Sõnakuulmine kaitseb sind

KAS sulle meeldiks, kui sa saaksid teha kõike, mida tahad? Kas oled mõnikord soovinud, et mitte keegi ei ütleks sulle enam, mida sa peaksid tegema? Sa võid mulle ausalt öelda, mis sa mõtled. —

Aga mis on sulle parim? Kas on tõesti tark teha kõike, mida sa tahad, või läheb sul paremini siis, kui sa kuulad oma isa ja ema sõna? — Jumal ütleb, et lapsed peaksid kuulama oma vanemaid. Sellel peab olema mingi hea põhjus, miks ta nii ütleb. Vaatame, kas me saame teada, mis põhjus see on.

Kui vana sa oled? — Kas sa tead, kui vana on su isa? — Aga kui vana on ema või vanaema või vanaisa? — Nad on elanud palju kauem kui sina. Mida kauem inimene elab, seda rohkem on tal aega õppida. Iga aastaga ta kuuleb, näeb ja teeb järjest rohkem. Sellepärast võivad nooremad vanematelt inimestelt õppida.

Kas sa tead kedagi, kes on sinust noorem? — Kas sinul on rohkem teadmisi kui temal? — Miks sa tead temast rohkem? — Sest sa oled kauem elanud. Sul on olnud rohkem aega õppida kui noorematel.

Kes aga on elanud veel kauem kui sina, mina või ükskõik milline muu inimene? — See on Jehoova Jumal. Temal on palju rohkem teadmisi kui sinul ja minul. Kui tema käsib meil midagi teha, siis võime olla kindlad, et seda on õige teha, kuigi see võib olla raske. Kas sa teadsid, et isegi Suurel Õpetajal oli kord raske Isale kuuletuda? —

Ükskord palus Jumal Jeesusel teha midagi väga rasket. Jeesus palvetas selle pärast, nagu me sellel pildil näeme. Ta palus: ”Kui sa tahad, siis võta see raskus minult ära.” Niimoodi palvetades näitas Jeesus, et tal polnud alati lihtne Jumala tahet täita. Kuid kas sa tead, mis sõnadega Jeesus oma palve lõpetas? —

Ta lõpetas sõnadega: ”Ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” (Luuka 22:41, 42). Ta soovis, et läheks täide mitte tema enda, vaid Jumala tahe. Ja ta tegi edasi seda, mida Jumal tahtis, selle asemel et teha nii, nagu ta ise oleks paremaks pidanud.

Mida me sellest õpime? — Me õpime, et alati on õige teha seda, mida Jumal ütleb, kuigi see ei tarvitse olla lihtne. Kuid on veel üks asi, mida me õpime. Kas sa tead, mis see on? — Me õpime, et Jumal ja Jeesus ei ole üks ja sama isik, nagu mõned väidavad. Jehoova Jumal on vanem ja ta teab rohkem kui tema Poeg Jeesus.

Kui me kuulame Jumala sõna, siis näitame sellega, et armastame teda. Piibel ütleb: ”See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3). Siit on näha, et me kõik peame Jumala sõna kuulama. Sina ju tahad tema sõna kuulata, eks ole? —

Võtame nüüd oma Piibli ja vaatame, mida Jumal käsib lastel teha. Loeme, mida Piibel ütleb Kirjas efeslastele 6. peatükis salmides 1, 2 ja 3. Siin öeldakse: ”Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. ”Austa oma isa ja ema!” — see on esimene käsusõna, millel on tõotus: ”Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!””

Nagu sa näed, käsib Jehoova Jumal kuulata isa ja ema sõna. Mida tähendab oma vanemaid austada? See tähendab seda, et sa pead neist lugu. Jumal lubab, et kui sa kuulad oma vanemate sõna, siis käib su käsi hästi.

Las ma räägin sulle nüüd ühe loo inimestest, kes jäid ellu tänu sellele, et nad olid sõnakuulelikud. Nad elasid ammusel ajal suures Jeruusalemma linnas. Enamik selle linna elanikest ei kuulanud Jumalat, seepärast hoiatas Jeesus neid, et Jumal kavatseb linna hävitada. Jeesus rääkis neile ka sellest, kuidas nad võivad pääseda, kui nad armastavad seda, mis on õige. Ta ütles: ”Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal!” Siis pidid Jeruusalemma elanikud linnast lahkuma ja mägedesse põgenema (Luuka 21:20—22).

Nagu Jeesus ütles, tungiski sõjavägi Jeruusalemma kallale. Rooma väed seadsid end linna ümber laagrisse. Siis aga läksid sõdurid äkki millegipärast minema. Enamik inimesi arvas, et oht on möödas, ja nad jäid linna. Mida aga Jeesus oli käskinud teha? — Mida sina oleksid teinud, kui sa oleksid Jeruusalemmas olnud? — Need, kes Jeesust tõesti uskusid, lahkusid kodunt ja põgenesid Jeruusalemmast kaugele mägedesse.

Terve aasta ei juhtunud Jeruusalemmas midagi. Ka järgmisel aastal ei juhtunud midagi. Siis tuli kolmas aasta, ja ikka ei midagi. Mõned võisid mõelda, et need, kes olid linnast põgenenud, pidid küll rumalad olema. Kuid siis jõudis kätte neljas aasta ja Rooma sõjavägi tuli tagasi. Jällegi seadsid nad end laagrisse ümber Jeruusalemma. Nüüd oli juba hilja põgeneda. Seekord hävitas sõjavägi linna. Enamik selle elanikke sai surma ja ellujäänud võeti vangi.

Mis sai aga nendest, kes olid kuulanud Jeesuse sõna? — Nad olid Jeruusalemmast kaugel, ohutus paigas. Sellepärast ei juhtunud nendega midagi. Sõnakuulmine kaitses neid.

Kui sina oled sõnakuulelik, kas see kaitseb ka sind? — Võib-olla ei luba su vanemad sul kunagi tänaval mängida. Miks nad seda keelavad? — Sellepärast, et sa ei jääks auto alla. Ühel päeval võid sa aga mõelda: ”Praegu ei ole tänaval autosid ja minuga ei saa midagi juhtuda. Teised lapsed mängivad ka tänaval, aga nendega pole kunagi midagi juhtunud.”

Samamoodi arutles ka enamik Jeruusalemma elanikke. Kui Rooma sõjavägi oli läinud, tundus linn turvaline. Teised jäid linna ja nii jäid nemadki. Neid oli hoiatatud, aga nad ei kuulanud. Selle tagajärjel kaotasid nad elu.

Võtame ühe teise näite. Kas sa oled kunagi mänginud tikkudega? — Võib-olla on sinu meelest väga tore vaadata, kuidas tikku tõmmates leek süttib. Kuid tikkudega mängimine võib olla ohtlik. Kogu maja võib põlema minna ja sa võid surma saada.

Pea meeles, sellest ei piisa, kui oled sõnakuulelik vaid mõnikord. Kui sa alati sõna kuulad, siis on see sulle tõeliseks kaitseks. Kes ütleb: ”Lapsed, kuulake oma vanemate sõna”? — See on Jumal. Pea meeles: ta ütleb seda sulle sellepärast, et ta armastab sind.