Kristlik ühtsus toob Jumalale au
’Püüdke hoolega säilitada vaimu ühtsust.’ (EFESL. 4:3)
1. Kuidas tõid esimese sajandi kristlased Efesoses Jumalale au?
MUISTSE Efesose kristliku koguduse ühtsus tõi au tõelisele Jumalale Jehoovale. Selles õitsvas kaubanduslinnas olid mõned kristlikud vennad ilmselt jõukad orjapidajad, samas kui teised olid orjad ja tõenäoliselt väga vaesed (Efesl. 6:5, 9). Mõned olid juudid, kes olid õppinud tõde nende kolme kuu jooksul, mil apostel Paulus nende sünagoogis kõneles. Teised olid endised Artemise kummardajad, kes olid tegelenud maagiaga (Ap. t. 19:8, 19, 26). On selge, et tõsikristlus ühendas väga erineva taustaga inimesi. Paulus mõistis, et koguduse ühtsus austab Jehoovat. Ta kirjutas: „Temale olgu austus koguduse kaudu” (Efesl. 3:21).
2. Mis ohustas Efesose kristlaste ühtsust?
2 Ent Efesose koguduse ühtsus oli ohus. Paulus hoiatas sealseid kogudusevanemaid: „Teie endi seast tõusevad mehed, kes räägivad pööraseid asju, et vedada jüngreid enda järele” (Ap. t. 20:30). Samuti oli mõnel vennal ikka veel lahknemist tekitavat meelsust, mis, nagu Paulus hoiatas, on „tegev sõnakuulmatuse poegades” (Efesl. 2:2; 4:22).
Kiri, mis toonitab ühtsust
3., 4. Kuidas Pauluse kiri efeslastele rõhutab ühtsust?
3 Paulus mõistis, et iga kristlane peab harmoonilise koostöö nimel hoolega püüdma ühtsust edendada. Jumala vaimu mõjutusel kirjutas Paulus efeslastele kirja, mille üheks oluliseks teemaks on ühtsus. Näiteks märkis ta, et Jumala eesmärk on „Kristuses jälle kõik kokku koguda” (Efesl. 1:10). Samuti võrdles ta kristlasi erinevate kividega, millest ehitub hoone. „Ühtsuses temaga kasvab kogu ehitis, olles kooskõlaliselt kokku liidetud, pühaks templiks Jehoovale” (Efesl. 2:20, 21). Veel rõhutas Paulus juudi- ja paganakristlaste ühtsust ning meenutas vendadele nende ühesugust päritolu, viidates Jehoovale kui ’Isale, kellele iga suguvõsa taevas ja maa peal võlgneb oma nime’ (Efesl. 3:5, 6, 14, 15).
4 Kui uurime Efeslastele 4. peatükki, siis näeme, miks ühtsus nõuab pingutusi, kuidas Jehoova aitab ühtsust hoida ja milliseid hoiakuid peaksime ühtseks jäämiseks arendama. Et sellest uurimisest rohkem kasu saada, võiksid Efeslastele 4. peatüki enne läbi lugeda.
Miks on ühtsuse hoidmiseks vaja tõsimeelseid pingutusi
5. Mis võimaldab inglitel Jumalat ühtsuses teenida ning miks on meil ühtsuse hoidmine raskem?
5 Paulus anus Efesose vendi, et nad ’püüaksid hoolega säilitada vaimu ühtsust’ (Efesl. 4:3). Mõistmaks selliste püüdluste vajalikkust, mõelgem Jumala inglite peale. Mitte ükski elav olend maa peal pole teisega täpselt sarnane, seega on mõistlik järeldada, et ka igaüks miljonitest inglitest on ainulaadne (Taan. 7:10). Ometi teenivad nad Jehoovat ühtsuses, kuna nad kõik kuuletuvad talle ja täidavad tema tahet. (Loe Laul 103:20, 21.) Kui inglitel on erinevad omadused, siis kristlastel on lisaks veel erinevaid puudusi. See teeb ühtsuse hoidmise raskemaks.
6. Millised hoiakud aitavad meil tunda rõõmu koostööst vendadega, kellel on teistsugused vead kui meil?
6 Kui ebatäiuslikud inimesed püüavad teha koostööd, võivad kergesti tekkida raskused. Oletame, et tasase loomuga vend, kes sageli hilineb, teenib Jehoovat koos vennaga, kes on täpne, kuid läheb kergesti endast välja. Mõlemad võivad tunda, et teise käitumine annab soovida, kuid võib-olla unustavad, et nende enda käitumisega on sama lugu. Kuidas võivad kaks sellist venda üksmeeles teenida? Mõelgem, kuidas neid võiks aidata hoiakud, millest Paulus järgmisena räägib. Samuti kaalugem, kuidas meie saame selliseid hoiakuid arendades ühtsust edendada. Paulus kirjutas: „[Ma] anun teid, et te käiksite ... vääriliselt, ... kogu alandliku meele ja tasadusega, kannatlikkusega, sallides üksteist armastuses, püüdes hoolega säilitada vaimu ühtsust, olles ühendatud rahusidemega” (Efesl. 4:1–3).
7. Miks on tähtis püüda olla ühtne teiste ebatäiuslike kristlastega?
7 On väga tähtis õppida teenima Jumalat ühtsuses koos teiste ebatäiuslike inimestega, sest on olemas vaid üks õigete jumalateenijate rühmitus. „On üks keha ja üks vaim, nii nagu on ka üks lootus, mille juurde teid on kutsutud; üks Issand, üks usk, üks ristimine; üks Jumal ja kõikide Isa” (Efesl. 4:4–6). Jehoova vaim ja õnnistused on vaid ühel vendade ühendusel, mida Jumal kasutab. Isegi kui koguduses on keegi, kes meid häirib, kuhu mujale oleks meil minna? Mitte kusagil mujal ei kuule me igavese elu sõnu (Joh. 6:68).
„Annid inimeste kujul” aitavad hoida ühtsust
8. Millist abi on Kristus andnud, et aidata meil seista lõhestava mõju vastu?
8 Selgitamaks mõtet, et Jeesus on andnud koguduse ühtsuse hoidmiseks „ande inimeste kujul”, toob Paulus näiteks ühe vanaaja sõdurite tava. Võitnud poole sõdur võis võtta võõramaalasest vangi oma koju orjaks, et see aitaks tema naist majapidamistöödes (Laul 68:2, 13, 19). Samamoodi sai Jeesus maailma ära võites endale palju teenistusvalmis orje. (Loe Efeslastele 4:7, 8.) Milleks ta neid nii-öelda vange kasutas? „Ta andis mõned apostliteks, mõned prohvetiteks, mõned hea sõnumi kuulutajateks, mõned karjasteks ja õpetajateks, et nad suunaksid pühasid õigele teele, osaleksid teenimistöös, ehitaksid üles Kristuse keha, kuni me kõik saavutame ühtsuse usus” (Efesl. 4:11–13).
9. a) Kuidas aitavad „annid inimeste kujul” meil ühtsust hoida? b) Miks peaks iga koguduseliige ühtsuse heaks oma osa andma?
9 Need „annid inimeste kujul” aitavad armastavate karjastena meil ühtsust hoida. Näiteks, kui kogudusevanem märkab, et kaks venda ’õhutavad üksteises võistlusvaimu’, võib ta teha palju koguduse ühtsuse heaks, kui annab asjaosalistele isiklikult nõu, ’parandades [neid] tasaduse vaimus’ (Gal. 5:26–6:1). Õpetajatena aitavad „annid inimeste kujul” meil ehitada üles tugevat, Piibli õpetustele tuginevat usku. Nõnda edendavad nad ühtsust ja aitavad meil saavutada kristlikku küpsust. Paulus kirjutas, mis on selle eesmärk: „Et me poleks enam pisikesed lapsed ja et meid ei pillutataks nagu lainetel ega veetaks siia-sinna igas õpetusetuules, inimeste pettusega, kavalalt välja mõeldud valedega” (Efesl. 4:13, 14). Iga kristlane peaks vennaskonna ühtsusele kaasa aitama, just nagu kehaliikmed toetavad üksteist ja annavad oma panuse teiste heaks. (Loe Efeslastele 4:15, 16.)
Uued hoiakud
10. Kuidas võib moraalitu käitumine ühtsuse rikkuda?
10 Kas panid tähele, et Efeslastele 4. peatükk rõhutab, et küpsete kristlaste puhul on ühtsuse saavutamiseks armastusel võtmeroll? Järgmiseks näitab see kiri, mida armastus tähendab. Kui me käime armastuse teed, siis hoidume näiteks hoorusest ja häbitust käitumisest. Paulus innustas vendi mitte ’käima enam nii, nagu rahvad käivad’. Viimased olid „kaotanud kogu moraalitaju” ja „andunud häbitule käitumisele” (Efesl. 4:17–19). Kõlvatu maailm, milles elame, ohustab meie ühtsust. Inimesed naljatlevad hooruse üle, laulavad sellest, vaatavad seda meelelahutuseks ja tegelevad sellega ka ise, kas siis salaja või avalikult. Isegi flirtimine – mis jätab mulje, et tuntakse seksuaalset tõmmet inimese poole, kellega pole kavatsustki abielluda – võib meid Jehoovast ja kogudusest eemale viia. Miks? Sest flirtimine võib kergesti viia hooruseni. Kui abielus inimene flirdib ja rikub abielu, võib tagajärjeks olla see, et lapsed lahutatakse julmalt oma vanematest ning süütu abikaasa oma partnerist. See tõepoolest rikub ühtsuse. Paulus kirjutas põhjendatult: „Seda ei õppinud te Kristuselt” (Efesl. 4:20, 21).
11. Milliseid muudatusi õhutab Piibel kristlasi tegema?
11 Paulus rõhutab, et me peame hülgama lahknemist põhjustava mõtteviisi ning selle asemel arendama hoiakuid, mis võimaldavad meil teistega ühtsuses elada. Ta kirjutas: „Teil tuleb heita endalt ära vana isiksus, mis vastab teie endisele käitumisele ja mis laostub petlike himude tõttu; teil tuleb hoopis uuendada oma meelt mõjutavat jõudu ning riietuda uue isiksusega, mis on loodud Jumala tahte järgi tõelises õiguses ja lojaalsuses” (Efesl. 4:22–24). Kuidas me saame „uuendada oma meelt mõjutavat jõudu”? Kui mõtiskleme tänumeeles selle üle, mida õpime nii Jumala Sõnast kui ka küpsete kristlaste heast eeskujust. See ajendab meid tegema enda kallal tööd ja nii võime saavutada uue isiksuse, mis „on loodud Jumala tahte järgi”.
Uus kõnelemisviis
12. Kuidas tõe rääkimine ühtsust edendab ja miks on mõnel raske aus olla?
12 Nii pereringis kui ka koguduses on oluline üksteisele tõtt rääkida. Siiras, avatud ja lahke kõnelemine lähendab inimesi (Joh. 15:15). Aga mis juhtub siis, kui keegi oma vennale valetab? Kui vend sellest aru saab, siis usaldus nende vahel nõrgeneb. Seega on arusaadav, miks Paulus kirjutas: „Rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteisele kuuluvad liikmed” (Efesl. 4:25). Inimesel, kes on ehk juba lapsest peale harjunud valetama, võib olla raske sellest lahti saada. Ent Jehoova hindab sellise inimese pingutusi end muuta ja aitab teda.
