Jäägem terviseküsimustes Piibli seisukoha juurde

„Armasta Issandat, oma Jumalat, ... kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.” (MARK. 12:30)

 1. Milline oli Jumala algne eesmärk inimsoo suhtes?

JEHOOVA JUMALA algne eesmärk ei olnud, et inimesed haigestuksid ja sureksid. Aadamale ja Eevale anti elupaigaks Eedeni aed, paradiis, mida nad pidid „harima ja hoidma” igikestvalt, mitte vaid 70–80 aastat (1. Moos. 2:8, 15; Laul 90:10). Kui see esimene inimpaar oleks jäänud Jehoovale ustavaks ja allunud armastusega tema ülemvõimule, poleks neil kunagi olnud vaja kogeda viletsat tervist, vanadusnõtrust ja surma.

2., 3. a) Kuidas kujutatakse vanadust Koguja raamatus? b) Kes on Aadamalt päritud surmas süüdi ning kuidas selle tagajärjed kaotatakse?

² Koguja 12. peatükis maalitakse värvikas pilt „kurjadest päevadest”, mis saadavad ebatäiuslike inimeste vanadust. (Loe Koguja 12:1–7.) Valget juust võrreldakse ’õitsva mandlipuuga’. Jalgu kujutatakse „kange mehena”, kes nüüd vaevaliselt ringi komberdab. „Aknaist vaatajad”, kes tahaksid näha valgust, kuid tajuvad vaid pimedust, on kujukaks pildiks tuhmuvast nägemisest. Et osa hambaid on puudu, siis „jahvatajad on jõude, sest neid on pisut järele jäänud”.

³ Tudisevad jalad, vilets nägemine ja hambutu suu pole kindlasti mitte see, mida Jumal algselt inimsoo suhtes eesmärgiks seadis. Pealegi kuulub Aadamalt päritud surm „kuradi tegude” hulka, mille Jumala Poeg Messia Kuningriigi kaudu kaotab. Apostel Johannes kirjutab: „Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et ta tühistaks kuradi teod” (1. Joh. 3:8).

Mõistlik hoolitsus on loomulik

 4. Miks kannavad Jehoova teenijad oma tervise eest mõistlikult hoolt, ent millest nad on teadlikud?

⁴ Praegusel ajal tuleb ka Jehoova teenijatel kogeda patusele inimsoole omaseid terviseprobleeme ja vananemist. Sellises olukorras on loomulik ja ka kasulik mõistlikult tervise eest hoolt kanda. Eks soovi me ju teenida Jehoovat „kõigest oma väest” (Mark. 12:30). Kuid püüdes mõistlikult tervist hoida, tuleks meil jääda realistlikuks ja leppida mõttega, et vananemisprotsessi aeglustamiseks ja haiguste täielikuks vältimiseks pole me suutelised eriti palju ära tegema.

 5. Mida me võime õppida sellest, kuidas ustavad jumalateenijad on saanud hakkama oma haigusega?

⁵ Paljud ustavad Jehoova teenijad on pidanud maadlema terviseprobleemidega. Üks neist oli Epafroditos (Filipl. 2:25–27). Apostel Pauluse ustaval kaaslasel Timoteosel oli sagedasti kõhuga probleeme, mistõttu Paulus soovitas tal kasutada „veidi veini” (1. Tim. 5:23, P 1997). Paulusel endal tuli saada hakkama „liha sisse antud vaiaga”, milleks võis olla mingi silmahaigus või muu füüsiline häda, mida tolle aja meditsiin ei osanud ravida (2. Kor. 12:7; Gal. 4:15; 6:11). Paulus palvetas seoses selle „liha sisse antud vaiaga” innukalt Jehoova poole. (Loe 2. Korintlastele 12:8–10.) Jumal ei teinud Paulust „liha sisse antud vaiast” ime läbi vabaks. Ta hoopis andis Paulusele jõudu vastu pidada. Nõnda sai Pauluse nõtruses ilmsiks Jehoova vägi. Kas meil oleks sellest juhtumist midagi õppida?

Hoidugem oma terviseprobleemide pärast liigselt muretsemast

6., 7. Miks me ei tohiks oma tervise pärast ülemäära muretseda?

