Sa võid saada jagu probleemidest, mis perekonda kahjustavad

 1. Milliseid varjatud probleeme on mõningates perekondades?

VANA auto on just pestud ja vahatatud. Möödakäijale paistab see läikiv, peaaegu uus. Kuid pinna all teeb oma hävitustööd rooste, mis sööb masina keret. Mõnede perekondadega on lugu samamoodi. Kuigi väljastpoolt paistab kõik kena, varjavad naeratavad näod hirmu ja valu. Suletud uste taga hävitavad laostavad mõjurid perekonnarahu. Kaks probleemi, mis seesugust mõju võivad avaldada, on alkoholism ja vägivald.

 2. a) Kuidas suhtub Piibel alkohoolsete jookide pruukimisse? b) Mis on alkoholism?

² Piibel ei mõista hukka alkohoolsete jookide mõõdukat pruukimist, küll aga purjutamist (Õpetussõnad 23:20, 21; 1. Korintlastele 6:9, 10; 1. Timoteosele 5:23; Tiitusele 2:2, 3). Alkoholism aga on enam kui purjutamine; see on lakkamatu ja ületamatu tung alkohoolsete jookide järele ning suutmatus kontrollida selle tarbimist. Alkohoolik võib olla täiskasvanu. Kahjuks võib alkohoolik olla ka nooruk.

3., 4. Kirjelda, millist mõju avaldab alkoholism alkohooliku abikaasale ja lastele.

³ Piibel näitas kaua aega tagasi, et alkoholi kuritarvitamine võib rikkuda perekonnarahu (5. Moosese 21:18—21). Alkoholism avaldab laostavat mõju kogu perekonnale. Alkohooliku naise elu keskpunktiks võib muutuda püüd mehe joomarlusele piiri panna või tema äraarvamatu käitumise korral toime tulla.a Naine proovib vägijooki mehe eest ära peita, seda ära valada või mehe raha peita, püüab äratada mehes armastust oma perekonna, elu või isegi Jumala vastu — kuid alkohoolik joob ikka edasi. Kui naise püüded mehe joomarlust ohjeldada korduvalt nurja lähevad, tunneb naine frustratsiooni ja küündimatust. Teda võivad hakata vaevama hirm, viha ja süütunne, ta võib muutuda närviliseks ja murelikuks ning kaotada enesest lugupidamise.

⁴ Lapsedki ei pääse lapsevanema joomarluse mõjudest. Mõningad lapsed langevad füüsilise vägivalla ohvriteks. Teisi ahistatakse seksuaalselt. Lapsed võivad koguni arvata, et nemad on oma vanema alkoholismis süüdi. Sageli ei suuda nad alkohooliku vastuolulise käitumise tõttu enam teisi inimesi usaldada. Kuna lapsed ei saa kodus toimuvast vabalt rääkida, võivad nad õppida oma tundeid alla suruma, millel tihtilugu on aga kahjulikud füüsilised tagajärjed (Õpetussõnad 17:22). See eneseusalduse ja enesest lugupidamise puudus võib neid lapsi veel täisealisenagi rõhuda.

 5. Kuidas võib alkoholismist üle saada ja miks on see raske?

⁵ Kuigi paljud autoriteedid väidavad, et alkoholismi pole võimalik välja ravida, arvab enamik üksmeelselt, et alkoholist täielikult loobudes on võimalik sellest mõningal määral üle saada. (Võrdle Matteuse 5:29.) On kerge öelda, et alkohoolik tuleks viia niikaugele, et ta on nõus abi otsima, kuid seda teha pole sugugi nii hõlpus, kuna tavaliselt ta ise eitab seda, et ta on raskustes. Ent kui perekonnaliikmed astuvad samme selleks, et tulla toime alkoholismi mõjuga nende endi elule, võib alkohoolik hakata tajuma, et ta siiski on raskustes. Üks arst, kellel on kogemusi alkohoolikute ja nende pereliikmete aitamises, lausus: „Minu arvates on perekonnal kõige tähtsam lihtsalt jätkata oma igapäevaelu nii hästi kui vähegi võimalik. Alkohoolik on sunnitud üha selgemini nägema, kui suur kontrast valitseb tema ja ülejäänud perekonna vahel.”

 6. Kust võivad perekonnad, mille üks liige on alkohoolik, leida parimaid nõuandeid?

⁶ Kui sinu perekonnas on alkohoolik, võivad Piibli inspireeritud nõuanded aidata sul parimal võimalikul moel hakkama saada (Jesaja 48:17; 2. Timoteosele 3:16, 17). Vaatle mõningaid põhimõtteid, mis on aidanud alkohoolikute perekondadel edukalt toime tulla.

