Austagem neid, kes on seatud meie üle
„Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!” (1. PEETRUSE 2:17)
1., 2. Kuidas suhtuvad paljud tänapäeva inimesed enda üle seatud isikutesse ja miks?
„LASTEL on üksnes õigused. Pole neil austust vanemate vastu,” kurdab üks ema. „Ära tunnista autoriteeti,” kutsub üles üks autokleeps. Need kaks näidet iseloomustavad hästi praegusajal valitsevat olukorda. Austuse puudumine vanemate, õpetajate, tööandjate ja riigiametnike vastu on tavaline nähtus kõikjal maailmas.
2 Mõni võib selle peale õlgu kehitada ja öelda: „Ma leian, et need isikud lihtsalt ei vääri austust.” Mõnikord võib olla raske seda väidet eitada. Kuuleme ju pidevalt uudiseid korrumpeerunud riigiametnikest, ahnetest tööandjatest, ebapädevatest õpetajatest ja vanematest, kes oma lapsi vääralt kohtlevad. Seda üldist olukorda silmas pidades on rõõm tõdeda, et enamik kristlasi suhtub koguduse ülevaatajatesse lugupidavalt (Matteuse 24:45–47).
3., 4. Miks peaksid kristlased austama enda üle seatud isikuid?
3 Meil kui kristlastel on tarvis austada riigivõimu esindajaid. Apostel Paulus manitses kristlasi: „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud” (Roomlastele 13:1, 2, 5; 1. Peetruse 2:13–15). Samuti osutas Paulus tähtsale põhjusele, miks tuleks alluda neile, kellele kuulub juhtiv roll perekonnas: „Naised, olge meestele allaheitlikud, nõnda nagu on kohus Issandas! Lapsed, olge oma vanemaile sõnakuulelikud kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärast!” (Koloslastele 3:18, 20). Ka kogudusevanemad väärivad austust, sest ’Püha Vaim on pannud nad ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust’ (Apostlite teod 20:28). Me austame enda üle seatud inimesi eelkõige lugupidamisest Jehoova vastu. Kõige enam aga tahame oma elus austada alati Jehoova ülemvõimu (Apostlite teod 5:29).
4 Hoides meeles, et Jehoova on kõrgeim võimukandja, vaadelgem nüüd näiteid niihästi neist, kes enda üle seatud inimestest lugu ei pidanud, kui ka neist, kes seda tegid.
Lugupidamatus viib ebasoosingusse
5. Kuidas väljendas Miikal lugupidamatust Taaveti vastu ja mis oli selle tagajärg?
5 Kuningas Taaveti eluloost ilmneb, kuidas Jehoova suhtub neisse, kes põlgavad Jumala seatud ülemaid. Kui Taavet lasi seaduselaeka Jeruusalemma tuua, siis tema naine Miikal, „nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Jehoova ees, põlgas ... teda oma südames”. Miikal oleks pidanud tunnustama Taavetit mitte ainult kui perekonnapead, vaid ka kui maa kuningat. Tema aga väljendas oma tundeid sarkastiliste sõnadega: „Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste ümmardajate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!” Tagajärjeks oli see, et Miikal jäi lastetuks kogu eluajaks (2. Saamueli 6:14–23).
6. Kuidas Jehoova vaatas sellele, et Korah oli lugupidamatu Jumala võitute vastu?
6 Üks jultunud mees, kes ei austanud Jumala seatud teokraatlikku juhtimiskorraldust, oli Korah. Kehatlasena oli tal suur eesõigus teenida Jehoovat kogudusetelgis. Ometi hakkas ta nurisema Jumala võitute, Moosese ja Aaroni vastu, keda Jehoova oli määranud iisraellasi juhtima. Korah kogus enda ümber jõugu teistest Iisraeli vürstidest ning teatas Moosesele ja Aaronile häbematult: „Terve kogudus – nad kõik on pühad ja Jehoova on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Jehoova koguduse üle?” Kuidas Jehoova vaatas Korahi ja tema toetajate hoiakule? Jumala silmis teotasid need mehed oma käitumisega Jehoovat ennast. Näinud, kuidas maa neelas ära kõik nende poolehoidjad, hukkusid Korah ja 250 vürsti tules, mis väljus Jehoova juurest (4. Moosese 16:1–3, 28–35).
