„Selle maailma näitelava muutub”
„Seda ütlen, vennad, et aeg on lühike.” (1. KORINTLASTELE 7:29)
1., 2. Milliseid muudatusi on sinu eluajal maailmas toimunud?
MILLISEID muudatusi on sinu eluajal maailmas toimunud? Kas oskad mõningaid neist mainida? Näiteks on tehtud edusamme arstiteaduses. Tänu sellele on mõnel maal inimeste eeldatav eluiga tõusnud vähem kui 50 aastalt 20. sajandi algul rohkem kui 70 aastani praegusel ajal. Mõtle ka, kui kasulikuks on meile osutunud raadiod, televiisorid, mobiiltelefonid ja faksid. Kõrvale ei saa jätta edasiminekut hariduses, transpordis ja inimõiguste kaitsmisel – see kõik on väga paljude inimeste elu paremaks teinud.
2 Muidugi pole kõik muutused positiivsed. Võimatu on eirata kogu seda laostavat mõju, mida avaldab järjest kasvav kuritegevus, moraaliväärtuste järsk langus, uimastite kuritarvitamine, suurenev abielulahutuste hulk, inflatsioon ja terrorismioht. Igal juhul oled sa ilmselt nõus apostel Pauluse sõnadega, mis ta kaua aega tagasi kirja pani: „Selle maailma näitelava muutub” (1. Korintlastele 7:31, UM).
3. Mida mõtles Paulus sõnadega „selle maailma näitelava muutub”?
3 Paulus võrdles seda maailma näitelavaga. Osatäitjad – tuntud poliitikud, usujuhid ja kultuuritegelased – ilmuvad välja, esitavad oma rolli ära ja lahkuvad seejärel, tehes ruumi teistele. Nii on see olnud sajandeid. Minevikus võis mõni dünastia valitseda aastakümneid või isegi sajandeid ja muudatused tekkisid aeglaselt. Tänapäeval on hoopis teisiti, sest ühe riigijuhi mõrva korral võib ajalooareen muutuda vaid hetkega. Tõepoolest, praegusel rahutul ajal me ei tea, mida toob homne päev.
4. a) Milline tasakaalukas vaade peab kristlastel olema maailma sündmuste suhtes? b) Millist kaht veenvat tõestusliini me hakkame nüüd vaatlema?
4 Kui maailm on näitelava ja selle juhid on näitlejad, siis kristlasi võib võrrelda pealtvaatajatega.a Kuna nad aga „ei ole maailmast”, ei jälgi nad liigse huviga näitemängu ega näitlejaid (Johannese 17:16). Nad hoopis otsivad innukalt märke, mis näitavad, et lähedal on selle draama haripunkt – katastroofiline lõpp. Nad teavad, et see süsteem peab lõppema, enne kui Jehoova toob kauaoodatud uue õiglase maailma.b Uurigem nüüd kahte tõestusliini, mis näitavad, et me elame lõpuajal ja et uus maailm on käeulatuses. Need tõestusliinid on: 1) Piibli kronoloogia ja 2) maailma halvenev olukord. (Matteuse 24:21; 2. Peetruse 3:13.)
Saladus sai lõpuks lahendatud!
5. Mis on „paganate ajad” ja miks need meile huvi pakuvad?
5 Kronoloogia on uurimisvaldkond, mis tegeleb aja ja sündmuste vaheliste seostega. Jeesus rääkis teatud ajast, mil maailma juhid on peategelased ja Jumala Kuningriik ei sekku nende toimetustesse. Ta nimetas seda perioodi „paganate ajaks” (Luuka 21:24). Nende „aegade” lõpus pidi valitsema hakkama Jumala taevane Kuningriik, mille õiguspäraseks valitsejaks on Kristus. Esialgu tuli Jeesusel valitseda „keset oma vaenlasi” (Laul 110:2). Hiljem, vastavalt kirjakohale Taanieli 2:44, pidi see Kuningriik ’lõhkuma ja hävitama’ kõik inimeste valitsused ning püsima ise igavesti.
