Räägi oma ligimesele tõtt
„Jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega” (EFESL. 4:25)
1., 2. Kuidas suhtuvad paljud inimesed tõesse?
TÕDE on olnud läbi aegade vaidlusi tekitav teema. Kuuendal sajandil e.m.a ütles Kreeka luuletaja Alkaios: „Tõde peitub veinis.” Sellega tahtis ta öelda, et tõde tuleb välja üksnes siis, kui inimene on joonud liiga palju veini, mis päästab ta keelepaelad valla. Ka esimesel sajandil elanud Rooma maavalitsejal Pontius Pilaatusel oli tõest vildakas arusaam, mis ilmnes siis, kui ta küsis Jeesuselt küüniliselt: „Mis on tõde?” (Joh. 18:38).
2 Tänapäevalgi on tõe rääkimise kohta eri arvamusi. Paljud inimesed ütlevad, et tõde on suhteline ja igaüks näeb seda oma nurga alt. On ka neid, kes arvavad, et tõde on mõtet rääkida üksnes siis, kui sellest on tulu ning kui see ei tekita tüli. Raamat „The Importance of Lying” ütleb: „Ausaks jäämine võib küll olla õilis ideaal, kuid sellest pole suurt abi, kui võitled ellujäämise või turvalisuse nimel. Inimesel pole suurt valikuvõimalust: selleks et elada, tuleb valetada.”
3. Miks on Jeesus tõe rääkimises silmapaistev eeskuju?
3 Kristuse järelkäijad suhtuvad aga sellesse küsimusse sootuks teisiti. Jeesuse vaade tõele polnud filosoofiline. Tema rääkis alati tõtt. Isegi tema vaenlased tunnistasid: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões” (Matt. 22:16). Ka tänapäeval jäljendavad tõelised kristlased Jeesuse eeskuju. Nad ei kõhkle rääkida tõtt ning nõustuvad täielikult apostel Paulusega, kes õhutas kaasusklikke: „Jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega” (Efesl. 4:25). Vaadelgem nüüd nende Pauluse sõnade kolme aspekti. Esiteks seda, kes on meie ligimesed. Teiseks, mida tähendab rääkida tõtt, ning kolmandaks, kuidas olla aus oma igapäevastes tegemistes.
Kes on meie ligimesed?
4. Kuidas jäljendas Jeesus Jehoova suhtumist erinevalt juudi usujuhtidest?
4 Esimesel sajandil õpetasid mõned juudi juhid, et üksnes teised juudid ja lähedased sõbrad on nende ligimesed. Jeesuse suhtumine peegeldas aga täielikult tema Isa isiksust ja mõtteviisi (Joh. 14:9). Ta näitas oma jüngritele, et Jumal ei eelista üht rassi või rahvust teisele (Joh. 4:5–26). Peale selle andis Jumal apostel Peetrusele püha vaimu kaudu teada, et ta „ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Ap. t. 10:28, 34, 35). Seepärast tuleks meil pidada ligimesteks kõiki inimesi ja armastada isegi neid, kes meie vastu tegutsevad (Matt. 5:43–45).
5. Mida tähendab ligimesele tõtt rääkida?
5 Mida aga mõtles Paulus, kui ütles, et peaksime oma ligimestele tõtt rääkima? Tõe rääkimine hõlmab sellise info edastamist, mis vastab faktidele. Tõelised kristlased ei vääna ega moonuta fakte, et teistele millestki valet muljet jätta. Nad hoiduvad kurjast ning on kiindunud heasse (Rooml. 12:9). Kuna me soovime jäljendada „tõe Jumalat”, püüame olla ausad ja sirgjoonelised kõigis oma tegemistes (Laul 15:1, 2; 31:6). Kui valime sõnu hoolega, saab isegi piinlikke ja ebameeldivaid olukordi taktitundeliselt lahendada, ilma valet appi võtmata. (Loe Koloslastele 3:9, 10.)