7. Kas „ülisuurtel apostlitel” oli tegelikku alust Pauluse apostliametit kritiseerida?
7 Esimese sajandi kristlikus koguduses oli samuti mõningaid, kes ei austanud teokraatlikku juhtimist. Korintose koguduse „ülisuured apostlid” suhtusid Paulusesse lugupidamatult. Nad kritiseerisid tema kõneoskust, öeldes: „Ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn!” (2. Korintlastele 10:10; 11:5). Ükskõik kas Paulus oli silmapaistev kõnemees või mitte, vääris ta austust oma apostliameti tõttu. Ent kas Pauluse kõne oli tõepoolest kõhn? Tema kõnelused, mis on kirjas Piiblis, annavad alust uskuda, et ta rääkis vägagi veenvalt. Isegi kuningas Heroodes Agrippas II, kes ’tundis kõiki juutide vaidlusküsimusi’, oli sunnitud pärast lühikest vestlust Paulusega ütlema: „Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!” (EP 97) (Apostlite teod 13:15–43; 17:22–34; 26:1–28). Ja Korintose ülisuured apostlid söandasid tema kõneoskust laita! Kuidas Jehoova nende hoiakule vaatas? Sõnumis Efesose koguduse ülevaatajatele kiitis Jeesus Kristus neid, kes ei lasknud end mõjutada meestel, „kes endid ütlevad apostlid olevat, aga ei ole” (Ilmutuse 2:2).
Ebatäius ei õigusta lugupidamatust
8. Kuidas osutas Taavet austust Sauli positsiooni vastu, mis oli saadud Jehoovalt?
8 Piiblis räägitakse paljudest inimestest, kes austasid võimukandjaid, isegi kui need kuritarvitasid oma võimu. Üks hea eeskuju on Taavet. Kuningas Saul, keda Taavet teenis, muutus Taaveti peale kadedaks tema saavutuste pärast ja võttis nõuks ta surmata (1. Saamueli 18:8–12; 19:9–11; 23:26). Ent Taavet, ehkki tal oli võimalusi Sauli tappa, lausus: „Jehoova pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Jehoova võitu külge!” (1. Saamueli 24:4–7; 26:7–13). Taavet teadis, et Saul toimib valesti, aga ta jättis tema üle kohtumõistmise Jehoova hooleks (1. Saamueli 24:13, 16; 26:22–24). Ta ei öelnud Sauli kohta midagi teotavat.
9. a) Mida tundis Taavet, kui Saul teda taga kiusas? b) Mis näitab, et Taaveti austus Sauli vastu oli ehtne?
9 Kas Taavet tundis ahastust, kui teda taga kiusati? „Vägivaldsed püüavad mu hinge,” hüüdis Taavet Jehoovale (Laul 54:5). Ta valas oma südame välja Jehoova ette: „Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! ... Võimsad kipuvad mu kallale! Mul aga ei ole üleastumisi ega patusüüd, oh Jehoova! Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad! Virgu mulle vastu tulema ja vaata!” (Laul 59:2–5). Kas sina oled kunagi tundnud sedasama – et sind on vaenanud mõni mõjuvõimas isik, kellele sa ei ole midagi halba teinud? Sellest hoolimata suhtus Taavet Sauli ikka lugupidamisega. Kui Saul suri, siis selle asemel et rõõmust hõisata, lõi Taavet hoopis kaebelaulu: „Saul ja Joonatan, armastatud ja armsad ... Nad olid kotkastest kiiremad, lõukoertest tugevamad! Iisraeli tütred! Nutke Sauli pärast” (2. Saamueli 1:23, 24). Taavet jättis tõepoolest suurepärase eeskuju sellega, et ta osutas Saulile kui Jehoova võitule ehtsat austust, olgugi et Saul kohtles teda ebaõiglaselt.