6. Millal „paganate ajad” algasid, kui pikad need olid ja millal need lõppesid?
6 Millal „paganate ajad” lõppesid ja Jumala Kuningriik valitsema hakkas? Vastus, mis oli „pitseriga kinnipandud kuni lõpuajani”, on seotud Piibli kronoloogiaga (Taaniel 12:9). Kui see aeg lähenes, hakkas Jehoova valgustama üht alandlikku piibliuurijate rühma. Jumala vaimu abiga need inimesed mõistsid, et „paganate ajad” algasid Jeruusalemma hävinguga aastal 607 e.m.a ja et need kestsid 2520 aastat. Selle järgi arvutasid nad välja, et „paganate ajad” lõppesid aastal 1914. Nad said ka aru, et aasta 1914 on praeguse süsteemi lõpu algus. Kas sina kui Piibli uurija oskad Pühakirja abil selgitada, kust tuleb aastaarv 1914?c
7. Millised kirjakohad aitavad meil aru saada, millal algasid Taanieli raamatus mainitud „seitse aega”, kui pikad need olid ja millal need lõppesid?
7 Üks võti peitub Taanieli raamatus. Kuna Jehoova kasutas Babüloni kuningat Nebukadnetsarit, et hävitada Jeruusalemm „paganate aegade” alguses aastal 607 e.m.a, siis andis ta selle valitseja kaudu teada, et rahvad valitsevad ilma Jumala sekkumiseta seitse sümboolset „aega” (Hesekiel 21:31, 32; Taaniel 4:13, 20–22). Kui pikad on need „seitse aega”? Vastavalt kirjakohtadele Ilmutuse 11:2, 3 ja 12:6, 14 on kolme ja poole aja pikkuseks 1260 päeva. Seitse aega on seega kaks korda niipalju ehk 2520 päeva. Kas sellega on arvutused lõppenud? Ei, sest Jehoova andis Taanieli kaasaegsele prohvet Hesekielile reegli selliste päevade sümboolse tähenduse mõistmiseks: „Ma olen sulle määranud iga aasta kohta ühe päeva” (Hesekiel 4:6). Seitse aega on siis tegelikult 2520 aastat. Kui võtta alguspunktiks aasta 607 e.m.a ja perioodi pikkuseks 2520 aastat, siis võime järeldada, et „paganate ajad” pidid lõppema aastal 1914.
„Lõpuaeg” on kindlasti käes
8. Millistele tõenditele võid sa viidata, mis näitavad, et maailma olukord on alates aastast 1914 halvenenud?
8 Maailmasündmused alates aastast 1914 kinnitavad, et see Piibli kronoloogial põhinev mõttekäik on õige. Jeesus ise ütles, et „maailmaajastu lõpetuse tunnuseks” on sõjad, näljahädad ja katkud (Matteuse 24:3–8; Ilmutuse 6:2–8). Seda kinnitab kõik see, mis on toimunud alates aastast 1914. Apostel Paulus lisas, et inimestevahelised suhted muutuvad tähelepanuväärselt. Tema kirjeldus muutuste kohta, mille tunnistajateks me kõik oleme, on läinud täppi (2. Timoteosele 3:1–5).
9. Mida on öeldud maailma sündmuste kohta, mis on toimunud pärast aastat 1914?
9 Kas „selle maailma näitelava” on pärast aastat 1914 tõepoolest muutunud? Professor Robert Wohl kirjutab oma raamatus „1914. aasta põlvkond” („The Generation of 1914”) järgmist: „Need, kes [Esimeses maailma]sõjas ellu jäid, ei saa mitte kuidagi üle tundest, et 1914. aasta augustis lõppes üks maailm ja algas teine.” Seda kinnitas ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni psühholoogiadirektor dr J. A. Costa e Silva, kes kirjutas: „Me elame ajal, mil toimuvad äärmiselt kiired muudatused, mis põhjustavad rahutust ja stressi sellisel määral, mida pole inimkonna ajaloos veel kunagi nähtud.” Kas ka sina oled seda kogenud?
10. Mis on Piibli järgi põhjustanud selle, et alates aastast 1914 on maailma olukord järjest halvenenud?
10 Kes on maailma halvenevas olukorras süüdi? Ilmutuse 12:7–9 paljastab selle isiku, öeldes: „Sõda tõusis taevas: Miikael [Jeesus Kristus] ja tema inglid sõdisid lohe [Kurat-Saatana] vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, ... kes eksitab kogu maailma, visati maa peale.” Seega on hädade põhjustajaks Kurat-Saatan. Tema väljaviskamine taevast aastal 1914 on toonud „häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha ... ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega” (Ilmutuse 12:10, 12).
Milline on viimane vaatus?
11. a) Milliste meetoditega püüab Saatan „kogu maailma” eksitada? b) Millisele Saatana erilisele pingutusele suunas apostel Paulus meie tähelepanu?