⁶ Nagu me teame, on Jehoova tunnistajad valmis kasutama arstiabi ja nad nõustuvad mitmesuguste ravimeetoditega. Meie ajakiri „Ärgake!” sisaldab tihtilugu terviseküsimusi käsitlevaid artikleid. Ja ehkki me ei propageeri mingit konkreetset ravivõtet, oleme professionaalsetele meedikutele abi ja koostöövalmiduse eest tänulikud. Meil on muidugi teada, et täiuslikku tervist pole veel võimalik saavutada. Seetõttu me mõistame, et on arukas vältida terviseküsimuste saamist kinnisideeks või alalise mure allikaks. Meie meelelaad peaks erinema nende omast, kes on „ilma lootuseta”, kes mõtlevad, et praegune elu ongi kõik, ning kes oma tõbesid ravida üritades võtavad appi mis tahes meetodid (Efesl. 2:2, 12). Meie oleme võtnud kindlalt nõuks mitte minetada Jehoova heakskiitu, kui püüame oma praegust elu päästa, sest me oleme veendunud, et Jumalale ustavaks jäädes me ’hakkame kinni tõelisest elust’ – igavesest elust tema tõotatud uues maailmas (1. Tim. 6:12, 19; 2. Peetr. 3:13).

⁷ Me hoidume oma tervise pärast ülemäära muretsemast veel ühel põhjusel. Liialdatud mure tervise pärast võib muuta meid enesekeskseks. Paulus hoiatas selle ohu eest, kui ta kutsus filiplasi üles pidama silmas „mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu” (Filipl. 2:4, P 1997). On küll kohane enese eest mõistlikult hoolt kanda, ent elav huvi vendade vastu ja inimeste vastu, kellele me pakume „kuningriigi evangeeliumi”, ei lase vallata meid liigsel murel oma füüsilise heaolu pärast (Matt. 24:14).

 8. Mida võib liialdatud mure oma tervise pärast panna meid tegema?

⁸ Valitseb oht, et kui kristlase elus tõusevad tervisemured esikohale, võib see kuningriigihuvid tagaplaanile tõrjuda. Juhul kui tervise eest hoolitsemine on saanud kinnisideeks, võime üritada teistelegi peale suruda oma isiklikke arvamusi mingi dieedi, ravivõtte või toidulisandi väärtuslikkuse asjus. Seoses sellega mõelgem Pauluse sõnades kätkevale põhimõttele „kindlaks teha, mis on peaasi”, et olla „puhtad ning laitmatud Kristuse päevaks” (Filipl. 1:10).

Mis on peaasi?

 9. Mis on üks peamisi asju, mida me ei tohiks hooletusse jätta, ja miks?

⁹ Kui me teeme kindlaks peamised asjad, siis me osaleme aktiivselt vaimse tervendamise töös, milleks on Jumala Sõna kuulutamine ja õpetamine. See rõõmutoov tegevus tuleb kasuks nii meile endile kui neile, keda me õpetame (Õpet. 17:22; 1. Tim. 4:15, 16). Ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” on aeg-ajalt artikleid meie vaimsetest vendadest ja õdedest, kel on tõsiseid haigusi. Vahetevahel on neis lugudes juttu sellest, kuidas nad oma hädadega toime tulevad või kas või ajutiselt need unustada suudavad, kui nad püüavad aidata inimestel õppida tundma Jehoovat ja tema imepäraseid tõotusi.a