10. Kuidas väljendas Paulus austust juhtiva kogu kui Jumala juhtimiskorralduse vastu ja milliste sündmusteni see viis?
10 Ka kristlikust ajastust võib leida silmapaistvaid näiteid inimestest, kes austasid Jumala seatud juhtimiskorraldust. Üks neist oli Paulus. Ta pidas lugu otsustest, mida tegi 1. sajandi kristliku koguduse juhtiv kogu. Kui Paulus viimast korda Jeruusalemmas käis, andis juhtiv kogu talle nõu puhastada ennast rituaalselt, näitamaks, et tal pole mingeid negatiivseid tundeid Moosese Seaduse vastu. Paulus oleks võinud arutleda: „Needsamad vennad käskisid mul Jeruusalemmast lahkuda, kui mu elu ohus oli. Nüüd tahavad nad, et ma avalikult näitaksin oma austust Moosese Seaduse vastu. Ma juba kirjutasin galaatlastele ja soovitasin neil Seaduse pidamisest hoiduda. Kui ma templisse lähen, võidakse minu käitumist valesti tõlgendada ja mõelda, et olen ümberlõigatutega kompromissi teinud.” Tõenäoliselt Paulus siiski ei arutlenud nii. Kuna tegu ei olnud kristlike põhimõtete reetmisega, pidas ta lugu 1. sajandi juhtiva kogu nõuandest ja toimis selle kohaselt. Esmaseks tagajärjeks oli see, et Paulus tuli päästa vihaste juutide käest. Seejärel viibis ta kaks aastat vangistuses. Lõppkokkuvõttes aga teostus Jumala tahe. Paulus andis Kaisareas tunnistust kõrgetele ametnikele ning viidi siis valitsuse kulul Rooma, et ta võiks keisri enese ees tunnistust anda (Apostlite teod 9:26–30; 21:20–26; 23:11; 24:27; Galaatlastele 2:12; 4:9, 10).
Kas sina osutad lugupidamist?
11. Kuidas me saame osutada lugupidamist riigiametnike vastu?
11 Kas sina osutad kohast lugupidamist neile, kes on seatud sinu üle? Kristlasi on kästud: „Tasuge kõigile, mis teie kohus on: ... au, kellele au tuleb anda!” Tõepoolest, allumine „valitsemas olevaile ülemustele” ei hõlma mitte üksnes maksude maksmist, vaid ka neile au andmist oma käitumise ja kõnega (Roomlastele 13:1–7). Näiteks, kuidas me reageerime, kui riigiametnikud meisse karmilt suhtuvad? Mehhikos Chiapase osariigi ühes piirkonnas võõrandasid võimud 57 Jehoova tunnistajate pere põllumaa, sest need kristlased ei osalenud teatud religioossetel pidustustel. Asja lahendamiseks korraldatud koosolekutel olid tunnistajad puhtalt ja kenasti riides ning kõnelesid alati väärikalt ja lugupidamisega. Rohkem kui aasta pärast langetati otsus nende kasuks. Oma hoiakuga pälvisid nad mõningate kõrvaltvaatajate silmis sedavõrd suure austuse, et nemadki soovisid saada Jehoova tunnistajateks!
12. Miks on tähtis, et naine suhtuks uskmatusse abikaasasse sügava lugupidamisega?
12 Kuidas sa saad ilmutada lugupidamist nende vastu, kelle Jumal on seadnud sinu üle perekonnas? Pärast seda kui apostel Peetrus oli rääkinud Jeesuse eeskujust kurja kannatamises, kirjutas ta: „Samuti teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sõnakuulelikud sõnale, naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule, kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses [„sügava lugupidamisega”, UM] puhast elu” (1. Peetruse 3:1, 2; Efeslastele 5:22–24). Peetrus rõhutab siin, kui tähtis on naisel alluda oma mehele „sügava lugupidamisega”, ehkki mõned mehed teevad vähe selleks, et naise austust ära teenida. Naise lugupidav hoiak võib võita tema uskmatu mehe südame.
