Kas sa oled kõlblik teenima?

„Meie võime tuleb Jumalalt.” — 2. KORINTLASTELE 3:5.

 1. Millistel inimestel ei ole kohta kristlikus koguduses?

JEHOOVA JUMAL ja Jeesus Kristus on töötegijad. Jeesus ütles: „Minu Isa teeb tööd tänini, ja mina teen tööd.” (Johannese 5:17, VP) Jumal ei kiida heaks inimesi, kes keelduvad tööd tegemast; ka ei ole tema heakskiitu neil, kes otsivad vastutust selleks, et saada võimu teiste üle. Kristlikus koguduses ei ole kohta logelejatele ega isekalt auahnetele inimestele. — Matteuse 20:25—27; 2. Tessalooniklastele 3:10.

 2. Miks on praegu suur vajadus meeste järele, kes kannaksid kristlikus koguduses vastutust?

² Jehoova tunnistajatel on ’küllalt teha Issanda töös’, eriti nüüd, mil nii palju inimesi voolab tõelise kummardamise „mäele”. (1. Korintlastele 15:58, NW; Jesaja 2:2—4) Kogudustes on suur vajadus vaimselt kõlblike meeste järele, kes kannaksid koguduses vastutust. Neid mehi ei pane tegutsema isekas taotlus, nad ülistavad Jehoovat, mitte iseendid. (Õpetussõnad 8:13) Nad teavad, et Jumal aitab neil saada kõlblikuks kandma koguduse kohustusi, samuti nagu ta ’on teinud uue lepingu sulased võimeliseks’. — 2. Korintlastele 3:4—6.

 3. Millised põhilised kohustused on vanematel ja teenistusabilistel?

³ Tänapäeval, samuti nagu see oli esimeste kristlaste seas, määratakse mehi püha vaimu abil ja Jehoova organisatsioonilise korralduse vahendusel teenima vanematena ja teenistusabilistena. (Apostlite teod 20:28; Filiplastele 1:1; Tiitusele 1:5) Vanemad karjatavad vaimselt Jumala karja ja pakuvad kaitsvat järelvalvet. Neid aitavad teenistusabilised, kelle kohustuste seas ei ole otseselt vaimset järelvalvet. (1. Peetruse 5:2; võrdle Apostlite teod 6:1—6.) Nagu Jumala Poeg, kes tuli teenima, nii soovivad ka need määratud mehed teenida kaasusklikke. (Markuse 10:45) Kui sa oled kristlik mees, kas on sul selline vaim?

Ühtsed kõlblikkuse nõuded

 4. Kust iseäranis leiame kõlblikkuse nõuete loetelu nende inimeste jaoks, kellele usaldatakse vastutus koguduses?

⁴ Nõuded neile, kellele koguduses vastutus usaldatakse, on toodud eriti esile Pauluse kirjades 1. Timoteosele 3:1—10, 12, 13 ja Tiitusele 1:5—9. Kui me uurime neid kõlblikkuse nõudeid, millest mõned käivad nii vanemate kui ka teenistusabiliste kohta, ei peaks me neid ilmalike normide järele vaatlema. Selle asemel peaksime neid nägema esimese sajandi taustal ja rakendatavana Jehoova rahva keskel. Muidugi ei eelda nende nõuete täitmine täiuslikkust, sest siis poleks mitte ükski inimene selleks kõlblik. (1. Johannese 1:8) Aga kui sa oled kristlik mees, miks mitte analüüsida oma isiklikke omadusi, ükskõik, kas sul on koguduses kohustusi või mitte?

