Kas sa peaksid paluma Jeesust?

MÕNEDE inimeste arvates on täiesti kohane Jeesust paluda. Saksamaal on paljudele juba lapsest peale õpetatud, et enne sööki tuleb käed kokku panna ja Jeesust Kristust tänada.

Piibli järgi on Jeesus tõepoolest väga kõrgel positsioonil taevas. Aga kas see tähendab, et me peaksime teda paluma? Ehk kuulud sinagi nende hulka, kes armastusest Jeesuse vastu tema poole palvetavad, kuid mida arvab Jeesus ise sellistest palvetest?

Kõigepealt, miks need küsimused üldse kerkivad? Ütleb ju Piibel, et Jehoova Jumal ’kuuleb palvet’. Niisiis ei ole sugugi üllatav, et vanal ajal palusid Jumala sulased, nagu näiteks iisraellased, ainult Jehoova Jumalat, Kõigevägevamat. — Laul 5:2, 3; 65:3.

Kas asjaolud muutusid, kui Jeesus, Jumala Poeg, tuli maa peale, et vabastada inimkond patust ja surmast? Ei muutunud, palvetada tuli ikkagi Jehoova poole. Olles maa peal, palus Jeesus sageli oma taevast Isa, ja ta õpetas teisigi sedasama tegema. Mõtle kasvõi eeskujupalvele, mida vahel kutsutakse ka Issanda palveks ehk Meie Isa palveks, mis on tuntumaid palveid maailmas. Jeesus ei õpetanud meid teda ennast paluma; ta andis sellise eeskujupalve: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi.” — Matteuse 6:6, 9; 26:39, 42.

Vaadelgem siis seda teemat põhjalikumalt ja uurigem, mis on tegelikult palve.

Mis on palve?

Iga palve on mingi jumalakummardamisvorm. The World Book Encyclopedia kinnitab seda: „Palve on kummardamisvorm, mille kaudu inimene võib esitada Jumalale oma andumuse, tänu, pihtimused ja anumised.”

Jeesus ütles kord: „Kirjutatud on: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” Jeesus jäi ustavaks põhitõele, et kummardada tuleb ainult tema Isa Jehoova Jumalat — seega tuleb ka palved Temale esitada. — Luuka 4:8; 6:12.

Jeesuse tunnustamine palvetes

Jeesus suri lunastusohvrina inimkonna eest, Jumal äratas ta üles ning ta ülendati kõrgele. Nagu sa võid arvata, tõi see vastuvõetavate palvete vallas kaasa ühe muudatuse. Millise muudatuse?

Apostel Paulus kirjeldab järgmiselt seda suurt mõju, mida Jeesuse positsioon palvele avaldab: „Sellepärast ongi Jumal tema ülendanud kõrgele ja andnud temale nime üle kõigi nimede, et Jeesuse nimes [„nimel”, SP] nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad, ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks.” — Filiplastele 2:9—11.

Kas tähendavad sõnad ’et Jeesuse nimel nõtkuksid kõik põlved’ seda, et me peame teda paluma? Ei tähenda. Siin kasutatud kreekakeelne fraas „märgistab nime, mille alla ühinevad need, kes nõtkutavad põlved, nime, mille all kõik ühtselt (πᾶν γόνυ) kummardavad. Nimi, mille Jeesus on saanud, ajendab kõiki ühtselt Jumalat austama”. (A Grammar of the Idiom of the New Testament, autor G. B. Winer) Tõepoolest, et palve oleks vastuvõetav, tuleb see esitada „Jeesuse nimel”, kuid sellegipoolest tuleb see esitada Jehoova Jumalale ja tema ülistuseks. Sel põhjusel ütleb Paulus: „Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” — Filiplastele 4:6, meie kursiiv.

Nii nagu rada viib soovitud sihtkohta, nii on ka Jeesus „tee”, mis viib Kõigevägevama Jumala juurde. „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” õpetas Jeesus oma apostleid. (Johannese 14:6) Seetõttu me peaksime esitama oma palved Jeesuse kaudu Jumalale, aga mitte otse Jeesusele endale.a

Kuid võidakse küsida: kas ei ole siis Piiblis kirjas, et nii jünger Stefanos kui ka apostel Johannes rääkisid Jeesusega, kes oli taevas? Jah, see on nõnda. Kuid nende juhtumite puhul, mil Stefanos ja Johannes nägid Jeesust nägemuses ja rääkisid otse temaga, ei olnud tegemist palvetega. (Apostlite teod 7:56, 59; Ilmutuse 1:17—19; 22:20) Pea meeles, et pelgalt rääkimine — kasvõi Jumala endaga — ei kujuta endast veel palvet. Aadam ja Eevagi rääkisid Jumalaga ja püüdsid tuua oma suure patu kohta vabandusi, kui Jumal nende üle Eedenis pärast patustamist kohut mõistis. Kuid sel kombel rääkimine ei olnud palve. (1. Moosese 3:8—19) Seega ei oleks õige esitada Stefanose või Johannese vestlust Jeesusega tõendina, et tegelikult peaksime me teda paluma.