13. Kuidas võib naine oma abikaasale austust osutada?
13 Nende salmide kaastekstis tõstab Peetrus hea eeskujuna esile Saarat, kelle abikaasa Aabraham oli silmapaistev usumees (Roomlastele 4:16, 17; Galaatlastele 3:6–9; 1. Peetruse 3:6). Kindlasti ei peaks uskliku mehe naine oma abikaasat vähem austama kui uskmatu mehe naine austab oma kaasat. Kuidas on aga lugu siis, kui sa pole oma mehega mõnes asjas sama meelt? Jeesus andis nõu, milles sisalduvat põhimõtet võib rakendada ka selles küsimuses. Ta ütles: „Kes [„võimulolijaist”, UM] sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks” (Matteuse 5:41). Kas sa austad oma meest, minnes kaasa tema soovidega? Kui see tundub sulle liiga raske, siis räägi temaga sellest. Ära eelda, et ta teab, mida sa tunned või arvad. Ent kui räägid talle oma soovidest, tee seda lugupidavalt. Piibel ütleb: „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta” (Koloslastele 4:6).
14. Mida tähendab austada oma vanemaid?
14 Kuidas on teiega, lapsed? Jumala Sõna käsib: „Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. „Austa oma isa ja ema!” – see on esimene käsusõna, millel on tõotus” (Efeslastele 6:1–3). Pane tähele, et vanemate sõna kuulamine on sisuliselt sama mis ’oma isa ja ema austamine’. Kreeka sõna, mille vasteks on „austa”, tähendab ’kõrgelt hindama’ või ’väärtustama’. Seega tähendab vanemate sõna kuulamine midagi enamat kui seda, et järgid vastumeelselt nende seatud reegleid, mis võivad näida mittemõistlikud. Jumal soovib, et peaksid oma vanemaid kalliks ja hindaksid nende juhatust (Õpetussõnad 15:5).
15. Kuidas saavad lapsed säilitada lugupidamise oma vanemate vastu isegi siis, kui tundub, et vanemad on eksinud?
15 Mida sa võiksid teha siis, kui su vanemad teevad midagi, mis vähendab su lugupidamist nende vastu? Püüa vaadata asjadele nende seisukohast. Kas ei ole nad sind ilmale toonud ja sinu eest hoolitsenud? (Õpetussõnad 23:22.) Kas ei taha nad sulle parimat? (Heebrealastele 12:7–11.) Räägi oma vanematega lugupidavalt ning avalda neile oma tundeid ja arvamusi tasase hoiakuga. Isegi kui nad ei reageeri nii, nagu sulle meeldiks, räägi nendega ikka lugupidavalt (Õpetussõnad 24:29). Tuleta meelde, et Taavet kohtles Sauli lugupidamisega ka siis, kui Saul oli eksinud eemale Jumala nõuannetest. Palu Jehoovalt abi oma tunnetega toime tulemiseks. „Valage välja oma südamed tema ette,” ütles Taavet, „Jumal on meile pelgupaigaks!” (Laul 62:9; Nutulaulud 3:25–27).
Austagem oma juhatajaid
16. Mida me võime õppida sellest, kuidas toimisid valeõpetajad ja kuidas inglid?
16 Kuigi kogudusevanemad on pandud ametisse püha vaimu poolt, on nad siiski ebatäiuslikud ja teevad vigu (Laul 130:3; Koguja 7:20; Apostlite teod 20:28; Jakoobuse 3:2). Seetõttu ei pruugi mõned koguduseliikmed vanematega rahul olla. Mida teha siis, kui meile tundub, et koguduses tehakse midagi valesti või vähemalt nii see näib? Pane tähele kontrasti 1. sajandi valeõpetajate ja inglite vahel: „Need [valeõpetajad] on jultunud, iseennast täis, ei karda pilgata aukandjaid vaime [„aulisi”, Suur Piibel], kuna inglidki, kuigi nad küll võimuselt ja väelt on suuremad, ühtki pilkavat otsust ei lausu nende kohta Issanda ees [„austusest Jehoova vastu”, UM].” (2. Peetruse 2:10–13.) Valeõpetajad pilkasid „aulisi” – kogudusevanemaid, kes olid määratud juhatama 1. sajandi kristlikku kogudust –, samas kui inglid ei rääkinud teotavalt valeõpetajatest, kes vennaskonnas lahkhelisid põhjustasid. Kuna inglid on inimestest ülemad ja tundlikuma õiglustajuga, olid nad koguduse olukorraga hästi kursis. Ent „austusest Jehoova vastu” jätsid nad kohtumõistmise Jumala hooleks (Heebrealastele 2:6, 7; Juuda 9).