 5. Mida tähendab olla laitmatu?

⁵ Laitmatu; hea tunnistus neilt, kes on väljaspool kogudust; vaba süüdistustest. (1. Timoteosele 3:2, 7, 8; 3:10, NW; Tiitusele 1:6, 7) Teenistusabilised ja vanemad, kes ametisse määratakse ja kes teenivad, peavad olema laitmatud, see tähendab süüst vabad, keda pole vaja noomida põhjendatud süüdistuse alusel, mis puudutab väära käitumist või õpetamist. „Valevendade” või teiste poolt esitatavad alusetud süüdistused ei tee meest laiduväärseks. Süüdistus, mis teeb mehe kõlbmatuks teenima koguduses, ei tohi olla mingi tähtsusetu asi ja see peab olema tõestatud kooskõlas Pühakirja normidega. (2. Korintlastele 11:26; 1. Timoteosele 5:19) Sellel, kes on koguduses ametisse määratud, „olgu . . . hea tunnistus neilt, kes on väljaspool kogudust, et ta ei satuks naeru alla ja kuradi köitesse”. Kui keegi on minevikus teinud mingi tõsise patu, võib teda määrata alles siis, kui ta oma eluviisiga on pannud unustama võimaliku häbipleki ja on teinud endale hea nime.

 6. Mida tähendab olla ühe naise mees?

⁶ Ühe naise mees. (1. Timoteosele 3:2, 12; Tiitusele 1:6) See ei tähenda, et vaid abielus mehed võivad olla teenistusabilised või vanemad. Aga kui mees on abielus, võib tal olla vaid üks elusolev naine ja ta peab olema naisele ustav. (Heebrealastele 13:4) Ta ei või olla mitmenaisepidaja, nagu seda olid paljud esimese sajandi mittekristlikud mehed.a

 7. a) Kas füüsiline vanus teeb mehe kõlblikuks olema vanem? b) Mida hõlmab oma maja hea valitsemine?

⁷ Valitseb oma maja hästi, peab oma lapsi sõnakuulmises. (1. Timoteosele 3:4, 5, 12; Tiitusele 1:6) Mõnede meelest peavad vanemad vähemalt 30-aastased olema, kuid Piibel ei sea vanuse alampiiri. Siiski peab isik tegutsema vaimses mõttes nagu vanem mees. Teenistusabilised ja vanemad peaksid olema küllalt vanad, et neil võiks olla lapsi. Abielus olev mees ei ole kõlblik, kui ta kõikjal jumalakartlikul viisil tegutseb, kuid kodus on türann. Ta peab olema ära teeninud lugupidamise oma pere juhatamise eest Piibli põhimõtete järgi ja tema eesmärk peaks olema perekonna iga liikme vaimne edukus. Kui vanemal on alaealisi lapsi, peaksid nad olema üldreeglina hea käitumisega ja „usklikud”. Nad kas teevad edusamme Jumalale pühendumise suunas või on juba Jehoova tunnistajateks ristitud. Mees, kes ei suuda oma lastes usku üles ehitada, ei suuda seda tõenäoliselt teha ka teistes.

 8. Mida peab õppima pereisa tegema enne, kui ta kogudusevanemaks saab?

⁸ Enne kui pereisa võib olla koguduse vaimseks ülevaatamiseks suuteline vanem, peab ta õppima juhatama iseenese peret. „Kui keegi iseenese maja ei oska juhtida, kuidas ta võib hoolt kanda Jumala koguduse eest?” (1. Timoteosele 3:5) Tõsi, mehele võib vastu seista uskmatu naine. (Matteuse 10:36; Luuka 12:52) Või üks ta lastest võib saada süüdlaseks tõsises patus, kuigi teised vaimselt hästi edenevad. Aga kui mees on siiski teinud kõik, mida temalt oodata võiks, ja eriti, kui ta on olnud edukas juhatuse andmises teistele pereliikmetele, ei tee see, et üks perekonnaliige ta hea juhatamise hülgab, teda vältimatult teenistusabiliseks või vanemaks kõlbmatuks.

