inimestele teha saame, on aidata neil Jumalat tundma õppida. Need, kes Jehoova sõpruse vastu võtavad, võivad seda nautida igavesti.
17. Miks on tark arendada armastust Jumala ja ligimese vastu, mitte aga materiaalsete asjade vastu?
17 Me elame maailmas, kus materiaalseid asju hinnatakse äärmiselt kõrgelt – neid koguni armastatakse. Ent materiaalsed asjad pole igavesed. Neid võidakse varastada ja need võivad kasutuks muutuda (Matteuse 6:19). Piibel hoiatab: „Maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:16, 17). Tõepoolest, Jehoova jääb püsima igaveseks ja samuti jäävad püsima need, kes teda armastavad ja teenivad. Kas poleks siis tark arendada armastust Jumala ja inimeste vastu, selle asemel et taga ajada selle maailma asju, mis on ka kõige paremal juhul vaid ajutised?
18. Kuidas ilmutas üks misjonärist õde ennastohverdavat armastust?
18 Need, kes osutavad armastust, toovad kiitust Jehoovale. Mõtle näiteks Soniale, Senegalis teenivale misjonärile. Ta uuris Piiblit Heidi-nimelise naisega, kes oli saanud oma uskmatult abikaasalt HIV-nakkuse. Pärast mehe surma lasi Heidi end ristida, kuid peagi läks ta tervis nii halvaks, et tal tuli minna haiglasse. Sonia jutustab: „Haiglapersonal tegi oma parima, kuid neil polnud piisavalt töötajaid. Kogudusest paluti appi vabatahtlikke, kes haiglas selle õe eest hoolitseksid. Teisel ööl olin mina tema voodi kõrval matil ja aitasin tema eest kuni surmani hoolitseda. Peaarst ütles mulle: „Meie suurim probleem on see, et kui inimesel on aids, siis tihtipeale ütlevad temast lahti isegi tema enda pereliikmed. Miks aga teie, kes te pole ei tema sugulane, rahvuskaaslane ega isegi mitte sama nahavärviga, olete nõus oma tervisega riskima?” Selgitasin, et minu jaoks oli Heidi otsekui päris õde – nii lähedane, nagu oleks meil sama ema ja isa. Olin oma õe eest rõõmuga nõus hoolitsema.” Võib ära märkida, et Sonia tervis ei saanud kuidagi kahjustada sel ajal, kui ta Heidi eest hoolitses.
19. Mida me teeme, kui meil on südames Jumala seadus?
19 Paljud Jehoova teenijad on osutanud ennastohverdavat armastust. Tänapäeval pole olemas ühtki kirjapandud seadusekogu, mille järgi Jumala rahvast ära tunda. See-eest me näeme, kuidas täituvad Heebrealastele 8:10 sõnad: „Leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen neile meelde oma käsud ja kirjutan need neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” Pidagem alati kalliks seda armastuse seadust, mille Jehoova on kirjutanud meie südamesse, ning kasutagem igat võimalust armastuse ilmutamiseks.
20. Miks on Kristuse seadus hindamatu varandus?
20 Milline rõõm on teenida Jumalat koos ülemaailmse vennaskonnaga, kus on selline armastus! Neil, kelle südames on Kristuse seadus, on hindamatu varandus selles armastuseta maailmas. Lisaks Jehoova armastusele võivad nad tunda rõõmu õdede-vendade tugevast armastusest. „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos elavad!” Jehoova tunnistajaid on küll paljudest rahvustest, keeltest ja kultuuridest, kuid nende religioosne ühtsus on midagi ainulaadset. Jehoovale meeldib see ühtsus. Laulukirjutaja ütles: „Sinna [armastusega ühendatud rahva sekka] on Jehoova seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks!” (Laul 133:1–3.)
Kas sa oskad vastata?
• Kui olulised olid kümme käsku?
• Milline seadus on kirjutatud südamesse?
• Milline roll on armastusel „Kristuse käsus”?
• Kuidas me võime ilmutada armastust Jumala ja ligimese vastu?
[Pilt lk 25]
Iisraellaste seadused olid kirjutatud kivilaudadele
[Pildid lk 26]
Kristlastel on Jumala seadus südames
[Pilt lk 28]
Sonia koos ühe Senegali tüdrukuga 2004. aasta piirkonnakonvendil