10. Miks on tähtis, millise raviviisi me valime?

¹⁰ Iga täiskasvanud kristlane peaks enda tervisehädaga silmitsi seistes kandma ravi valides omaenda vastutuse koormat (Gal. 6:5). Kuid me peaksime meeles pidama, et Jehoovale pole sugugi ükskõik, millise raviviisi me valime. Nii nagu austus Piibli põhimõtete vastu ajendab meid ’hoiduma vere eest’, peaks sügav lugupidamine Jumala Sõna vastu andma meile tõuke hoiduda ravivõtetest, mis meid vaimselt kahjustaksid või meie suhteid Jehoovaga rikuksid (Ap. t. 15:20). Mõningatesse diagnostika- või raviprotseduuridesse tunduvad olevat kaasatud maagilised jõud. Jehoova mõistis hukka usutaganejatest iisraellased, kes võtsid appi „maagilise väe” ehk spiritistlikud tavad. Ta teatas: „Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt! Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine – ma ei salli nurjatust [„maagilise väe kasutamist”, UM] ja pühapidamist ühtlasi!” (Jes. 1:13). Haigusperiood pole kindlasti mitte aeg teha midagi, mis oleks tõkkeks meie palvetele ning seaks ohtu meie suhted Jumalaga (Nutul. 3:44).

Põhiline on mõistlikkus

11., 12. Milline roll on ravi valides mõistlikkusel?

¹¹ Kui oleme haiged, ei saa me oodata, et Jehoova meid ime läbi terveks teeks, kuid me saame paluda raviviisi valimiseks tarkust. Oma valikus peaksime püüdma juhinduda Pühakirja põhimõtetest ja mõistlikust meelest. Tõsise haigusjuhu puhul oleks võib-olla tark võimaluse korral konsulteerida enam kui ühe spetsialistiga vastavalt Õpetussõnades 15:22 toodud mõttele: „Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga!” Apostel Paulus manitses usukaaslasi elama „mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul” (Tiit. 2:12).

¹² Paljud võivad olla olukorras, milles oli üks haige naine Jeesuse päevil. Kirjakohast Markuse 5:25, 26 võime lugeda: „Seal oli naine, kes oli kaksteist aastat olnud veritõves ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.” Jeesus tegi naise kaastunnet osutades terveks (Mark. 5:27–34). Mõnikord on meeleheites kristlastel tekkinud kiusatus kasutada diagnoosimis- või ravimeetodeid, mis on vastuolus puhta jumalakummardamise põhimõtetega.

13., 14. a) Kuidas võib Saatan püüda murda meie laitmatust meie tehtud ravivalikute kaudu? b) Miks me peaksime hoiduma kõigest, mil võib olla mingi seos okultismiga?

¹³ Saatan teeb mida tahes, et meid õigest jumalateenimisest kõrvale kallutada. Nii nagu ta ühtede komistamapanemiseks võtab appi seksuaalse ebamoraalsuse ja materialismi, üritab ta teiste laitmatust murda pöördumisega kahtlaste ravimeetodite poole, mis tegelikult võib tähendada okultsete jõudude ja spiritismi kaasamist. Me palvetame, et Jehoova päästaks meid selle kurja isiku käest ehk „kurjast” ja „kõigest ülekohtust”. Seega ei tohi me anda end Saatana kätte, seades end millegi sellise mõju alla, mis võib olla seotud spiritismi ja okultismiga (Matt. 6:13; Tiit. 2:14).

¹⁴ Jehoova keelas iisraellastel tegelda ennustamise ja maagiaga (5. Moos. 18:10–12). Paulus loetleb „liha tegude” hulgas ka „nõidust” ehk spiritismi (Gal. 5:19, 20). Lisaks pole „spiritismiga tegelejatel” kohta Jehoova uues maailmas (Ilm. 21:8, UM). Seega on selge, et Jehoova silmis on jäle kõik, mis on mingilgi määral seotud spiritismiga.

„Teie mõistlikkus saagu teatavaks”

15., 16. Miks meil läheb ravi valides tarvis tarkust ning millist arukat nõu andis esimese sajandi juhtiv kogu?

¹⁵ Juhul kui meil on mingi diagnoosimis- või raviprotseduuri suhtes kahtlusi, oleks eelöeldut silmas pidades tark sellest keelduda. Muidugi mõista ei tähenda paljas fakt, et me ei oska ära seletada ravimenetluse toimemehhanismi, veel seda, et see võib olla seotud mingi spiritismivormiga. Kui tahame terviseküsimustes juhinduda Piibli seisukohast, läheb meil vaja jumalikku tarkust ja head otsustusvõimet. Õpetussõnade 3. peatükis tuletatakse meile meelde: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! ... Säilita arukus ja otsustusvõime, siis on need su hingele eluks” (Õpet. 3:5, 6, 21, 22).

