18. peatükk
Kuidas ma saan oma hindeid parandada?
KUI põhikooliõpilastelt küsiti: ”Mis teile kõige enam muret teeb?”, vastas 51 protsenti neist: ”Hinded.”
Pole siis midagi imestada, et just hinded on noorte peamiseks mureaineks. Hinded võivad määrata, kas saadakse klassikursus läbi või jäädakse seda kordama, kas leitakse töö, mis on hästi tasustatud, või tuleb leppida miinimumpalgaga, kas pälvitakse vanemate kiitust või satutakse nende meelepaha alla. Hinded ja eksamid on kahtlemata asjad omal kohal. Kontrollis ju Jeesus Kristuski korduvalt küsimuste abil, kas ta jüngrid ikka olid asjast aru saanud (Luuka 9:18). Ühes õpilaste teadmiste hindamist käsitlevas raamatus öeldakse: ”Arvestuste tulemustest võib iga konkreetse õpilase kohta selguda, mis vallas on ta tugev, mis vallas nõrk; samuti aitavad need motiveerida edasisi õpinguid.” (”Measurement and Evaluation in the Schools”.) Lisaks on su vanemad tänu hinnetele kursis sellega, kas sul läheb koolis hästi või halvasti.
Leia tasakaal
Ent liialdatud mure hinnete pärast võib sünnitada halvavat stressi ja vallandada ägeda võistluse õpilaste vahel. Üks murdeiga käsitlev õpperaamat juhib tähelepanu sellele, et eriti just kõrgkoolidesse pürgivad õpilased võivad ”sattuda võistluskeerisesse, kus peetakse hindeid ja paremusjärjestust õppimisest tähtsamaks”. Seetõttu, tsiteerides dr. William Glasserit, ”õpivad õpilased juba varakult küsima, mida eksamitel nõutakse, ning .. õpivad siis ainult seda materjali”.
Kuningas Saalomon hoiatas: ”Ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös johtuvad ainult inimese kadedusest ligimese vastu [”sellest, et üks võistleb teisega”, UM]. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 4:4). Äge rebimine kas materiaalsete rikkuste või akadeemiliste hinnete pärast on niisiis asjatu. Jumalakartlikud noored mõistavad, et neil on vaja end koolis pingutada. Kuid selle asemel et teha haridusest tähtsaim asi elus, arendavad nad vaimseid huvisid ja loodavad Jumalale, et tema hoolitseb nende materiaalsete vajaduste eest (Matteuse 6:33; vaata 22. peatükki elukutsevalikust).
Lisaks tähendab haridus muudki kui vaid häid eksamihindeid. See tähendab arendada Saalomoni mainitud ”mõtlemisvõimet”, võimet võtta vastu alginformatsiooni ja teha selle alusel arukaid ja praktilisi lõppjäreldusi (Õpetussõnad 1:4, UM). Noor inimene, kel õnnestub saada vajalikke hindeid ette arvates, kes õpib kiiruga vaid eksamite jaoks või koguni spikerdab, ei õpi mitte kunagi korralikult mõtlema. Mis kasu on heast matemaatikahindest, kui hiljem ilmneb, et ei osata väljaminekuid ja sissetulekuid arvestada?
Sellepärast on tähtis, et sinu eesmärgiks poleks lihtsalt vajalike hinnete saamine, vaid et hinded aitaksid sul hinnata oma edusamme koolis. Ent kuidas sa võid saada võimetele vastavaid hindeid?
Õpi vastutustundega!
Õpetaja Linda Nielseni sõnade järgi on nõrkadel õpilastel kalduvus ”süüdistada halvas edasijõudmises asjaolusid, mis neist ei sõltu: ebaõiglasi eksamiküsimusi, eelarvamuslikku õpetajat, halba õnne, saatust, ilma”. Kuid Piibel ütleb: ”Laisa hing igatseb asjata” (Õpetussõnad 13:4). Tõsi ta on, halbade hinnete tõeliseks põhjuseks on tihti just laiskus.
Ent head õpilased õpivad vastutustundega. Ajakiri ” ’Teen” küsitles kord hea õppeedukusega keskkooliõpilasi. Mis oli nende edu saladus? ”Isiklik motivatsioon aitab mul pidevalt pingutada,” mainis üks neist. ”Isiklik ajakava ja täpne ajajaotus,” ütles teine. Kolmas aga lausus: ”Tuleb endale eesmärke püstitada.” See, kui häid hindeid sa saad, ei sõltu seega sinust mitteolenevatest teguritest, vaid eelkõige SINUST ENDAST — kui suure hoolega sa oled valmis õppima ja kooliskäimisele keskenduma.