Kuidas Jeesuse nime ’appi hüütakse’?

Kas su kahtlused püsivad ja sa pead ikkagi õigeks Jeesust paluda? Üks naine kirjutas Vahitorni Ühingu harubüroole: „Kahjuks ei ole ma ikka veel veendunud selles, et algkristlased ei palunud Jeesust.” Ta pidas silmas sõnu 1. Korintlastele 1:2, kus Paulus mainib ’kõiki, kes appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime kõigis paigus’. Kuid peab märkima, et algkeeles võib väljend ’appi hüüdma’ tähendada ka midagi muud kui palvet.

Kuidas ’hüüti appi’ Kristuse nime kõigis paigus? Üks viis oli see, et Naatsaretlase Jeesuse järelkäijad tunnistasid avalikult, et tema on Messias ja „maailma Päästja” ning sooritasid tema nimel arvukalt imetegusid. (1. Johannese 4:14, UT; Apostlite teod 3:6; 19:5) Seetõttu teatab The Interpreter’s Bible, et väljend „hüüda appi meie Issanda nime . . . ei tähenda tema palumist, vaid tema kui Issanda positsiooni tunnustamist”.

’Hüüda appi meie Issanda Jeesuse Kristuse nime’ tähendab ka seda, et me võtame Kristuse vastu ja näitame üles usku tema valatud veresse, mis võimaldab patud andeks saada. (Võrdle Apostlite teod 10:43 ja Ap 22:16.) Ja me lausume sõnasõnaliselt Jeesuse nime alati, kui me tema kaudu Jumalat palume. Niisiis, kuigi Piibel näitab, et me saame hüüda appi Jeesuse nime, ei näita ta, et me peaksime tema poole palvetama. — Efeslastele 5:20; Koloslastele 3:17.

Mida saab Jeesus meie heaks teha

Jeesus andis oma jüngritele selge tõotuse: „Mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen.” Kas see tähendab, et me peame teda paluma? Ei tähenda. Palvetada tuleb Jehoova Jumala poole — aga Jeesuse nimel. (Johannese 14:13, 14; 15:16) Me palume Jumalalt, et Tema Poeg Jeesus kasutaks meie heaks oma suurt väge ja võimu.

Kuidas Jeesus tänapäeval oma tõeliste järelkäijatega suhtleb? Seda illustreerib Pauluse kirjeldus võitud kristlaste kogudusest. Ta võrdles seda ihuga ja Jeesust Kristust peaga. „Pea” hoolitseb vaimse ihu liikmete vajaduste eest „kõõluste ja sidemete” kaudu ehk vahendite ja korralduste abil, mis kindlustavad tema kogudusele vaimse toidu ja juhatuse. (Koloslastele 2:19) Samamoodi kasutab Jeesus tänapäeval „ande inimeste näol” ehk vaimselt kõlblikke mehi koguduse juhtimiseks ja vajaduse korral ka korralekutsumiseks. Koguduseliikmetele ei ole tehtud korraldust otse Jeesusega suhelda või teda paluda, kuid kindlasti on neil võimalus — jah, lausa kohustus — paluda Jeesuse Isa Jehoova Jumalat. — Efeslastele 4:8—12, NW.

Kuidas sa Jeesust austad?

Inimeste päästmises on Jeesusel võtmeroll! Apostel Peetrus hüüatas: „Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!” (Apostlite teod 4:12) Kas sa mõistad, kui tähtis on Jeesuse nimi?

Me ei alahinda Jeesuse positsiooni, kui me teda isiklikult ei palu. Me austame Jeesust hoopis sellega, et palume tema nimel. Ja nagu lapsed austavad oma vanemaid, kui nad on neile sõnakuulelikud, austame meie Jeesust Kristust, kui kuuletume tema käskudele, eriti uuele käsule üksteist armastada. — Johannese 5:23; 13:34.

Heakskiidetavad palved

Kas sa soovid esitada palveid, mis heaks kiidetakse? Siis esita need Jehoova Jumalale ja tee seda tema Poja Jeesuse nimel. Õpi tundma Jumala tahet ja peegeldagu sinu palved seda tundmist. (1. Johannese 3:21, 22; 5:14) Ammuta jõudu Laul 66:20 sõnadest: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!”

Nagu me nägime, on palved kummardamisvorm, mis kuulub eranditult Kõigevägevamale Jumalale. Kui me esitame kõik oma palved Jehoova Jumalale, siis me näitame, et meil on südames Jeesuse käsk palvetada: „Meie Isa, kes oled taevas!” — Matteuse 6:9.

[Allmärkus]