Ole terve mõistusega — lõpp on lähedal
„Kõigi asjade lõpp on lähedal! Olge siis mõistlikud [„terve mõistusega”, NW] ja kained palveiks!” — 1. PEETRUSE 4:7.
1. a) Millist pettumust koges üks religioonijuht ja tema järelkäijad? b) Kuna teatud ootused ei ole täitunud, siis milliseid küsimusi võidakse esitada?
„MA SAIN täna õhtul lõpupalve ajal Jumalalt kutse. Ta ütles, et 116000 inimest tõusevad taevasse ja 3,7 miljoni surnud uskliku hauad avanevad taeva poole.” Nii ütles üks tulevaste päevade misjonikiriku juht 1992. aasta 28. oktoobril, selle kiriku ettekuulutatud arveteõienduspäeva õhtul. Aga kui jõudis kätte 29. oktoober, ei olnud ükski inimene taevasse tõusnud ega ühegi surnu haud avanenud. Ülesvõtmises taevasse kiskumise asemel nägid need Korea viimsepäevauskujad koitmas tavalist järjekordset päeva. Viimsepäeva lõpptähtaegu on kuulutatud ja need on möödunud, kuid viimsepäevakuulutajad ei lase ennast sellest heidutada. Mida peavad kristlased tegema? Kas neil ei tasu enam uskuda, et lõpp on kiiresti lähenemas?
2. Kes rääkis apostlitele tulevasest kohtupäevast, ja millistes oludes nad sellest teada said?
2 Meenutagem vastuseks üht juhtumit, mil Jeesus oma jüngritega omavahel olles juttu ajas. Seal, Galilea merest kirde poole jääva Filipi Kaisarea aladel, majesteetliku Hermoni mäe võimsal taustal, kuulsid nad teda otseselt ütlemas, et ta tapetakse. (Matteuse 16:21) Sellele järgnesid teisedki kainestavad sõnad. Pärast seda kui Jeesus oli neile selgitanud, et jüngrina elamine tähendab pidevat eneseohverdamist, hoiatas ta: „Inimese Poeg tuleb oma Isa auhiilguses oma inglitega ja siis ta tasub igaühele tema tööd mööda.” (Matteuse 16:27) Jeesus rääkis tulevasest tulemisest. Kuid siis on ta juba Kohtunik. Sel ajal hakkab kõik sõltuma sellest, kas ta leiab inimese teda ustavalt järgimas või mitte. Jeesuse kohtuotsus sõltub käitumisest, kui palju sellel inimesel ilmalikku varandust ka ei oleks. Seda tõsiasja pidid tema jüngrid kindlalt meeles pidama. (Matteuse 16:25, 26) Seetõttu käsib Jeesus Kristus ise oma järelkäijatel tema aulist tulemist ja sellega kaasnevat kohtumõistmist oodata.
3. Kuidas Jeesus näitas, et tema tulevane tulemine on kindel?
3 See, mida Jeesus järgnevalt ütleb, näitab, kui kindel tema tulevane tulemine on. Ta ütleb mõjuvõimsad sõnad: „Tõesti, mina ütlen teile, neist, kes siin seisavad, on mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Inimese Poja tulevat tema kuningriigis!” (Matteuse 16:28) Need sõnad täituvad kuus päeva hiljem. Hiilgav nägemus muudetud Jeesusest paneb tema lähedased jüngrid hämmeldust tundma. Nad näevad sõnasõnaliselt, kuidas Jeesuse nägu särab otsekui päike ja tema riided on kiiskavvalged. See muutmine oli Kristuse aulisuse ja Kuningriigi eelpilt. Milline tugevdav kinnitus Kuningriiki puudutavatele prohvetiennustustele! Milline võimas ajend jüngritele olla terve mõistusega! — 2. Peetruse 1:16—19.
Miks on hädavajalik olla terve mõistusega
4. Miks peavad kristlased tema tulemise suhtes vaimselt valvsad olema?
4 Vähem kui aasta hiljem leiame Jeesuse Õlimäel oma jüngritega jälle omavahel juttu ajamas. Kui nad vaatavad ülalt Jeruusalemma linna, selgitab ta, mis on tema tulevase juuresviibimise tundemärk, ja hoiatab seejärel: „Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” Tema järelkäijad peavad olema pidevalt valvel, sest tema tulemise aeg pole teada. Nad peavad selleks kogu aeg valmis olema. — Matteuse 24:42.