”Aga ma ju õpin”
Sellist vastulauset võib kuulda nii mõnegi noore suust. Nad arvavad tõepoolest, et nad küll rabavad hullupööra, ent tulemusi pole. Mõni aasta tagasi küsitlesid Ühendriikide Stanfordi ülikooli teadlased umbes 770 õpilast, kusjuures nad küsisid, kui palju õpilased enda arvates koolitööga vaeva näevad. Kummaline küll, aga halbu hindeid saanud õpilased arvasid, et nad töötavad sama hoolsalt nagu teisedki! Ent kui uuriti nende õppimisharjumusi, selgus, et tegelikult tegid nad kodus palju vähem koolitööd kui nende edukad koolikaaslased.
Mida võib sellest järeldada? Võib-olla ka sina ei õpi nii usinalt, kui arvad, mistõttu oleks kohane teha mõningaid muudatusi. Ühes ajakirja ”Journal of Educational Psychology” artiklis näidati, et juba ainuüksi ”õppimisele pühendatava aja suurendamine mõjub keskkooliõpilase hinnetele soodsalt”. Tegelikult, ”kui keskmine nõrga tasemega õpilane kasutab õppimiseks 1—3 tundi nädalas, võib ta jõuda samade hinneteni kui selline keskmise tasemega õpilane, kes kodus ei õpi”.
Apostel Paulus pidi piltlikult ’virutama pihta oma ihule’, et saavutada oma eesmärke (1. Korintlastele 9:27, UT). Ehk peaksid sinagi olema enda suhtes sama range ja otsusekindel, eriti kui teler või mõni muu ajaviide tõmbab õpingutelt tähelepanu kergesti eemale. Võiksid kasvõi kinnitada televiisorile sildi, mis teatab: ”Enne telerit lahti ei tee, kui on õpitud!”
Sinu õppimistingimused
Enamikule meist tuleks kasuks, kui meil oleks õppimiseks oma rahulik nurgake. Kui sul ei ole oma tuba ja kodus on vähe ruumi, siis püüa midagi välja mõelda! Võib-olla saad igal õhtul tunniks-paariks oma käsutusse kas köögi või kellegi magamistoa. Kui miski muu ei aita, võid ehk minna raamatukokku või mõne sõbra poole.
Kui võimalik, istu kirjutuslaua või mõne muu suure laua taha, kus on küllaldaselt ruumi kõigi su õppevahendite jaoks. Hoia pliiatsid, paber ja muu tarvilik käeulatuses, nii et sul poleks iga väikese asja pärast tarvis püsti tõusta. Ja kahjuks peab ütlema, et televiisor või raadio, aga ka telefon ja külalised üldiselt segavad keskendumast.
Hoolitse ka selle eest, et valgus oleks küllaldane ega pimestaks. Hea valgustus vähendab õpiväsimust ning kaitseb lisaks ka su silmi. Kui võimalik, hoolitse värske õhu ja sobiva temperatuuri eest. Jahe ruum loob õppimiseks soodsama keskkonna kui soe ruum.
Ent mis siis, kui õppimiseks lihtsalt pole tuju? Üldiselt elu ei luba meile luksust elada oma tujude järele. Kui sa käid tööl, tuleb sul iga päev töötada, on sul selleks siis tuju või mitte. Suhtu siis kodusesse õppetöösse kui võimalusse arendada enesedistsipliini ja valmistada end ette tööeluks. Võta seda kui töötegemist. Üks pedagoog soovitab: ”Kui vähegi võimalik, tuleb õppida iga päev samas kohas ja samal ajal. Siis saab regulaarne õppimine harjumuseks .. ja see ei tundugi enam nii vastumeelne.”
Õpiharjumused
Kirjas Filiplastele 3:16 (UT) innustas Paulus kristlasi ’astuma sama rada edasi’. Paulus rääkis siin kristlikust eluteest, kuid teatud rutiinist, harjumuslikest tavadest, on kasu ka õppimisel. Püüa näiteks oma õppetööd organiseerida. Väldi samalaadsete ainete (nagu kahe võõrkeele) järjestikku õppimist. Eri õppeainete vahele planeeri lühikesed vaheajad, seda eriti kui ülesandeid on palju.
Kui ülesanne nõuab palju lugemist, võid kasutada järgmist meetodit. LIBISTA pilk üle materjali. Vaata üle kogu üles antud tekst, silmitsedes alapealkirju, tabeleid ja muud sarnast, et saada mingit üldpilti. Edasi esita pealkirjadel või juhtlausetel põhinevaid KÜSIMUSI. (See aitab sul loetavale materjalile keskenduda.) Seejärel LOE materjal läbi, otsides neile küsimustele vastuseid. Olles ühe lõigu või osa läbi lugenud, SELGITA loetut endale peast, raamatusse vaatamata. Kui oled kõik ülesantu läbi lugenud, KORDA materjali, heites pilgu pealkirjadele ja püüdes meenutada, mida igas osas oli öeldud. Väidetakse, et sellise meetodi abil suudavad õpilased jätta meelde koguni kuni 80 protsenti loetust!