 9. Millist ettevaatust peab vanem või teenistusabiline rakendama seoses alkohoolsete jookidega?

⁹ Mitte purjus kakleja ega kalduv palju veini tarvitama. (1. Timoteosele 3:3, 8; Tiitusele 1:7; NW) Teenistusabiline või vanem ei tohi liialt alkohoolseid jooke pruukida. Nendele andumine võib põhjustada mõtete ja tunnete üle kontrolli kaotamise, mis viib joobnute riidude või kaklusteni. Ta ei tohiks olla „kalduv palju veini tarvitama” ja tal ei tohiks olla mainet, et tal on kombeks tihti või palju juua. (Õpetussõnad 23:20, 21, 29—35) Kui kurb, kui mõõdutundetu alkohoolsete jookide pruukimine ajaks nurja karjasekülastuse! Kui vend üleüldse pruugib alkohoolseid jooke, ei tohiks ta seda teha, kui ta viibib koosolekutel, kuulutustööl või võtab osa muust pühast teenistusest. — 3. Moosese 10:8—11; Hesekiel 44:21.

10. Miks rahaarmastajad ja ebaausa kasu peale ahned ei ole kõlblikud vanemaks või teenistusabiliseks?

¹⁰ Mitte rahaahne ega liigkasuvõtja [„ebaausa kasu peale ahne”, NW]. (1. Timoteosele 3:3, 8; Tiitusele 1:7) Rahaarmastajad on vaimses ohus ja „ahned” ei päri Jumala Kuningriiki. Seepärast pole sellised mehed kõlblikud ei vanemateks ega ka teenistusabilisteks. (1. Korintlastele 6:9, 10; 1. Timoteosele 6:9, 10) „Ebaausana” tõlgitud kreekakeelne sõna tähendab põhiliselt „häbiväärset”, ja sõna, mis on tõlgitud „kasu”, viitab mistahes kasule või tulule. (Filiplastele 1:21; 3:4—8) Muidugi mõista mees, kelle seisukoht näitab, et ta võib kohelda Jumala „lambaid” ebaausalt, ei ole kõlblik saama koguduses vastutust. (Hesekiel 34:7—10; Apostlite teod 20:33—35; Juuda 16) Meil on kergem mõista, miks on soovituste tegemisel vajalik ettevaatus, kui me mõtleme sellele, et määratud mehe hoolde võidakse usaldada rahasummad ja tal võib olla kiusatus osa raha varastada. — Johannese 12:4—6.

11. Miks ei tuleks „vastpöördunut” soovitada koguduses kandma vastutust?

¹¹ Mitte vastpöördunu; [„sobivuses”, NW] läbikatsutud. (1. Timoteosele 3:6, 10) Äsjaristitul ei ole olnud aega tõestada, et ta kannab ustavalt hoolt temale määratud kohustuste eest. Tal võib puududa kaastunne kannatajate vastu või pole tal piisavalt tarkust kaaskummardajate aitamiseks ja ta võib teistele isegi ülalt alla vaadata. Seepärast, enne kui kedagi teenistusabiliseks ja eriti vanemaks soovitatakse, tuleks ta ’sobivus läbi katsuda’ ja ta peaks näitama, et tal on hea otsustusvõime ja ta on usaldatav. Sellel läbikatsumisel pole mingit kindlat tähtaega, inimeste vaimse kasvu tempo on erinev. Kuid vanemad ei tohiks uue mehe soovitamisega kiirustada, „et ta ei läheks uhkeks ega langeks sama nuhtluse alla kui kurat”. Lastagu mehel kõigepealt ilmutada Kristuse sarnast alandlikkust. — Filiplastele 2:5—8.

Vaatluse all on teenistusabilised

12. Kas ainult teenistusabilistel tuleb täita neile esitatud nõudeid?

¹² Mõned nõuded on loetletud teenistusabiliste kohta. Kuid ka vanemad ei oleks teenistuseks kõlblikud, kui nad ei täidaks neid nõudeid. Kas sina kui kristlik mees täidad need kõlblikkuse nõuded?