5. Kuidas võib illustreerida vajadust valvsuse järele?
5 Issand võrdleb oma tulemise viisi varga tulemisega. Ta jätkab: „Aga seda teadke, et kui peremees teaks, mil öövahi-ajal varas tuleb, küll ta siis valvaks ega laseks oma majasse sisse murda.” (Matteuse 24:43) Murdvaras ei teata majaomanikule ette, millal ta tuleb, tema peamiseks relvaks ongi ootamatus. Seetõttu peab majaomanik pidevalt valvel olema. Kuid ustavate kristlaste lakkamatu valvsus ei tulene mingist hirmsast ootusest. Neid ajendab hoopis Kristuse tulemise agar ootamine, mil ta tuleb aulisena, et seada sisse Tuhandeaastane rahuvalitsus.
6. Miks me peame olema terve mõistusega?
6 Hoolimata kõigest ootamisest, ei arva keegi Jeesuse tulemise täpset päeva eelnevalt ära. Jeesus ütleb: „Sellepärast olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!” (Matteuse 24:44) Sellepärast ongi vaja tervet mõistust. Kui kristlane arvaks, et teatud päeval Kristus ei tule, siis võib-olla oleks see just see päev, mil ta siiski tuleb! Muidugi on heade kavatsustega ustavad kristlased teinud minevikus siiraid pingutusi, et lõpu tulemise aega ette kuulutada. Kuid ikka ja jälle on osutunud õigeks Jeesuse hoiatus: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi.” — Matteuse 24:36.
7. Kuidas me peame oma elu elama, et olla Kristuse järelkäijad?
7 Mida me peaksime siis sellest järeldama? Seda, et kui me tahame olla Kristuse järelkäijad, tuleb meil elada pidevas usus, et selle kurja süsteemi lõpp on lähedal.
8. Mis on kristluse algusaegadest alates olnud kristlaste tundemärk?
8 Selline suhtumine on alati olnud kristlaste tundemärk, nagu ilmalikud ajaloolased ja Piibli õpetlased seda tõdevad. Näiteks ütlevad piiblitõlke The Translator’s New Testament väljaandjad oma sõnastikus märksõna „päev” all: „U[ue] T[estamendi] aegade kristlased elasid Päeva (see tähendab aja) ootuses, mil praegusele maailmale koos kogu selle kurjuse ja õelusega tuuakse lõpp ja mil Jeesus tuleb tagasi maa peale, et mõista kohut inimkonna üle, alustada uut rahuajastut ja saada kogu maailma Issandaks.” Encyclopædia Britannica märgib: „Kristluse erakordne globaalne laienemine on otseses seoses sellega, et kristlased ootavad lõpuaega Kristuse peatse tagasitulemise näol. Kristlaste lõpuaja ootus pole kunagi piirdunud vaid Jumala Kuningriigi tulemise passiivse igatsemisega.”
Mida tähendab olla terve mõistusega
9. Miks suutis Peetrus kindlameelsuse säilitada ka siis, kui mõned tema lootused Messia kohta ei olnud õiged?
9 Apostel Peetrus ei olnud ka umbes 30 aastat pärast seda, kui Jeesus oma lähimate jüngritega usalduslikult vestles, lõpu ootamisest väsinud. Kuigi tema ja ta kaasjüngrite algsed ootused Messia kohta õiged ei olnud, oli ta ikkagi veendunud, et Jehoova armastus ja jõud tagavad nende lootuse täitumise. (Luuka 19:11; 24:21; Apostlite teod 1:6; 2. Peetruse 3:9, 10) Ta esitab mõtte, mida võib leida kõikjal läbi Kreeka Kirjade, öeldes: „Kõigi asjade lõpp on lähedal!” Seejärel ergutab ta kaaskristlasi: „Olge siis mõistlikud [„terve mõistusega”, NW] ja kained palveiks!” — 1. Peetruse 4:7.
10. a) Mida tähendab olla terve mõistusega? b) Mida see hõlmab, et me näeme asju Jumala tahtega võrrelduna õiges vahekorras?
10 Olla „terve mõistusega” ei tähenda seda, et ollakse ilmalikus mõttes teravmeelne. Jehoova ütleb: „Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!” (1. Korintlastele 1:19) Peetruse kasutatud sõna võib tähendada „olla kaine mõistusega”. See vaimne kainus puudutab meie kummardamist. Niisiis, kui meil on selge mõistus, võime näha asju Jehoova tahtega võrrelduna õiges vahekorras ja me mõistame, millised asjad on tähtsad ja millised mitte. (Matteuse 6:33, 34) Läheneva lõpuga silmitsi seistes ei haara meid kaasa meeletu elustiil ega ole me ka ükskõiksed selle ajajärgu suhtes, milles me elame. (Võrdle Matteuse 24:37—39.) Selle asemel valitsevad meie mõtteid, meelsust ja käitumist mõõdukus ja tasakaalukus, mida me osutame kõigepealt Jumala suhtes („kained palveiks”) ja seejärel oma ligimese suhtes („olgu teie armastus südamlik üksteise vastu”). — 1. Peetruse 4:7, 8.
11. a) Mida tähendab ’saada uueks [oma] mõistust mõjutavas jõus’? b) Kuidas aitab uus mõistuse jõud meil häid otsuseid langetada?
11 Olla terve mõistusega tähendab ka seda, et me oleme ’saanud uueks [oma] mõistust mõjutavas jõus’. (Efeslastele 4:23, NW) Miks me peame uueks saama? Kuna me oleme pärinud ebatäiuslikkuse ja elame patuses ümbruskonnas ja seetõttu valitseb meie meelt kalduvus, mis seisab vaimsusele vastu. See jõud lükkab mõtteid ja kalduvusi pidevalt materialistlikus ja omakasupüüdlikus suunas. Seetõttu on inimesel kristlaseks saades vaja uut jõudu ehk valitsevat mõistuse suhtumist, mis lükkaks tema mõtteid õiges suunas, vaimses suunas, et ta oleks valmis ennast ohverdama. Kui talle siis näiteks hariduse, elukutse, töö, meelelahutuse, puhkuse, riietusstiili või mistahes muus küsimuses valikuvõimalust pakutakse, tahab ta vaadelda seda asja kõigepealt vaimsest, mitte lihalikust ja omakasupüüdlikust seisukohast. Selle uue mõistuse suhtumise abil on tal kergem otsustada asju terve mõistusega, olles teadlik, et lõpp on lähedal.
12. Kuidas me võime ’usus terveks’ jääda?
12 Olla terve mõistusega hõlmab ka seda, et meil on hea vaimne tervis. Kuidas me võime ’usus terveks’ jääda? (Tiitusele 2:2) Me peame toitma oma mõistust õige toiduga. (Jeremija 3:15) Kindel Jumala Tõesõnaga toitumine, mida toetab tema püha vaimu tegevus, aitab meil säilitada oma vaimset tasakaalu. Seetõttu on eluliselt tähtis, et me oleksime isiklikus uurimises ja ka põlluteenistuses, palves ning kristlikus läbikäimises korrapärased.
Kuidas terve mõistus meid kaitseb
13. Kuidas kaitseb terve mõistus meid rumalate vigade tegemise eest?
13 Terve mõistus võib kaitsta meid mõne rumala vea tegemise eest, mis võiks meile igavese elu maksma minna. Kuidas on see võimalik? Apostel Paulus räägib „mõistuse käsust”. Usus tervel inimesel valitseb seda mõistuse käsku see, mille üle ta rõõmu tunneb, nimelt „Jumala käsk”. Tõsi küll, „patu käsk” sõdib mõistuse käsu vastu. Kuid Jehoova abiga suudab kristlane võidukas olla. — Roomlastele 7:21—25.
14, 15. a) Millised kaks jõudu mõistuse valitsemise pärast omavahel võitlevad? b) Kuidas me võime selle mõistuse võitluse võita?
14 Paulus jätkab, tõmmates terava kontrasti sellise mõistuse vahel, mida valitseb patune liha, mis keskendub ennasthellitavale elule, ja sellise mõistuse vahel, mida valitseb Jumala vaim, mis keskendub ennastohverdavale elule Jehoova teenistuses. Paulus kirjutab Roomlastele 8:5—7: „Kes elavad liha järgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu järgi, neil vaimsetele asjadele. Sest liha mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu, sellepärast et liha mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega võigi alistuda.”
15 Seejärel selgitab Paulus 11. salmis, kuidas mõistus, mis teeb koostööd püha vaimuga, selle võitluse võidab: „Kui selle Vaim, kes Jeesuse on surnuist üles äratanud, teis elab, siis tema, kes Kristuse Jeesuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.”
16. Milliste ahvatluste eest terve mõistus meid kaitseb?
16 Niisiis, kui meil on terve mõistus, ei lase me end eksitada selle maailma kõikjalolevate ahvatluste poolt, mida iseloomustavad ääretu enesehellitamine kõiksugustes lõbustustes, materialistlikes asjades ja vääras seksuaalses käitumises. Meie terve mõistus käsib meil ’põgeneda hooruse eest’ ja pääseda ka selle hävitavatest tagajärgedest. (1. Korintlastele 6:18) Meie terve mõistuse suhtumine mõjutab meid seadma Kuningriigi huvid esikohale ja kaitseb meie mõtlemist, kui meile pakutakse ahvatlevat ilmalikku karjääri, mis võib nõrgendada meie suhteid Jehoovaga.
17. Kuidas näitas üks pioneerõde majanduslike kohustustega silmitsi seistes, et tal on terve mõistus?
17 Näiteks elab ühes Kagu-Aasia troopilises riigis noor õde, kes hoidis Kuningriigi huvid oma mõistuses esikohal. Ta oli arendanud armastust täisaegse teenistuse vastu. Selles riigis tuleb enamikul töökohtadel teha nädalas kuus või seitse päeva täisaegset tööd. Kui õde oli ülikooli lõpetanud, lootis tema isa, kes ei olnud Jehoova tunnistaja, et õde hakkab perekonnale palju raha teenima. Aga kuna õel oli suur soov teenida pioneerina, leidis ta poole kohaga töö ja alustas pioneerteenistust. See vihastas ta isa, kes ähvardas tema asjad tänavale visata. Ta oli hasartmängude pärast suurtes võlgades ja lootis, et tema tütar ta võlad ära maksab. Selle õe noorem vend õppis ülikoolis ja võlgade tõttu ei olnud tal oma õppemaksu tasumiseks raha. Noorem vend lubas, et kui õde teda aitab, hakkab ta tööle minnes perekonna eest hoolitsema. Õe süda oli jagatud oma venna armastamise ja pioneerteenistuse armastamise vahel. Pärast asja hoolikat kaalutlemist otsustas ta pioneeritööd jätkata ja otsida uut tööd. Vastuseks oma palvetele leidis ta hea töökoha, mille abil ta sai peale oma perekonna ja venna rahalise aitamise ka jätkata pioneerteenistust, mis oli tema esimene armastus.
Otsi terve mõistuse säilitamiseks Jehoova abi
18. a) Mille pärast võib mõnede inimeste süda haige olla? b) Millised pühakirjatekstid võivad lohutada neid, kelle süda on haige?
18 Mõned Kristuse järelkäijad leiavad ehk, et tervet mõistust on raske säilitada. Nende kannatus võib kahaneda, kuna see käesolev kuri asjadesüsteem kestab kauem, kui nad ootasid. Nende süda võib selle pärast haige olla. Kuid lõpp tuleb kindlasti. Jehoova tõotab seda. (Tiitusele 1:2) Ja tuleb ka tema tõotatud maapealne Paradiis. Jehoova tagab selle. (Ilmutuse 21:1—5) Kui uus maailm siis saabub, on seal „elupuu” kõikide jaoks, kes on säilitanud oma terve mõistuse. — Õpetussõnad 13:12.
19. Kuidas võib säilitada terve mõistuse?
19 Kuidas me võime terve mõistuse säilitada? Otsi Jehoova abi. (Laul 54:6) Püsi tema lähedal. Kui rõõmsad me küll oleme, et Jehoova tahab meiega lähedane olla! „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” kirjutab jünger Jakoobus. (Jakoobuse 4:8) Paulus ütleb: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal! Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:4—7) Ja kui tundub, et selle sureva asjadesüsteemi koormad muutuvad liiga suureks, nii et sa ei jõua neid enam kanda, heida need Jehoova peale ja tema ise hoiab sind püsti. — Laul 55:23.
20. Mida me peaksime vastavalt tekstile 1. Timoteosele 4:10 pidevalt tegema?
20 Lõpp on tõesti lähedal ja seepärast ole terve mõistusega! See oli hea nõuanne 1900 aastat tagasi ja see on eluliselt tähtis nõuanne ka tänapäeval. Kasutagem jätkuvalt nüüd, mil Jehoova meid turvaliselt oma uude maailma juhatab, oma terve mõistuse võimeid tema kiitmiseks. — 1. Timoteosele 4:10.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis on terve mõistus?
◻ Miks on nii hädavajalik olla terve mõistusega?
◻ Kuidas me võime saada uueks oma mõistust mõjutavas jõus?
◻ Millist kestvat võitlust tuleb meil oma mõistuses pidada?
◻ Kuidas me säilitame terve mõistuse?
[Pilt lk 15]
Jumalale lähenemine palves aitab meil säilitada tervet mõistust
[Pilt lk 17]
Kui me oleme terve mõistusega, ei lase me end selle maailma ahvatluste poolt eksitada