 7. Kes on selles süüdi, kui üks pereliige on alkohoolik?

⁷ Ära pea teise alkoholismi enda süüks. Piibel ütleb, et „igaüks kandku oma koormat” ja et „meil igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale” (Galaatlastele 6:5; Roomlastele 14:12). Alkohoolik võib püüda mõista anda, et süüdi on perekonnaliikmed. Näiteks võib ta öelda: „Kui te mind paremini kohtleksite, siis ma ei jooks.” Kui teised paistavad temaga selles suhtes nõus olevat, julgustavad nad teda tegelikult edasi jooma. Ent isegi kui oleme langenud olukordade ohvriks või kannatame teiste inimeste tõttu, vastutab igaüks meist — kaasa arvatud alkohoolik — oma tegude eest ise. (Võrdle Filiplastele 2:12.)

 8. Mil moel võib aidata alkohoolikul näha tema probleemi tagajärgi?

⁸ Ära arva, et sa pead alati kaitsma alkohoolikut tema joomarluse tagajärgede eest. See, mida Piibli õpetussõna ütleb inimese kohta, kes valab oma viha välja, võib sama hästi käia ka alkohooliku kohta: „Kui sa tema vabastad, siis pead seda korduvalt tegema!” (Õpetussõnad 19:19). Lase alkohoolikul kogeda oma joomarluse tagajärgi. Las ta koristab ise enda järelt või helistab joomingujärgsel hommikul oma tööandjale.

9., 10. Miks peaksid alkohoolikute perekonnad abi vastu võtma ja kellelt nad seda eelkõige peaksid paluma?

⁹ Võta teiste pakutud abi vastu. Õpetussõnad 17:17 ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Kui sinu peres on alkohoolik, on seal ka häda. Sa vajad abi. Ära kõhkle ’tõelistelt sõpradelt’ tuge otsida (Õpetussõnad 18:24). Vesteldes nendega, kes seda probleemi mõistavad või kes on puutunud kokku samasuguse olukorraga, võid saada praktilisi soovitusi, mida teha ja mida mitte. Kuid ole tasakaalukas. Räägi nendega, keda sa usaldad, nendega, kes hoiavad su „saladusi” (Õpetussõnad 11:13).

¹⁰ Õpi usaldama kristlikke kogudusevanemaid. Kristliku koguduse vanemad võivad olla suureks abiks. Need küpsed mehed tunnevad hästi Jumala Sõna ning neil on kogemusi selle põhimõtete ellurakendamises. Nad võivad olla „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jesaja 32:2). Kristlikud kogudusevanemad mitte ainult ei kaitse kogudust kui tervikut kahjulike mõjude eest, vaid ka trööstivad ja kosutavad selle liikmeid, kellel on probleeme, ning ilmutavad isiklikku huvi nende vastu. Kasuta nende abi täiel määral ära.

11., 12. Kes annab alkohoolikute perekondadele suurimat abi ja mille kaudu ta oma toetust pakub?

¹¹ Eelkõige ammuta jõudu Jehoovalt. Piibel kinnitab meile südantsoojendavalt: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19). Kui tunned, et alkohoolikust pereliikmega kooselamise pinge tõttu oled murtud südamelt või rõhutud vaimult, siis tea, et „Jehoova on ligi”. Ta mõistab, kui raske su perekondlik olukord on (1. Peetruse 5:6, 7).

¹² See, et usud, mida Jehoova oma Sõnas ütleb, võib aidata sul murest üle saada (Laul 130:3, 4; Matteuse 6:25—34; 1. Johannese 3:19, 20). Jumala Sõna uurimine ja selle põhimõtete järgi elamine võimaldab sul saada Jumala püha vaimu abi, mis võib anda sulle „üliväga suure väe”, et päev päeva järel toime tulla (2. Korintlastele 4:7).b

13. Milline teine probleem kahjustab paljusid perekondi?

¹³ Alkoholi kuritarvitamine võib tuua kaasa teise probleemi, mis paljusid peresid kahjustab: perevägivald.

14. Millal sai perevägivald alguse ja milline on olukord selles suhtes tänapäeval?

¹⁴ Esimene vägivallaakt inimkonna ajaloos oli peresisese vägivalla juhtum kahe venna, Kaini ja Aabeli vahel (1. Moosese 4:8). Sellest ajast peale on inimkonda vaevanud kõikvõimalikku laadi perevägivald. On mehi, kes peksavad oma naist, naisi, kes tarvitavad vägivalda oma mehe kallal, lapsevanemaid, kes löövad oma väikseid lapsi julmalt, ja täiskasvanud lapsi, kes kohtlevad halvasti oma eakaid vanemaid.

15. Kuidas perevägivald perekonnaliikmeid emotsionaalselt mõjutab?

¹⁵ Perevägivald ei põhjusta sugugi üksnes füüsilisi haavu. Üks perevägivalla ohvriks langenud abielunaine sõnas: „See toob kaasa suure süü- ja häbitunde. Enamasti tahan ma hommikuti lihtsalt voodisse jäädagi, lootes, et see oli vaid halb unenägu.” Lapsed, kes näevad pealt või kogevad peresisest vägivalda, võivad ka ise käituda vägivaldselt, kui nad suureks kasvavad ja oma pere loovad.

16., 17. Mis on emotsionaalne vägivald ja millist mõju see pereliikmetele avaldab?

¹⁶ Perevägivald ei piirdu füüsilise väärkohtlemisega. Sageli tarvitatakse ka sõnalist vägivalda. Õpetussõnad 12:18 ütleb: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid.” Nende „mõõgapistete” hulka, millega on tegemist perevägivalla puhul, kuuluvad sõimamine ja karjumine, samuti pidev kritiseerimine, alandavad solvangud ning füüsilise vägivallaga ähvardamine. Seesuguse emotsionaalse vägivalla haavad on nähtamatud ning jäävad teistel sageli märkamata.

¹⁷ Eriti kurb on lapse emotsionaalne terroriseerimine — tema võimete, intelligentsuse ja inimväärikuse lakkamatu kritiseerimine ning halvustamine. Seesugune sõnaline ahistamine võib lapse eneseusalduse maatasa teha. Tõsi, kõik lapsed vajavad distsiplineerimist. Kuid Piibel õpetab isasid: „Ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21).

18. Kust saab perevägivald alguse ja mil moel saab sellele lõpu teha, nagu Piibel näitab?

¹⁸ Perevägivald saab alguse südamest ja mõistusest; see, kuidas me käitume, algab sellest, kuidas me mõtleme (Jakoobuse 1:14, 15). Et vägivallale piiri panna, peab vägivallatseja muutma oma mõtteviisi (Roomlastele 12:2). Kas see on võimalik? Jah on. Jumala Sõnal on vägi inimesi muuta. See võib välja juurida isegi destruktiivsed seisukohad, mis on tugevad nagu „kindlustused” (2. Korintlastele 10:4; Heebrealastele 4:12). Piibli täpne tundmine võib aidata inimesel nii põhjalikult muutuda, et tema kohta võib öelda, et ta on riietunud uue isiksusega (Efeslastele 4:22—24; Koloslastele 3:8—10).

19. Kuidas peaks kristlane oma abielupartnerisse suhtuma ja teda kohtlema?

¹⁹ Suhtumine abikaasasse. Jumala Sõna ütleb: „Mehedki [peavad] omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast” (Efeslastele 5:28). Veel ütleb Piibel, et abielumees peaks osutama oma naisele ’austust kui nõrgemale astjale’ (1. Peetruse 3:7). Abielunaisi manitsetakse „armastama oma mehi” ja osutama neile „sügavat lugupidamist” (Tiitusele 2:4; Efeslastele 5:33, NW). Kindlasti ei saa ükski jumalakartlik abielumees ausalt väita, et ta tõesti austab oma naist, kui ta tema kallal füüsilist või sõnalist vägivalda tarvitab. Ja ükski abielunaine, kes oma mehe peale karjub, teda sarkastiliselt kõnetab või alatasa tema kallal näägutab, ei või öelda, et ta tõepoolest armastab oma meest ja peab temast lugu.

20. Kelle ees kannavad vanemad vastutust oma laste eest hoolitseda ja miks ei tohiks vanematel olla laste suhtes ebarealistlikke ootusi?

²⁰ Õige suhtumine lastesse. Lapsed väärivad ning lausa vajavad oma vanemate armastust ja tähelepanu. Jumala Sõna ütleb laste kohta, et nad on „pärand Jehoovalt” ja „tasu temalt” (Laul 127:3). Lapsevanemad kannavad Jehoova ees vastutust selle pärandi eest hoolitseda. Piibel räägib loomujoontest, ’mis on omased väetile lapsele’, ja poisipõlve „meeletusest” (1. Korintlastele 13:11; Õpetussõnad 22:15). Vanemad ei peaks üllatuma, kui nad oma lastes meeletust leiavad. Lapsed ei ole täiskasvanud. Lapsevanemad ei tohiks nõuda lapselt rohkemat, kui ta oma ea, perekondliku tausta ja võimete kohaselt suudab. (Vaata 1. Moosese 33:12—14.)

21. Kuidas on Jumala ees õige oma eakatesse vanematesse suhtuda ja neid kohelda?

²¹ Suhtumine eakatesse vanematesse. 3. Moosese 19:32 öeldakse: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” Seega õhutas Jumala Seadus ilmutama eakate inimeste vastu austust ja sügavat lugupidamist. See võib olla raske, kui eakas vanem näib olevat üleliia nõudlik või on haige ja võib-olla ei suuda kiiresti liikuda ega mõelda. Kuid siiski tuletatakse lastele meelde, et nad ’tasuksid, mis nad on võlgu oma vanemaile’ (1. Timoteosele 5:4). See tähendab oma vanemate väärikat ja lugupidavat kohtlemist, ehk isegi materiaalset toetamist. Eakate vanemate vääriti kohtlemine füüsiliselt või muul moel on täielikus vastuolus sellega, mida Piibel käsib meil teha.

22. Milline on tähtsaim omadus selleks, et perevägivallast võitu saada, ja kuidas võib seda omadust ilmutada?

²² Arenda enesevalitsemist. Õpetussõnad 29:11 ütleb: „Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõppeks!” Kuidas võid sa oma meelt talitseda? Selle asemel et lasta frustratsioonil endas kasvama hakata, astu kiiresti samme, et esilekerkinud raskused lahendada (Efeslastele 4:26, 27). Mine sündmuspaigalt minema, kui tunned, et kaotad kontrolli enese üle. Palu, et Jumala püha vaim aitaks sul enesevalitsemist ilmutada (Galaatlastele 5:22, 23, NW). Jalutuskäik või mõni muu füüsiline tegevus võib aidata sul oma emotsioone valitseda (Õpetussõnad 17:14, 27). Püüa olla „pikameelne” (Õpetussõnad 14:29).

23. Mis võib juhtuda, kui kristliku koguduse liige annab korduvalt ja kahetsemata maad vägivaldsetele vihasööstudele, mille hulka võib kuuluda ka oma pereliikmete füüsiline väärkohtlemine?

²³ Nende tegude hulgas, mida Jumal hukka mõistab, nimetab Piibel „vaenu, riidu, .. vihastumisi” ning ütleb, et „need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki” (Galaatlastele 5:19—21). Seepärast võidakse kristlikust kogudusest eemaldada igaüks, kes nimetab end kristlaseks ning kes korduvalt ja kahetsemata annab maad vägivaldsetele vihasööstudele, mille hulka võib kuuluda abikaasa või laste füüsiline väärkohtlemine. (Võrdle 2. Johannese 9, 10.) Sel moel hoitakse kogudus vägivallatsejatest puhas (1. Korintlastele 5:6, 7; Galaatlastele 5:9).

24. a) Kuidas võib see abielupool, kelle kallal tarvitatakse vägivalda, otsustada toimida? b) Kuidas võivad hoolitsevad sõbrad ja kogudusevanemad vägivalla ohvriks langenud abielupoolt toetada, kuid mida nad ei tohiks teha?

²⁴ Kuidas on lugu kristlastega, kelle abikaasa tarvitab praegu nende kallal füüsilist vägivalda ega ilmuta mingit paranemise märki? Mõned on ühel või teisel põhjusel otsustanud vägivaldse abikaasa juurde edasi jääda. Teised on otsustanud lahkuda, tundes, et ohus on nende füüsiline ja vaimne tervis, usk või koguni elu. See, mida perevägivalla ohver sellises olukorras teha soovib, on tema isiklik otsus Jehoova ees (1. Korintlastele 7:10, 11). Heasoovlikud sõbrad, sugulased või kristlikud kogudusevanemad võivad küll pakkuda abi ja nõu, kuid nad ei tohiks avaldada ohvrile survet, et ta peab just üht- või teistmoodi toimima. See on tema isiklik otsus (Roomlastele 14:4; Galaatlastele 6:5).

25. Milline on Jehoova eesmärk perekonna suhtes?

²⁵ Kui Jehoova sõlmis Aadama ja Eeva vahel abieluliidu, ei olnud tal sugugi mõttes, et kahjustavad probleemid, nagu alkoholism või vägivald, perekondi laostama hakkaksid (Efeslastele 3:14, 15). Perekond pidi olema koht, kus valitseb armastus ja rahu ning kus hoolitsetakse iga pereliikme intellektuaalsete, emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste eest. Patu esiletulekuga aga käis perekonnaelu kiiresti alla. (Võrdle Koguja 8:9.)

26. