„Pangem maha kõik koorem”

„Olen nii kurb ja kaotanud julguse,” kaebas Mary. See kristlik naine lisas, viidates kristlike kohustuste koormale: „Näen, et mu sõbrad on läbi põlemas. Ka mina olen väsinud ja stressis. Aidake mul palun mõista, miks.”

KAS ka sina tunned, et oled stressi all, kas tunned, et oled liiga väsinud, et piisavalt hoolitseda teokraatlike kohustuste eest? Kas näib mõnikord, et kristlik teenimine on raske koorem, talumatu kandam? Paljud ustavad kristlased teevad läbi julguse kaotamise perioode, sest meid ümbritsevad pidevalt negatiivsed jõud, mis võivad rõõmu lämmatada. On tõepoolest väljakutse olla tänapäeval ehtne kristlane. Seepärast võib mõnedele tõesti tunduda, et kristlik teenimine on raske koorem.

Põhjuse otsimine

Pühakiri näitab selgesti, et Jehoova ei esita meile ülemääraseid nõudmisi. Apostel Johannes ütles, et Jumala „käsud ei ole rasked”. (1. Johannese 5:3) Samuti ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:29, 30) On selge, et Jehoova ei soovi, et oleksime üle koormatud või maha rõhutud, kui teda teenime.

Kuidas võib siis ustav kristlane hakata oma kristlikes kohustustes rasket kandamit nägema? Ilmselt on sellega seotud mitmeid tegureid. Pane tähele apostel Pauluse neid sõnu: „Pangem maha kõik koorem . . . ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist.” (Heebrealastele 12:1) Pauluse sõnad näitavad, et mõnikord võtab kristlane endale tarbetu koorma. See ei tähenda tingimata tõsiseid patte. Kuid kristlane võib teha valesid otsuseid, mis ta elu väga komplitseerituks teevad, nii et tal on väga raske joosta meie ette seatud võidujooksu.

Tasakaalukas vaade materiaalsetele asjadele

Vaadelgem näiteks ilmalikku tööd. Paljudes maades ei jäta majanduslikud olud kristlasele muud võimalust, kui pikki tunde tööl olla. Kuid küllaltki tihti käivad inimesed tööl vaid selleks, et edukas olla või luksusesemeid koguda. Oma tegelike vajaduste ümberhindamisel on mõned kristlased leidnud, et on tark tuua muudatusi oma tööolukorda. Nii oli see Debbie ja ta abikaasaga, kes mõlemad on Jehoova tunnistajad. Debbie ütleb: „Meie rahaline olukord muutus ja mul polnud enam tegelikku vajadust täisaegselt tööl olla. Kuid raske oli sellest loobuda.” Peagi hakkas ta tundma survet, sest tööd oli liiga palju. Ta selgitab: „Laupäev oli mu ainuke vaba päev, et teha majapidamistöid. Tihti polnud mul lihtsalt soovi minna välja põlluteenistusse. Tundsin end seetõttu halvasti ja südametunnistus vaevas mind, ometigi armastasin oma tööd! Lõpuks tuli reaalsusele silma vaadata. Oli vaid üks lahendus. Lahkusin töölt.” On tõsi, et mõnedel pole ehk võimalik taolisi suuri muudatusi ette võtta. Kuid töögraafiku hoolas järeleuurimine võib sulle selgeks teha, et tarvis on ette võtta teatud muudatusi.

On ka teisi teid, vabastamaks end mittevajalikust kandamist. Mis oleks, kui vähendada huvireiside, spordiürituste ja muude meelelahutuste — kaasa arvatud telerivaatamise — osakaalu? Isegi seejärel, kui selles osas on saavutatud soovitud tasakaal, on ehk tarvis teha pidevaid ümberkorraldusi, et taolist tasakaalu säilitada.

Väga tähtis on arukus

Arukus neis asjus aitab meil kohaneda uute ettetulevate olukordadega. Niimoodi suudame säilitada positiivse vaate oma teenimisele. — Efeslastele 5:15—17; Filiplastele 4:5, NW.

Kas tunned endas survet pidada Jumala teenimisel teistega sammu? Kas see võib lisada su ellu muret ja nurjumistunnet. Kuigi teiste hea eeskuju võib sind kindlasti julgustada tegema rohkem, aitab arukus sul püstitada realistlikke eesmärke, mis on kooskõlas sinu enda olukorra ja võimetega. Pühakiri ütleb meile: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele; sest igaüks kandku oma koormat.” — Galaatlastele 6:4, 5.

Ka kohalikud kombed ja traditsioonid suurendavad meie kandameid. Jeesuse päevil olid inimesed kurnatud, kuna püüdsid hakkama saada arvukate inimese kehtestatud religioossete reeglite ja traditsioonidega. Tänapäeval on Jehoova rahvas valereligiooni traditsioonide alt vabastatud. (Võrdle Johannese 8:32.) Sellele vaatamata võib kristlane pöörata kohalikele kommetele ehk liialdatud tähelepanu. Näiteks on mõnikord taolised sündmused nagu pulmad seotud üsna kulukate kommetega. Need kombed ei pruugi olla väärad, nad võivad isegi üsna omapärased ja huvitavad olla. Kuid kristlasel pole ehk aega ega rahalisi vahendeid, et kõiki taolisi asju silmas pidada, ja püüe seda teha võib ehk lisada mittevajalikku kandamit.