11 Saatan teab, et ta lõpp läheneb, ja seetõttu on ta alates aastast 1914 teinud järjest suuremaid pingutusi, et ’eksitada kogu maailma’. Meisterpetisena tegutseb ta kulisside taga, saates lavale oma rolle esitama riigijuhte ja uuendusmeelseid tegelasi (2. Timoteosele 3:13; 1. Johannese 5:19). Üks Saatana eesmärkidest on panna inimesed arvama, et tema valitsemisviis toob neile tõelise rahu. Üldjoontes on tema propaganda edukas olnud, sest inimesed on üsna optimistlikud, hoolimata selgetest tõenditest, et olukord muutub aina halvemaks. Apostel Paulus ennustas, et vahetult enne selle süsteemi hävingut avaldub Saatana propaganda ühel tähelepanuväärsel viisil. Paulus kirjutas: „Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal” (1. Tessalooniklastele 5:3; Ilmutuse 16:13).
12. Milliseid pingutusi tehakse rahu heaks meie päevil?
12 Viimastel aastatel on poliitikud tihti kasutanud oma mitmesuguste plaanide kirjeldamiseks fraasi „rahu ja julgeolek”. Nad isegi nimetasid 1986. aasta rahvusvaheliseks rahuaastaks, ehkki see aasta ei õigustanud oma nime. Kas maailma juhtivate poliitikute sellised pingutused viivadki täide 1. Tessalooniklastele 5:3 sõnade täitumise või viitas Paulus mingile kindlale sündmusele, mis oma dramaatilisusega maailma tähelepanu haarab?
13. Kui Paulus ennustas „rahu ja julgeoleku” hüüdu, siis millega ta võrdles sellele järgnevat hävingut ning mida me võime sellest õppida?
13 Kuna Piibli prohvetiennustusi võib tihti täielikult mõista alles pärast nende täitumist või täitumise ajal, siis tuleb meil praegu oodata. On aga huvitav, et Paulus võrdles „rahu ja julgeoleku” hüüdele järgnevat äkilist hävingut raseda naise sünnitusvaludega. Üheksa kuu jooksul saab tulevane ema järjest teadlikumaks, et laps tema kõhus areneb. Ta võib kuulda oma lapse südamelööke või tunda tema liigutusi. Beebi võib ema isegi põtkida. Tundemärgid saavad järjest selgemaks, kuni ühel päeval tunneb ema teravat valuhoogu, mis annab teada, et kätte on jõudnud kauaoodatud hetk – laps on sündimas. Ükskõik kuidas ennustatud „rahu ja julgeoleku” hüüd ka ei täituks, järgneb sellele ootamatu ja valulik, kuid samas väga rõõmus sündmus – kurjuse hävitamine ning uue maailmasüsteemi algus.
14. Millises järjekorras hakkavad sündmused toimuma ja milline on lõpptulemus?
14 Tulevane häving tekitab aukartust ustavates kristlastes, kes seda kõrvalt jälgivad. Kõigepealt ründavad „ilmamaa kuningad” (Saatana organisatsiooni poliitiline osa) Suure Baabüloni toetajaid (religioosset osa) ja hävitavad need (Ilmutuse 17:1, 15–18). See on ootamatu pööre „etenduse” sündmustikus – Saatana organisatsioon jaguneb, kuna üks pool hakkab teise vastu sõdima ja Saatan on võimetu seda peatama (Matteuse 12:25, 26). Jehoova paneb „ilmamaa kuningate” südamesse „teha tema nõu järgi”. Ta nimelt soovib, et maa puhastataks tema religioossetest vastastest. Pärast valereligiooni hävitamist juhib Jeesus Kristus oma taevased väed viimasesse lahingusse Saatana organisatsiooni ülejäänud osa vastu, milleks on kaubanduslikud ja poliitilised jõud. Lõpuks peatatakse Saatana enda tegevus. Siis langeb eesriie ja see pikk etendus lõpeb (Ilmutuse 16:14–16; 19:11–21; 20:1–3).
15., 16. Kuidas peaks meile mõjuma meeldetuletus, et järele jäänud „aeg on lühike”?
15 Millal see kõik toimub? Me ei tea päeva ega tundi (Matteuse 24:36). Me aga teame, et järele jäänud „aeg on lühike” (1. Korintlastele 7:29). Seepärast on tähtis aega targasti kasutada. Kuidas seda teha? Apostel Paulus selgitab, et me peame ’ostma aega’ tähtsamateks asjadeks ebaoluliste asjade arvelt ja igat päeva kalliks pidama. Miks? „Sest päevad on kurjad.” Kui mõistame, „mis on Issanda tahtmine” meie suhtes, siis ei raiska me seda vähest kallist aega (Efeslastele 5:15–17, UT 1989; 1. Peetruse 4:1–4).