Üks pedagoog lisab: ”Õpilasel on tähtis aru saada, et pole ühtki fakti omaette, vaid see seostub alati muu teabega.” Seepärast püüa õpitavat seostada juba varem hangitud teadmiste ja kogemustega. Püüa jõuda selgusele, milline on õpitava praktiline väärtus.
On huvitav, et jumalakartlikud noored on ses suhtes tõesti eelisseisundis, sest Piibel ütleb: ”Jehoova kartus on tunnetuse algus” (Õpetussõnad 1:7). Näiteks füüsikaseaduste õppimine võib tunduda puhta enesekurnamisena. Kuid teadmine, et Jumala ’nähtamatut olu nähakse’ tema loomistöödes, annab õpitavale lisaväärtuse (Roomlastele 1:20). Samuti ajalugu on sageli tihedalt seotud Jehoova eesmärkide täitumisega. Räägitakse ju Piiblis näiteks seitsmest maailmavõimust (kuhu kuulub ka praegune Anglo-Ameerika kaksikvõim)! (Ilmutuse 17:10; Taanieli 7. peatükk.)
Kui seod õpitava sellega, mida sa juba tead, või kristliku usuga, omandavad faktid sinu jaoks kindla tähenduse ning teadmisest saab taipamine. Saalomon tõdes: ”Taibukale on tunnetus kerge!” (Õpetussõnad 14:6).
”Järgmisel nädalal on arvestus”
Need sõnad ei tarvitse sind sugugi paanikasse viia. Kõigepealt püüa õpetaja selgituste põhjal aru saada, mis liiki arvestusega on tegemist, kas see on näiteks kirjandi vormis või tuleb etteantud vastustest see õige ära märkida? Pane arvestusele eelnevatel päevadel tähele ka vihjeid selle kohta, mida just teada tahetakse. (”Järgmine punkt on väga tähtis” või ”Jätke see kindlasti meelde” on vastavalt ajakirjale ”Senior Scholastic” tüüpilised vihjed.) Edasi vaata läbi oma märkmed, õpikud ja kodused ülesanded.
”Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” tuletab Saalomon meelde (Õpetussõnad 27:17). Võib-olla on su sõber või üks su vanematest heal meelel nõus aine kohta küsimusi esitama või sinu sellekohaseid peast öeldud selgitusi kuulama. Püüa arvestusele eelneval õhtul lõõgastuda ja öösel end korralikult välja magada. ”Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?” küsis Jeesus (Matteuse 6:27).
Läbikukkumine
Arvestusel läbikukkumine — eriti siis, kui oled näinud tõesti vaeva, et seda sooritada — võib anda löögi sinu enesest lugupidamisele. Ent pedagoog Max Rafferty tuletab meile meelde: ”Nii kaua kui me elame, hinnatakse meid selle järgi, mida me teame, kui häid tulemusi saavutame. [— — —] Kool, mis paneb lapsed kergemeelselt uskuma, et elu on vaid meelakkumine, pole mingi kool. See on unelmate vabrik.” Arvestusel läbikukkumisega kaasnev alandus võib olla küllaltki väärtuslikuks kogemuseks, juhul kui see innustab sind vigadest õppima ja end parandama.
Ent kuidas on lugu siis, kui oled valmistanud oma halva tunnistusega vanematele pettumuse? Seda kartes on mõned võtnud appi põiklemistaktika. ”Tavaliselt panin oma tunnistuse köögilauale, läksin ülemisele korrusele ja püüdsin järgmise hommikuni magada,” meenutab üks nooruk. Teine räägib: ”Mul oli kombeks näidata seda emale viimasel minutil. Viisin selle talle hommikul, kui ta oli juba tööle minemas, ja ütlesin: ”Kuule, sul tuleb sellele siin allkiri anda.” Tal polnud aega minuga asja arutama hakata” — vähemalt mitte tol hetkel. Mõned noored on hindeid tunnistusel koguni võltsinud!
Sinu vanematel on siiski õigus saada teada, kuidas sul koolis läheb. Nad muidugi loodavad, et hinded vastavad sinu võimetele, aga kui ei vasta, võid oodata väljateenitud karistust. Niisiis, ole vanemate vastu aus. ”Kuule .. oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust” (Õpetussõnad 1:8). Kui sinu arvates oodatakse sinult liiga palju, räägi sellest nendega. (Vaata 2. peatüki lisa pealkirja all ”Kuidas ma sellest oma vanematele räägin?”.)
Nii tähtsad kui hinded ongi, ei määra nad lõplikult sinu väärtust inimesena. Igal juhul kasuta kooliaeg hästi ära ja õpi nii, nagu suudad. Tavaliselt kajastuvad need pingutused sinu hinnetes, mis toovad rõõmu ja rahulolu nii sulle kui ka sinu vanematele.
Küsimusi aruteluks
◻ Mis on hinnete eesmärk ja miks on tähtis hinnete suhtes tasakaalukas olla?
◻ Miks on tähtis, et sa vastutustundega õpiksid?
◻ Millistele asjadele on kasulik mõelda, kui kaalud, kas võtta osa koolivälistest üritustest?
◻ Kuidas sa võid oma hindeid parandada?
◻ Kuidas sa võid arvestusteks valmistuda?
◻ Kuidas tuleks läbikukkumist võtta ja kas tuleks sul seda vanemate eest varjata?
[Väljavõte lk 141]
Noor inimene, kel õnnestub saada vajalikke hindeid ette arvates, kes õpib kiiruga vaid eksamite jaoks või koguni spikerdab, ei õpi mitte kunagi korralikult mõtlema
[Kast/pilt lk 144, 145]
Mida öelda koolivälise tegevuse kohta?
Paljud noored leiavad, et nad saavad koolivälise tegevuse kaudu ennast teostada. ”Olin kõikvõimalikes klubides,” meenutab noormees Baltimore’ist, Ühendriikide Marylandi osariigist. ”Minu meelest oli tore näha vaeva asjade kallal, mis meeldivad. Olin autoklubis, sest mulle pakub rõõmu autode kallal nokitseda. Mulle meeldivad arvutid, seepärast astusin sinna klubisse. Mulle meeldivad stereoseadmed, niisiis liitusin ka selle klubiga.” Ühendriikides innustatakse eriti kõrgkooli pürgijaid võtma osa koolivälisest tegevusest.
Ent üks Ühendriikide valitsusametnik, kes ka ise oli olnud õpetaja, rääkis ajakirjale ”Ärgake!”: ”Õpilased kasutavad arvatavasti rohkem aega klassiväliseks tegevuseks kui koolitundideks valmistumiseks ja sellepärast on neil raske saada sama häid hindeid kui varem.” Klassivälise tegevuse suhtes tasakaalu säilitada pole sugugi kerge. Tütarlaps nimega Cathy, kes varem kuulus oma kooli pesapallinaiskonda, ütleb: ”Pärast treeningut olin liiga väsinud, et veel midagi muud teha. See mõjus halvasti mu õpingutele ja seetõttu ma sel aastal end treeningutele enam kirja ei pannud.”
Ohtu võib sattuda ka inimese vaimne heaolu. Meenutades oma noorusaastaid, ütleb üks kristlik mees: ”Arvasin, et suudan säilitada tasakaalu kolme asja, õppimise, kergejõustikutreeningute ja vaimse tegevuse vahel. Kui aga tuli nende kolme vahel valida, kannatas just vaimne külg.”
Kahte kooli spordimeeskonda kuulunud noormees Themon möönab: ”Ma ei saanud käia [kuningriigisaalis] koosolekutel [et saada vaimset õpetust], sest me polnud ei teisipäeviti, neljapäeviti ega laupäeviti linnas, kusjuures tagasi jõudsime alles kell kaks hommikul.” Kuigi ”ihulisest harjutusest on pisut kasu”, on eriti tähtis pidada meeles, et ”jumalakartusest on kasu kõigile asjadele” (1. Timoteosele 4:8).
Mõtle ka moraalsetele ohtudele. Kas sa seltsid seal toredate sõpradega, kes avaldavad sulle head moraalset mõju? Mis on seal jututeemaks? Kas ehk ei avalda võistkonnakaaslased või klubiliikmed sulle halba mõju? ”Halvad sõbrutsemised laostavad korralikke kombeid!” ütleb 1. Korintlastele 15:33 (UT).
On huvitav, et paljud noored Jehoova tunnistajad on otsustanud kasutada koolist vaba aega millekski palju kasulikumaks kui seda on sportimine: nad aitavad inimestel õppida tundma Loojat. Koloslastele 4:5 antakse nõu: ”Kohelge targasti neid, kes on väljaspool, ja pidage aega kalliks!”
[Pildid lk 143]
Tihti maksavad õpilased oma kehvad õppimisharjumused kinni . . . viletsate hinnetega
[Pildid lk 146]
Pole sugugi kerge tasakaalustada koolivälist tegevust ja kodust õppetööd
[Pilt lk 148]
Vanemad on kindlasti halva tunnistuse pärast rööpast väljas. Ent kui sa tunned, et nad ootavad sinult liiga palju, siis räägi sellest nendega