Mõtle, mis juhtus, kui Jeesus oli külas naisel, kelle nimi oli Marta. Selle asemel, et täiel määral kasu saada Jeesuse tarkusest, mis Jumalalt lähtus, „Marta . . . tegi tegemist mitmesuguse talitusega”. Ta oli koormatud arvukate toimetustega. (Luuka 10:40) Kuid Jeesus tegi lahke ettepaneku, et Marta võiks toidutegemist lihtsustada, et saada kasu Jeesuse õpetamisest. (Luuka 10:41, 42) See näitab hästi, et hea otsustusvõime ja arukus on sulle abiks õige tasakaalu saavutamisel kristlikus teenimises. — Jakoobuse 3:17, NW.

Ka siis, kui valid endale kaaslasi, on tarvis head otsustusvõimet. Õpetussõnad 27:3 hoiatab: „Kivil on raskus ja liival koorem, aga meelepaha meeletu pärast on rängem neist mõlemaist!” Reeglina on lähedastel kaaslastel tugev mõju su mõtlemisviisile. Kui viibid alaliselt koos nendega, kes on kiiresti valmis koguduses vigu leidma ja teisi kritiseerima, võib see külvata sinusse julguse kaotamise ja negatiivse mõtteviisi seemet. (1. Korintlastele 15:33) Kui mõistad, et probleem on selles, võivad su koormat kergendada mõned targad muudatused selles suhtes, kellega viibid alaliselt koos.

Käi mõõdukalt ühes Jumalaga

Miika 6:8 leiame mõtlemapaneva küsimuse: „Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et . . . käiksid hoolsasti [„mõõdukalt”, NW] ühes oma Jumalaga?” Mõõdukust defineeritakse kui teadlikkust oma piiridest. Need, kes ei tunnista oma piire, võivad enda peale liiga palju kohustusi võtta. Seda on juhtunud küpsete kristlastega, isegi ülevaatajatega, ja sellele on järgnenud julguse kaotamine, nurjumistunne ja rõõmu kadumine. Kristlik kogudusevanem Kenneth tunnistas: „Nägin, et langen depressiooni, ja ütlesin: ’Seda ma ei luba enesega juhtuda.’ Loobusin mõnedest oma kohustustest ja keskendusin sellele, mida suutsin teha.”

Isegi alandlikul prohvetil Moosesel oli oma piiride tunnistamisega raskusi. Nii pidi ta äi Jitro seoses ülemäärase tööhulgaga, millega Mooses ise toime püüdis tulla, talle aru pähe panema. „Mis asi see on, mis sa rahvaga teed?” küsis Jitro. „See asi pole hea, mis sa teed! Sa nõrked päris ära . . . , sest see tegevus on sulle raske. . . . Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi . . . Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda ühes sinuga.” Mooses volitas otsekohe teisi mõningat osa oma tööst tegema, saades kergendust, sest pääses talumatuks muutunud koormast. — 2. Moosese 18:13—26.

Ühel teisel juhtumil ütles Mooses Jehoovale: „Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske!” Jälle oli vastuseks volitada teisi tegutsema. See võib lahenduse tuua ka sinu kitsikuses, kui tunned, et oled koormatud liiga paljude kohustustega. — 4. Moosese 11:14—17.

Jehoova aitab meil koormat kanda

Jeesus ütles, et tema ike on hea ja koorem kerge, kuid muidugi mitte kaalutu. Ike, mida Jeesus meid enda peale võtma kutsus, ei ole jõudeoleku ike. See on Jeesus Kristuse jüngrina täielikult Jumalale pühendumise ike. Seetõttu kaasneb tõeliseks kristlaseks olemisega teatud määral raskust ehk survet. (Matteuse 16:24—26; 19:16—29; Luuka 13:24) Kui maailma olukorrad halvenevad, surve kasvab. Kuid meil on põhjust olla positiivse väljavaatega, sest Jeesuse kutse tähendab, et teised võivad tulla tema ikke alla koos temaga ja et ta aitab neid.a Seega saame alati, kui järgime Jeesuse juhtimist, oma koormaga hakkama, sest tema aitab meid.

Jumal hoolitseb nende eest, kes teda armastavad, ja ta valvab südant ning vaimujõudu kõigil, kes palvemeeles oma kandami tema peale heidavad. (Laul 55:23; Filiplastele 4:6, 7, NW; 1. Peetruse 5:6, 7) „Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste!” ütles laulik. (Laul 68:20) Jah, võid olla kindel, et Jumal kannab päevast päeva ka sinu koormat, kui paned maha kõik raskuse ning jooksed kannatlikkusega sulle määratud võidujooksmist.

[Allmärkus]

[Pilt lk 24]

Targad kogudusevanemad on valmis volitama teisi täitma mõningaid ülesandeid ja jagama koormat