16 Kuidas peaks meid mõjutama teadmine, et praegusele maailmasüsteemile tuleb lõpp? Apostel Peetrus kirjutas meile: „Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses [„Jumalale andumuse tegudes”, UM]” (2. Peetruse 3:11). Sellised me peaksime tõepoolest olema. Kooskõlas Peetruse targa nõuandega tuleb meil: 1) hoolikalt jälgida oma käitumist, et see oleks püha ja 2) teha kindlaks, et meie innukad teod Jehoova teenistuses peegeldaks alati sügavat armastust tema vastu.
17. Milliste Saatana lõksude suhtes peaksid ustavad kristlased valvel olema?
17 Armastus Jumala vastu aitab meil hoiduda kiindumast sellesse maailma. Pidades silmas seda, mis juhtub varsti praeguse süsteemiga, on ohtlik kiinduda selle naudinguid taotleva ilmaliku elustiili särasse. Ehkki me elame ja töötame selles maailmas, tuleb meil tähele panna tarka nõuannet mitte kasutada seda täiel määral (1. Korintlastele 7:31). Peame tegema oma parima, et kaitsta end selle maailma propaganda eest. See maailm ei suuda lahendada praeguseid probleeme ega end lõpmatuseni alal hoida. Miks me võime selles nii kindlad olla? Sellepärast, et Jumala inspireeritud Sõna ütleb: „Maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17).
Parim on veel ees!
18., 19. Milliseid muudatusi sa igatsusega ootad ja miks on see ootamist väärt?
18 Varsti jääb Saatan oma poolehoidjatega Jehoova langetatud eesriide taha. Seejärel hakkavad ellujäänud Jumala õnnistusel lava ümber kujundama. Need muudatused jäävad püsima igaveseks. Enam ei ole sõdu, sest Jumal „lõpetab sõjad maailma otsani” (Laul 46:10). Toidupuuduse asemel on siis maa peal viljarohkus (Laul 72:16). Kadunud on vanglad, politseijaoskonnad, sugulisel teel levivad haigused, uimastitega kauplejad, abielulahutused, pankrotimenetlused ja terrorism (Laul 37:29; Jesaja 33:24; Ilmutuse 21:3–5).
19 Mälestushauad tühjendatakse ja seetõttu saab näha miljardeid ülesäratatuid, kes on otsekui uued näitlejad. Millist rõõmu toob küll see, et erinevad põlvkonnad saavad kokku ja et lähedased, kes on olnud pikka aega lahus, võivad jälle üksteist soojalt emmata! Lõpuks kummardab iga elusolend Jehoovat (Ilmutuse 5:13). Kui need muudatused on tehtud, avaneb eesriide tagant ülemaailmne paradiis. Kuidas sa end tunned, kui oled elanud selle stseeni nägemiseni? Kindlasti oled sa liigutatud ja hõiskad: „Ma ootasin seda kaua, kuid see oli seda väärt!”
[Allmärkused]
a Teises kontekstis rääkis Paulus, et võitud kristlased on „areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele” (1. Korintlastele 4:9, P 1997).
b Näiteks Taanieli 11:40, 44, 45 mainitud „Põhja kuninga” kohta leiab infot raamatust „Pane tähele Taanieli prohvetikuulutust!” (lk 280–281).
c Piibel ise kinnitab, et Jeruusalemm langes 70 aastat enne seda, kui pagenduses olevad juudid aastal 537 e.m.a kodumaale tagasi pöördusid (Jeremija 25:11, 12; Taaniel 9:1–3). Üksikasjalikuma arutelu „paganate aegade” kohta leiad raamatust „Arutlusi Pühakirja põhjal” (lk 46–48), mille on välja andnud Jehoova tunnistajad.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas on meie ajal täitunud apostel Pauluse sõnad: „Selle maailma näitelava muutub”?
• Kuidas näitab Piibli kronoloogia selgelt, millal lõppesid „paganate ajad”?
• Kuidas kinnitab maailma muutuv olukord, et aastal 1914 algas „lõpuaeg”?
• Kuidas peaks meid mõjutama tõsiasi, et järele jäänud „aeg on lühike”?
[Pilt lk 20]
Lõpuks ometi on saladus lahendatud!