¹⁶ Niisiis, püüdes püsida võimalikult tervena, peame olema hoolsad, et me haiguste või vanadusvaevade korral ravi valides ei jääks ilma Jumala soosingust. Nagu kõiges muus, saagu ka terviseküsimustes ’meie mõistlikkus teatavaks kõigile inimestele’ seeläbi, et elame kooskõlas Piibli põhimõtetega (Filipl. 4:5, UM). Esimese sajandi juhtiv kogu andis ühes väga olulises kirjas kristlastele juhendid hoiduda ebajumalateenistuse, vere ja hooruse eest. Kiri sisaldas kinnitust „kui te nendest hoolega hoidute, läheb teil hästi” (Ap. t. 15:28, 29, UM). Miks võib nii öelda?

Mõistlik hoolitsus koos täiusliku tervise lootusega

17. Millist kasu on toonud Piibli põhimõtete järgimine meie füüsisele?

¹⁷ Igaühel meist tuleks endalt küsida: kas ma mõistan, millist kasu on mulle toonud see, et ma olen vääramatult järginud vere ja hooruse kohta käivaid Piibli põhimõtteid? Samuti mõelgem, millist kasu oleme saanud sellest, et oleme püüdnud ’puhastada endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest’ (2. Kor. 7:1). Kui järgime isikliku hügieeni vallas Piibli norme, väldime paljusid füüsilisi tõbesid. Meie käsi käib hästi, sest me hoidume vaimselt ja füüsiliselt rüvetavast tubakast ja keelatud uimastitest. Mõelgem ka, millist kasu toob tervisele mõõdukus söömises ja joomises. (Loe Õpetussõnad 23:20; Tiitusele 2:2, 3.) Kuigi sellised tegurid nagu puhkus ja kehaline koormus võivad üldisele heaolutundele kaasa aidata, käib meie käsi füüsilises ja vaimses mõttes hästi eelkõige seepärast, et me oleme võtnud kuulda Pühakirja juhatust.

18. Mis peaks olema meie peamine mure ja millise prohvetikuulutuse täitumist me võime oodata seoses tervisega?

¹⁸ Ennekõike peaksime hoolitsema oma vaimse tervise eest ja kindlustama kallihinnalisi suhteid taevase Isaga, kes on „käesoleva ja tulevase elu” Allikas, nii et jõuaksime tema tõotatud uude maailma (1. Tim. 4:8; Laul 36:10). Tänu pattude andeksannile Jeesuse lunastusohvri alusel toimub seal täielik vaimne ja füüsiline tervenemine. Jumala Tall Jeesus Kristus juhatab meid „elava vee allikaile” ning Jumal pühib ära kõik pisarad meie silmist (Ilm. 7:14–17; 22:1, 2). Siis võime ka kogeda, kuidas täitub tema vaimustav prohvetikuulutus „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!”” (Jes. 33:24).

19. Milles me võime olla kindlad oma tervise eest mõistlikult hoolt kandes?

¹⁹ Me oleme veendunud, et meie pääsemine on ligi, ning me ootame igatsusega päeva, mil Jehoova kaotab ära inimeste haigused ja surma. Seni aga oleme kindlad, et meie armastav Isa aitab meil kanda vaevade ja valude koormat, sest ta ’peab hoolt meie eest’ (1. Peetr. 5:7). Niisiis, hoolitsegem oma tervise eest, ent tehkem seda alati kooskõlas Jumala inspireeritud Sõnas sisalduvate selgete juhenditega!

[Allmärkus]

Kordamiseks

• Kes on haigustes süüdi ning kes vabastab meid patu tagajärgedest?

• Millest meil tuleks hoiduda, ehkki on normaalne tervise eest hoolt kanda?

• Miks peab Jehoova meie ravivalikut tähtsaks?

• Kuidas tuleb meie tervisele kasuks Piibli põhimõtete järgimine?

[Pilt lk 23]

Inimesi ei loodud selleks, et nad kogeksid haigusi ja vanadust

[Pilt lk 25]

Jehoova rahvas leiab tervisehädadest hoolimata rõõmu kuulutustööst