13. Mida tähendab olla tõsine?

¹³ Tõsine. (1. Timoteosele 3:8, NW) Mees, kes on kõlblik teenima teenistusabilisena, ei peaks võtma oma kohustust kergelt. Ta peaks käituma väärikusega, mis võidab lugupidamise. Kuigi kohane huumor on omal kohal, ei oleks ta kõlblik, kui ta pidevalt kergemeelselt tegutseks.

14. a) Mida tähendab mitte olla kahekeelne? b) Mida nõuab olla puhta südametunnistusega?

¹⁴ Mitte kahekeelne; puhta südametunnistusega. (1. Timoteosele 3:8, 9) Teenistusabilised (ja vanemad) peavad olema tõearmastajad, mitte keelepeksjad ega petjad. Kuna nad pole kahekeelsed, ei saa nad silmakirjalikult ühele üht ja teisele täiesti vastupidist öelda. (Õpetussõnad 3:32; Jakoobuse 3:17) Samuti peavad need mehed olema ustavad ilmsikssaanud tõe eest seisjad, „kellel usu saladus on puhtas südametunnistuses”. Sellise mehe südametunnistus peaks Jumala ees tunnistama, et ta on õige ega tee midagi ebaausat ega rüvetavat. (Roomlastele 9:1; 2. Korintlastele 1:12; 4:2; 7:1) Mitte keegi pole kõlblik teenima Jumala karja, kui ta ei pea kinni tõest ja jumalakartlikest põhimõtetest.

Tähelepanu all on vanemate kõlblikkuse nõuded

15. Kelle kõlblikkuse nõudeid nüüd vaadeldakse ja mida need eriti sisaldavad?

¹⁵ Teatud kõlblikkuse nõuded käivad eriti vanemate kohta ning puudutavad suurel määral nende tööd karjaste ja õpetajatena. Kas sina kristliku mehena vastad neile nõuetele?

16. a) Mida on nõutud, et olla mõõdukas harjumustes? b) Kuidas suudab vanem säilitada enesevalitsemist?

¹⁶ Mõõdukas harjumustes; enesevalitseja. (1. Timoteosele 3:2; Tiitusele 1:8; NW) Vanem peaks olema mõõdukas, mitte halbade harjumuste ori. Kui ta kohtab katseid, aitab Jumal tal tasakaalu säilitada, kui ta palub, nagu palus laulik: „Kitsikused on laiendanud mu südame; vii mind välja mu ahastustest!” (Laul 25:17) Ka peaks ülevaataja paluma Jumala vaimu ja ilmutama selle vilju, kaasa arvatud enesevalitsemist. (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23, NW) Kontrollides oma mõtteid, kõnet ja tegusid, suudab vanem kogudusele vaimset juhatust andes vältida äärmusi.

17. Mida sisaldab terve mõistus?

¹⁷ Terve mõistusega. (1. Timoteosele 3:2, NW) Vanem peab olema mõistlik, taktiline ja kaalutlev. Ta peaks olema sihikindel ja mõistusepärane kõnes ning tegudes. Tema alandlik, tasakaalukas mõtteviis rajaneb jumalikul tarkusel ja Jehoova Sõna tervetel õpetustel, mille hoolas uurija ta peab olema. — Roomlastele 12:3; Tiitusele 2:1.

18. Mida nõuab vanemalt olla korralik?

¹⁸ Korralik. (1. Timoteosele 3:2, NW) Siinkasutatud kreekakeelne sõna on 1. Timoteosele 2:9 (NW) tõlgitud kui „hästikorraldatud”. Seega peaks vanem elama sündsat ja hästi korraldatud elu. Näiteks peaks ta olema täpne. Ilmselt ei teinud esimese sajandi kristlased arvepidamist oma kõige tähtsamaks ülesandeks, samuti ei pea tänapäeva ülevaataja olema arve- või raamatupidamise asjatundja. Selliste valdkondade eest võiksid hoolitseda teenistusabilised. Kuid sõnale „korralik” vastav kreekakeelne termin võib tähendada head käitumist, ja mees ei oleks kindlasti vanemaks kõlblik, kui ta on kangekaelne või korratu. — 1. Tessalooniklastele 5:14; 2. Tessalooniklastele 3:6—12; Tiitusele 1:10.