6., 7. a) Kas olla aus tähendab seda, et peame igale küsijale rääkima oma isiklikest asjadest? Selgita. b) Kes väärivad meie usaldust ja kelle eest ei tohiks tõde varjata?
6 Kas olla aus tähendab seda, et peame avalikustama kõike igaühele, kes meilt midagi küsib? Mitte tingimata. Kui Jeesus oli maa peal, siis ilmnes tema käitumisest, et mõned inimesed ei vääri otsest vastust või konkreetset teavet. Näiteks kui silmakirjalikud usujuhid küsisid temalt, millise väega ta teeb tunnustähti ja imesid, ütles Jeesus: „Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake mulle ja mina ütlen teile, missuguse meelevallaga ma seda teen.” Kui kirjatundjad ja vanemad mehed ei tahtnud tema küsimusele vastata, lausus Jeesus: „Ega minagi teile ütle, missuguse meelevallaga ma neid asju teen!” (Mark. 11:27–33). Kuna need mehed olid kõlbeliselt laostunud ning neil puudus usk, ei tundnud Jeesus kohustust nende küsimusele vastata (Matt. 12:10–13; 23:27, 28). Nii tuleb Jehoova teenijatel ka tänapäeval olla ettevaatlik ärataganejate ning teiste halbade kavatsustega inimeste suhtes, kes püüavad petta isekatel eesmärkidel (Matt. 10:16; Efesl. 4:14).
7 Ka Pauluse sõnadest ilmneb, et me pole kohustatud igaühele kõigest rääkima. Ta kirjutas „lobisejatest ning uudishimulikest” inimestest, kes „räägivad sobimatuid asju” (1. Tim. 5:13). Jah, need, kes sekkuvad teiste ellu või kelle sõnapidamises ei või kindel olla, võivad tõdeda, et teised ei soovi neile oma isiklikke asju rääkida. Kui tark on seepärast järgida Pauluse kirjapandud nõuannet „elada vaikselt, ajada oma asju” (1. Tess. 4:11, P 1997). Vahel tuleb kogudusevanematel siiski küsida isiklikke küsimusi, et täita neile määratud ülesandeid. Niisugustel puhkudel on väga tähtis teha kogudusevanematega koostööd ning tõde mitte varjata, kuna sellest on palju abi (1. Peetr. 5:2).
Räägi tõtt pereliikmetele
8. Kuidas aitab tõe rääkimine pereliikmetel üksteisega lähedased olla?
8 Tavaliselt on inimestel kõige lähedasemad sidemed oma pereliikmetega. Et neid sidemeid tugevdada, on tarvis pereringis tõtt rääkida. Paljusid probleeme saab lahendada või leevendada sellega, kui olla suheldes avameelne, aus ning südamlik. Näiteks kas meil on raske vabandada oma abikaasa, laste või teiste pereliikmete ees, kui oleme eksinud? Siiras vabandus aitab hoida peres rahu ja ühtsust. (Loe 1. Peetruse 3:8–10.)
9. Miks ei õigusta tõe rääkimine ebaviisakust ega taktitundetust?
9 Rääkida tõde ei tähenda olla taktitu ja ebaviisakalt otsekohene. Jämedus ei tõsta tõe väärtust. Paulus ütles: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga. Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efesl. 4:31, 32). Kui räägime teistega lahkelt ja kohtleme neid väärikalt, annab see meie sõnadele väärtust juurde ning näitab lugupidamist nende vastu, kellega räägime (Matt. 23:12).
Räägi tõtt koguduses
10. Mida võivad kogudusevanemad õppida sellest, kuidas Jeesus tõtt rääkis?
10 Jeesus rääkis oma järelkäijatega selgelt ja otsekoheselt. Tema nõuanded olid alati armastavad, kuid see ei tähenda, et ta oleks lahjendanud tõde, et oma kuulajatele järeleandmisi teha (Joh. 15:9–12). Näiteks siis, kui apostlid vaidlesid omavahel korduvalt selle üle, kes neist on suurim, aitas Jeesus neil selgelt, kuid kannatlikult mõista, et nad peaksid olema alandlikud (Mark. 9:33–37; Luuka 9:46–48; 22:24–27; Joh. 13:14). Nii on ka tänapäeval, kristlikud kogudusevanemad seisavad küll kindlalt õigluse eest, kuid nad ei valitse Jumala karja üle (Mark. 10:42–44). Nad jäljendavad Kristust, olles üksteise vastu lahked ning südamlikud.
11. Millisest kõnemaneerist aitab armastus usukaaslaste vastu meil hoiduda?
11 Kui oleme oma usukaaslastega avameelsed, kuid mitte liiga otsekohesed, saame neile teada anda oma mõtteid, ilma et neid solvaksime. Kindlasti ei sooviks keegi, et tema keel oleks nagu „terav habemenuga”, mis võib teistele solvangute ja alandamisega valusaid haavu tekitada (Laul 52:4; Õpet. 12:18). Armastus usukaaslaste vastu aitab meil hoida „oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast” (Laul 34:14). Nii saame tuua au Jumalale ja hoida ühtsust koguduses.
12. Millal nõuab valetamine õiguskomitee sekkumist? Selgita.
12 Kogudusevanemad püüavad hoolsalt kaitsta kogudust kuritahtlike valetajate eest. (Loe Jakoobuse 3:14–16.) Kuritahtlike valede rääkimise eesmärgiks on kellelegi halba teha, panna kedagi kannatama. See tähendab midagi enamat kui tähtsusetute, eksitavate või liialdatud faktide rääkimist. Muidugi on igasugune valetamine väär, ent mitte iga valetamise juhtum ei nõua õiguskomitee sekkumist. Seepärast on kogudusevanematel vaja tasakaalukust, mõistlikkust ja teravat vahetegemisvõimet, nägemaks, kas keegi on hakanud harjumuslikult ja kuritahtlikult valetama, mis nõuab õiguskomitee sekkumist, või piisab kindlast ja armastavast piiblilisest manitsusest.
Räägi tõtt äriasjades
13., 14. a) Kuidas mõned töötajad oma tööandjat petavad? b) Mida head võib tuua see, kui teeme tööd ausalt?
13 Praegusel ajal, mil ebaausus lokkab, pole alati kerge olla aus tööandjaga. Paljud, kes kandideerivad mingile töökohale, võtavad abiks lausvaled. Näiteks võivad nad eluloos liialdada oma töökogemuste või haridusega, et saada paremat või kõrgemini tasustatud töökohta. Paljud töötajad petavad aga tööandjat sel moel, et ajavad töö ajal isiklikke asju, kuigi see pole lubatud. Näiteks võivad nad lugeda töö ajal kõrvalist materjali, teha isiklikke telefonikõnesid, saata isiklikke e-maile või surfata Internetis.
14 Tõelised kristlased ei pea ausust valikuliseks asjaks. (Loe Õpetussõnad 6:16–19.) Paulus ütles: „Me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM]” (Heebr. 13:18). Seepärast teevad kristlased töö ajal tööd ning teenivad oma palga ausalt välja (Efesl. 6:5–8). Kohusetundlikult töötamine toob ka au meie taevasele Isale (1. Peetr. 2:12). Näiteks sai Hispaanias elav Roberto ausa ja kohusetundliku töö eest oma ülemuselt kiita. Tänu Roberto heale käitumisele võttis firma tööle teisigi Jehoova tunnistajaid. Ka nemad osutusid tublideks töötajateks. Nii on Roberto kaudu saanud aastate jooksul tööd 23 ristitud venda ja kaheksa piibliõpilast.
15. Kuidas saab kristlane rääkida tõtt äriasjades?
15 Kui oleme eraettevõtjad, siis kas oleme alati tööasjades ausad või ei õnnestu meil alati rääkida oma ligimesele tõtt? Kristlane, kes ajab mingit äri, ei tohiks anda valeinfot mõne toote või teenuse kohta, et kiiresti kasu lõigata; samuti ei tohi ta pakkuda altkäemaksu ega võtta vastu pistiseid. Me peaksime kohtlema teisi nii, nagu soovime, et meid koheldaks (Õpet. 11:1; Luuka 6:31).
Räägi tõtt valitsusametnikele
16. Mida võlgnevad kristlased a) valitsejatele? b) Jehoovale?
16 Jeesus ütles: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Matt. 22:21). Mida me võlgneme keisrile ehk valitsusametnikele? Kui Jeesus need sõnad lausus, oli küsimuse all maksude maksmine. Selleks et säilitada puhast südametunnistust nii Jumala kui ka inimeste ees, tuleb kristlastel kuuletuda riigi seadustele, mis muu hulgas tähendab maksude maksmist (Rooml. 13:5, 6). Meie Ülim Valitseja on aga Jehoova, ainus tõeline Jumal, keda meil tuleb armastada kogu südamest, hingest, meelest ja väest (Mark. 12:30; Ilm. 4:11). Seepärast allume Jehoova Jumalale tingimusteta. (Loe Laul 86:11, 12.)
17. Millega Jehoova teenijad riigi poolt antava abi taotlemisel arvestavad?
17 Paljudes maades annab riik puudustkannatajatele sotsiaalabi või toetust. Kristlasel pole vale sellist abi vastu võtta, juhul kui tema abitaotlus on õigustatud. Tõe rääkimine oma ligimesele hõlmab ka seda, et me ei anna väär- või eksitavat infot valitsusametnikele, selleks et saada riigi poolt rahalist toetust.
Õnnistused, mida toob ausus
18.–20. Milliseid õnnistusi toob see, kui rääkida oma ligimesele tõtt?
18 Tõe rääkimine teeb palju head. See annab meile puhta südametunnistuse, mis toob meele- ja südamerahu (Õpet. 14:30; Filipl. 4:6, 7). Puhas südametunnistus on Jumala silmis väga väärtuslik. Kui oleme tõemeelsed kõikides asjades, ei pea me kartma, et keegi meie kohta midagi kompromiteerivat päevavalgele toob (1. Tim. 5:24).
19 Mõtle veel ühe õnnistuse peale. Paulus kirjutas: „Me näitame endid kui Jumala abilised ... tõe sõnas [„rääkimises”, UM]” (2. Kor. 6:4, 7). Hea näide sellest on üks Suurbritannias elav Jehoova teenija. Kui ta tahtis oma autot maha müüa, rääkis ta potentsiaalsele ostjale kõigist auto headest külgedest, kuid ka puudustest, kaasa arvatud nendest, mida polnud otseselt näha. Pärast proovisõitu küsis ostja meie vennalt, kas ta on Jehoova tunnistaja. Kust ta selle peale tuli? Mehele ei jäänud tähele panemata meie venna ausus ja korralik välimus. Tänu sellele tekkis neil meeldiv piibliteemaline vestlus.
20 Kas ka meie tahame aususega oma Loojale kiitust tuua? Paulus ütles: „Me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses” (2. Kor. 4:2). Võtkem siis nõuks alati tõtt rääkida. Seda tehes toome au oma taevasele Isale ja tema rahvale.
Kuidas sa vastaksid?
• Kes on meie ligimesed?
• Mida tähendab rääkida oma ligimesele tõtt?
• Kuidas toob meie ausus au Jumalale?
• Milliseid õnnistusi ausus toob?
[Pilt lk 17]
Kas sa oled valmis tunnistama oma väikesi eksimusi?
[Pilt lk 18]
Kas sa oled aus töövestlusel?