17. Millist tähtsat osa etendab meie usk siis, kui meile tundub, et kogudusevanemad teevad midagi valesti?
17 Isegi kui koguduses tõesti tehakse midagi valesti, kas ei peaks me näitama üles usku Jeesusesse Kristusesse kui elavasse kristliku koguduse Peasse? Kas ta ei peaks teadma, mis tema ülemaailmses koguduses toimub? Kas ei peaks me austama viisi, kuidas tema kogudusega tegeleb, ja tunnustama tema suutlikkust hoida olukorda kontrolli all? „Kes oled sina, kes mõistad kohut ligimese üle?” (Jakoobuse 4:12; 1. Korintlastele 11:3; Koloslastele 1:18.) Miks mitte rääkida oma muredest Jehoovale?
18., 19. Mida me võime teha, kui meile tundub, et kogudusevanem on eksinud?
18 Inimeste ebatäius võib põhjustada raskusi või probleeme. Isegi kogudusevanem võib mõnikord eksida ja kellegi meelerahu rikkuda. Kui me seepeale tormakalt tegutsema hakkame, ei muuda see olukorda. Tegelikult see üksnes süvendaks probleemi. Inimene, kellel on vaimulikku arusaamist, jääb lootma Jehoovale, teades, et Ta seab asjad korda ning distsiplineerib, keda vaja, omal ajal ja viisil (2. Timoteosele 3:16; Heebrealastele 12:7–11).
19 Mida teha siis, kui miski sulle meelehärmi valmistab? Selle asemel et rääkida sellest teiste koguduseliikmetega, võiksid abi saamiseks pöörduda lugupidavalt kogudusevanemate poole. Selgita kriitikasse laskumata, kuidas see asi sind puudutab. Kui sa kogudusevanematele usaldusasju räägid, ole alati nende vastu ’kaastundlik’ ja säilita lugupidav hoiak (1. Peetruse 3:8). Ära muutu sarkastiliseks, vaid usu nende kristlikku küpsusesse. Ole tänulik iga julgustava mõtte eest, mida nad võivad Pühakirjast esile tõsta. Kui selgub, et asja kordaseadmiseks on vaja teha veel midagi, siis ära kõhkle selles, et Jehoova aitab kogudusevanematel toimida hästi ja õigesti (Galaatlastele 6:10; 2. Tessalooniklastele 3:13).
20. Mida me uurime järgmisest artiklist?
20 On veel üks valdkond, mis väärib tähelepanu seoses austuse ja lugupidamise osutamisega neile, kes on seatud teiste üle. Kas ei peaks sellised inimesed omakorda pidama lugu neist, kes on nende hoole all? Uurigem seda teemat järgmisest artiklist.
Kuidas sa vastaksid?
• Millisel mõjuval põhjusel peaksime austama neid, kes on seatud meie üle?
• Kuidas vaatavad Jehoova ja Jeesus neile, kes ei austa Jumala seatud juhtimiskorraldust?
• Kes väärivad jäljendamist seetõttu, et nad osutasid austust enda üle seatud isikutele?
• Mida me võiksime teha siis, kui näib, et meie üle seatud isik on eksinud?
[Pilt lk 12]
Saara pidas sügavalt lugu Aabrahami peaseisundist ja oli õnnelik
[Pilt lk 13]
Miikal ei austanud Taavetit kui perekonnapead ja kuningat
[Pilt lk 15]
„Jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Jehoova võitu külge!”
[Pilt lk 16]
Räägi oma muredest Jehoovale