13. Kuidas solvavast kõnepruugist lahti saada?
13 Jehoova ootab, et jälgiksime rangelt oma kõnelemisviisi, misläbi edendame nii koguduses kui ka perekonnas vastastikust lugupidamist ja ühtsust. „Ükski vastik sõna ärgu tulgu teie suust ... Kõik pahatahtlik kibedus ja viha ja raev ja kisa ja solvavad sõnad jäägu teist kaugele koos kõige halvaga” (Efesl. 4:29, 31). Solvavast keelepruugist on lihtsam hoiduda, kui õppida teistest rohkem lugu pidama. Näiteks mees, kes oma sõnadega naist haavab, peaks muutma oma suhtumist temasse, eriti veel, kui ta saab teada, kuidas Jehoova naisi austab. Jumal isegi võiab osa naisi püha vaimuga, andes neile väljavaate valitseda kuningatena koos Kristusega (Gal. 3:28; 1. Peetr. 3:7). Ja naine, kel on kombeks oma mehe peale karjuda, peaks end muutma, kui ta saab teada, kuidas Jeesus end provotseerimisest hoolimata valitses (1. Peetr. 2:21–23).
14. Miks on viha väljavalamine ohtlik?
14 Sageli tuleneb solvav rääkimisviis vihale vaba voli andmisest. Seegi võib ühtsust rikkuda. Viha on nagu tuli. See võib kergesti kontrolli alt väljuda ja õnnetuse põhjustada (Õpet. 29:22). Inimene, kes on õigustatult pahane, peaks oma viha hoolega talitsema, et mitte kahjustada hinnalisi suhteid. Kristlased peaksid tegema enda kallal tööd, et olla andestavad, aga mitte kandma vimma ega tuletama vana asja meelde (Laul 37:8; 103:8, 9; Õpet. 17:9). Paulus andis efeslastele nõu: „Vihastuge, ja ärge siiski tehke pattu; ärgu mingu päike looja, kui te olete alles vihased, ärge ka andke ruumi Kuradile” (Efesl. 4:26, 27). Kui me oma viha ei ohjelda, anname Saatanale võimaluse tekitada koguduses lahkhelisid ja isegi tülisid.
15. Mis võib olla selle tagajärjeks, kui kristlane võtab midagi, mis ei kuulu talle?
15 Me edendame koguduses ühtsust ka sellega, kui peame lugu teiste omandist. Pauluse kirjast võime lugeda: „Kes varastab, ärgu varastagu enam” (Efesl. 4:28). Jehoova rahva seas valitseb usaldav õhkkond. Kui kristlane kuritarvitaks usaldust, võttes midagi, mis ei kuulu talle, rikuks ta seda õnnetoovat ühtsust.
Meid ühendab armastus Jumala vastu
16. Kuidas me saame oma kõnega koguduse ühtsust tugevdada?
16 Kristliku koguduse ühtsus tuleneb sellest, et kõik armastavad Jumalat ja on seetõttu ajendatud üksteist armastavalt kohtlema. Kuna hindame Jehoova lahkust, püüame kogu hingest toimida järgmise nõuande järgi: „Rääkige seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks vastavalt vajadusele, et see tooks kuulajatele kasu. ... olge lahked üksteise vastu, hellalt kaastundlikud, ja andke üksteisele heldelt andeks, nagu ka Jumal on teile Kristuse kaudu heldelt andestanud” (Efesl. 4:29, 32). Jehoova andestab lahkelt meile, ebatäiuslikele inimestele. Kas ei peaks meiegi samamoodi andestama teistele nende puudused?
17. Miks me peaksime hoolega püüdma ühtsust edendada?
17 Õigete jumalateenijate ühtsus toob Jehoovale au. Tema vaim ajendab meid edendama ühtsust mitmel viisil. Kindlasti ei taha me püha vaimu juhtimisele vastu panna. Paulus kirjutas: „Ärge kurvastage Jumala püha vaimu” (Efesl. 4:30). Ühtsus on kaitsmist väärt varandus. See toob rõõmu kõigile, kes seda kogevad, ja austab Jehoovat. „Seepärast võtke Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed, ja käige edasi armastuses” (Efesl. 5:1, 2).
Kuidas sa vastaksid?
• Millised hoiakud edendavad kristlaste seas ühtsust?
• Kuidas meie käitumine aitab kaasa koguduse ühtsusele?
• Milline kõnelemisviis hõlbustab koostööd?
[Pilt lk 17]
Erineva taustaga inimesed on saanud ühtseks
[Pilt lk 18]
Kas sa mõistad, kui ohtlik on flirtimine?