16., 17. a) Kust sai Paulus julgust teenistuses osalemiseks? b) Mida me peaksime ette võtma, kui mõni kristliku teenistuse vorm meid heidutab?

¹⁶ Tessaloonika kristlastele kirjutas Paulus: ”Kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega” (1. Tessalooniklastele 2:2). Kuidas olid Paulus ja tema kaaslased ”saanud teotada” Filipis? Mõningate õpetlaste sõnul väljendab Pauluse kasutatud kreekakeelne sõna solvamist, häbitut või jõhkrat kohtlemist. Filipi linnavõimud olid peksnud neid vitstega, visanud nad vanglasse ja pannud nende jalad pakku (Apostlite teod 16:16—24). Millist mõju see valus kogemus Paulusele avaldas? Kui ta oma misjonireisil järgmisesse linna Tessaloonikasse läks, kas oli ta siis täis hirmu? Ei, ta ’võttis julguse’ kokku. Ta sai hirmust võitu ja jätkas julgelt kuulutamist.

¹⁷ Kust lähtus Pauluse julgus? Kas temast enesest? Ei, ta ütles, et ta võttis ”oma Jumalas julguse” kokku. Üks piiblitõlkijate teatmeteos ütleb, et seda fraasi võiks tõlkida: ”Jumal võttis hirmu meie südamest.” Niisiis, kui sa ei tunne ennast teenistuses eriti julgena või kui sind heidutab mingi konkreetne teenistuse vorm, miks mitte paluda Jehoovat, et ta toimiks samuti ka sinu puhul? Palu, et ta võtaks hirmu sinu südamest. Palu, et ta aitaks sul ennast selle töö jaoks kokku võtta. Lisaks sellele astu mõningaid teisi praktilisi samme. Näiteks mine teenistusse kellegagi, kes on vilunud selles kuulutustöö vormis, mis sulle raskusi valmistab. Selleks võib olla töötamine äriterritooriumil, tänaval, eraviisiline kuulutustöö või telefoni teel kuulutamine. Ehk on su partner valmis alguses juhtimist enda peale võtma. Kui jah, siis vaata ja õpi. Kuid seejärel võta julgus kokku ja proovi teha sedasama.

18. Milliseid õnnistusi me võime kogeda, kui me teenistuses julguse kokku võtame?

¹⁸ Kui sa võtad julguse kokku, mõtle, millised tulemused sel võivad olla. Kui oled visa ega lase hirmul enda üle võitu saavutada, saad tõde jagades tõenäoliselt häid kogemusi, millest sa muidu oleksid ilma jäänud. (Vaata lk. 25.) Saad tunda rahuldust teadmisest, et oled Jehoovale heameele valmistamiseks ennast ületanud. Sa koged tema õnnistust ja abi oma hirmude võitmisel. Su usk muutub tugevamaks. Tõesti, teiste usku tugevdades ehitame samal ajal üles ka omaenda usku (Juuda 20, 21).

Nad võtsid julguse kokku

KUULUTUSTÖÖKS julgust kokku võtta ei ole alati kerge. Tegelikult ütles apostel Paulus, et ükskord tegi ta seda ”suure võitlusega” (1. Tessalooniklastele 2:2). Kas ”võitlus” kuulutamise nimel tasub ennast ära? Pole mingit garantiid, et see toob kaasa väga erilisi kogemusi, kuid sageli on Jumala teenijad selle tulemusena palju rõõmu kogenud. Mõtle mõningatele näidetele.

Kaheksa-aastane tüdruk nimega Tara kuulas tähelepanelikult, kui õpetaja kõneles klassile, et Teise maailmasõja ajal pidid juudi vangid koonduslaagrites kandma eraldusmärgina kollast Taaveti tähte. Tara mõtles, kas lisada omalt poolt üks mõte. ”Palvetasin avatud silmadega,” meenutab ta. Seejärel tõstis ta käe ja ütles, et ka Jehoova tunnistajad olid nendes laagrites ning nemad pidid kandma violetset kolmnurka. Õpetaja kuulas huviga ja tänas teda. Tänu sellele mõtteavaldusele avanes Taral veel teisigi võimalusi vestluseks õpetajaga, kes hiljem näitas kogu sellele klassile videot ”Jehoova tunnistajad seisavad kindlalt natside rünnaku vastu” (”Jehovah’s Witnesses Stand Firm Against Nazi Assault”).

Lääne-Aafrikas Guineas tahtis üks Irène-nimeline noor ristimata kuulutaja teenistuses edeneda. Misjonär, kes temaga Piiblit uuris, innustas teda jagama koolis kaasõpilastele ajakirju ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”. Irène kõhkles veidi, sest tema klassikaaslased olid varem osutanud negatiivset vastukaja. Kuid tänu misjonäri julgustusele otsustas Irène pöörduda esmalt selle õpilase poole, kes näis olevat kõige enam vastu. Irène üllatuseks võttis see tüdruk ajakirjad meeleldi vastu. Teised õpilased järgisid tema eeskuju. Irène levitas sel kuul rohkem ajakirju kui viiel eelneval kuul kokku.

Ühele kogudusevanemale Trinidadis tundus mõte minna külastama kooli direktorit, tutvustamaks talle ajakirja ”Ärgake!” hariduslikku väärtust, üsna heidutav. Ta võttis siiski julguse kokku. Ta ütleb: ”Palvetasin, kui sisenesin kooli territooriumile. Direktor osutus ülimalt meeldivaks inimeseks. See tundus lausa uskumatu.” Ta võttis vastu ajakirja teemal ”Mida on loota tänapäeva noortel?” ja isegi lubas seda tunnis kasutada. Sellest ajast saadik on ta võtnud vastu 40 eksemplari erisuguseid numbreid.

Noorena leidis Vaughn alati, et kuulutustöö on talle raske. ”Läksin närvi, mu käed higistasid ja hakkasin kiiresti rääkima — ma lihtsalt ei suutnud ennast pidurdada.” Siiski sai temast täisajaline teenija. Kuid tal polnud alati sugugi kerge vestlust alustada. Kord, kui ta oli päev otsa tulutult tööd otsinud, tahtis ta rongis kellelegi tunnistust anda, ”et sellel halval päeval vähemalt midagi head saaks tehtud”. Kuid temas tekitasid kartust tähtsa moega ärimehed, kes metroorongis olid. Viimaks võttis ta julguse kokku ning kõnetas enda kõrval olevat eakat meest. Järgnes pikk vestlus. ”Noore inimese kohta on teil väga head küsimused,” täheldas ärimees ja küsis: ”Kas te olete teoloog?” Vaughn vastas: ”Ei, ma olen Jehoova tunnistaja.” ”Aa,” naeratas mees, ”nüüd ma mõistan.”

Need ja veel paljud teised Jehoova tunnistajad on kogenud rõõmu, kui nad on julguse kokku võtnud ja kuulutanud. Kas sina teed sedasama?