19. Mida teeb vanem seepärast, et ta on külalislahke?

¹⁹ Külalislahke. (1. Timoteosele 3:2; Tiitusele 1:8) Vanem ’püüab olla külalislahke’. (Roomlastele 12:13; Heebrealastele 13:2) Sõnale „külalislahke” vastav kreekakeelne sõna tähendab sõnasõnaliselt „võõraid armastav”. Seepärast tervitab külalislahke vanem uusi inimesi kristlikel koosolekutel, ilmutades ühesugust huvi nii vaeste kui ka varakate vastu. Ta on külalislahke nende vastu, kes kristluse huvides reisivad, ja saadab neid edasi teekonnale „väärikalt Jumala ees”. (3. Johannese 5—8) Tõepoolest, vanem ilmutab eriti usukaaslaste vastu külalislahkust, seda vastavalt nende vajadustele ja nii, kuidas tema enda olud seda võimaldavad. — Jakoobuse 2:14—17.

20. Mis suhtes peab vanem olema kõlblik õpetama?

²⁰ Osav õpetama. (1. Timoteosele 3:2) Vanema võime olla vaimne õpetaja ei tulene tema vaimuannetest ega ilmalikust tarkusest. (1. Korintlastele 2:1—5, 13) See on selle tagajärg, et ta ’peab kinni ustavast sõnast vastavalt õpetusele [„õpetamise kunstile”, NW, ehk viisile], et ta oleks võimeline niihästi manitsema terves õpetuses kui ka kummutama vasturääkijate väited’. (Tiitusele 1:9; võrdle Apostlite teod 20:18—21, 26, 27.) Ta peab suutma ’tasase meelega noomida vastupanijaid’. (2. Timoteosele 2:23—26) Isegi kui vanem pole parim avalik kõneleja koguduses, peaks ta olema nii hea Jumala Sõna uurija, et ta on piisavalt vilunud, et juhatada ja anda nõu usklikele, kes samuti õpivad Piiblit. (2. Korintlastele 11:6) Ta peab olema kõlblik jagama „tervet õpetust”, mis aitab perekondadel ja üksikisikutel püüelda jumalakartliku elu poole. — Tiitusele 2:1—10.

21. a) Miks võib öelda, et vanem ei ole lööja? b) Mida tähendab olla mõistlik? c) Mida tähendab olla mitte sõjakas?

²¹ Mitte see, kes lööb, vaid mõistlik, mitte sõjakas. (1. Timoteosele 3:3; Tiitusele 1:7, NW) Kui vanem on rahumeelne, ei löö ta inimesi füüsiliselt ega tee neid araks solvavate või teravate märkustega. (Võrdle 2. Korintlastele 11:20.) (Eelnev märkus, et ta ei ole „purjus kakleja”, näitab, et ta hoidub alkoholi väärtarvitamisest, mis viib väga tihti riiuni.) Kuna ta on „mõistlik” (või „paindlik”), mitte autoritaarne ega selline, kellele on raske meele järgi olla, ei tee ta pisiasjadest tüliküsimust. (1. Korintlastele 9:12; Filiplastele 4:5, NW; 1. Peetruse 2:18) Kuna vanem pole sõjakas ega riiuhimuline, väldib ta tülisid ega ole „äkiline”. — Tiitusele 3:2; Jakoobuse 1:19, 20.

22. Mida näidatakse tõsiasjaga, et vanem ei tohi olla isemeelne?

²² Mitte isemeelne. (Tiitusele 1:7) Sõnasõnaliselt tähendab see „mitte iseenda soove rahuldav”. (Võrdle 2. Peetruse 2:10.) Vanem ei tohi olla dogmaatiline, vaid ta peaks oma võimetesse alandlikult suhtuma. Ta ei mõtle, et tuleb asjadega paremini toime kui keegi teine, vaid jagab alandlikult vastutust teistega ja hindab nõuandjate rohkust. — 4. Moosese 11:26—29; Õpetussõnad 11:14; Roomlastele 12:3, 16.

23. a) Kuidas sa määratleksid „headuse armastajat”? b) Mida tähendab olla õiglane?

²³ Headuse armastaja; õige [„õiglane”, NW]. (Tiitusele 1:8) Et olla kõlblik vanemaks, peab mees armastama headust ja olema õiglane. Headuse armastaja armastab seda, mis on hea Jehoova silmis, teeb heldeid ja abivalmis tegusid ning hindab teiste headust. (Luuka 6:35; võrdle Apostlite teod 9:36, 39; 1. Timoteosele 5:9, 10.) Olla õiglane tähendab olla kooskõlas Jumala seaduste ja normidega. Selline mees on lisaks muule erapooletu ja hoiab oma meeles õiglasi, moraalselt puhtaid ja vooruslikke asju. (Luuka 1:6; Filiplastele 4:8, 9; NW; Jakoobuse 2:1—9) Kuna headus erineb õiglusest selle poolest, et see ulatub kaugemale, kui õigus seda nõuab, siis teeb headuse armastaja teiste heaks enamat kui temalt nõutakse. — Matteuse 20:4, 13—15; Roomlastele 5:7; NW.

24. Mida nõuab olla lojaalne?

²⁴ Lojaalne. (Tiitusele 1:8, NW) Mees, kes on kõlblik vanemaks, säilitab murdumatu andumise Jumalale ja peab kinni Jumala seadusest, olgu ta laitmatus millistes katsetes tahes. Ta teeb seda, mida temalt ootab Jehoova, ja see hõlmab teenimist Kuningriigi ustava kuulutajana. — Matteuse 24:14; Luuka 1:74, 75, NW; Apostlite teod 5:29; 1. Tessalooniklastele 2:10, NW.

Kõlblikkuse nõuete täitmine

25. Kellelt nõutakse äsja arutletud kõlblikkuse nõudeid ja kuidas selliseid kõlblikkuse nõudeid võib saavutada?

²⁵ Enamik äsja arutletud kõlblikkuse nõuetest puudutab asju, mida nõutakse igalt Jehoova tunnistajalt ja mis on Jumala õnnistuse abil saavutatav isikliku uurimise, pingutuste, hea seltskonna ning palve läbi. Inimesed võivad olla mõnedes omadustes tugevamad kui teistes. Kuid teenistusabilised ja vanemad peavad mõõdukal määral täitma kõik need nõuded, mis on seatud nimelt selle eesõiguse saamiseks.

26. Miks teevad kristlikud mehed ennast kättesaadavaks vastutuse jaoks koguduses?

²⁶ Kõik Jehoova tunnistajad peaksid tahtma teha kõik võimaliku Jumala teenimises. See vaim ajendab kristlikke mehi tegema ennast kättesaadavaks koguduse vastutuse jaoks. Kas sina oled pühendunud ja ristitud mees? Kui oled, siis püüa edasi jõuda ja tee kõiki pingutusi, et olla kõlblik teenima!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks on praegu suur vajadus ristitud meeste järele, kes võtaksid endale koguduses vastutuse?

◻ Mis on mõned teenistusabiliste kõlblikkuse nõuded?

◻ Millised on mõningad nõuded, mida peavad täitma vanemad?

◻ Miks peab vanem teadma, kuidas oma peret hästi juhtida?

◻ Mis ajendab kristlikke mehi tegema ennast kättesaadavaks kohustuste jaoks koguduses?

[Pilt lk 24, 25]

Vanemad ja teenistusabilised peaksid oma peresid juhtima vastavalt Piibli põhimõtetele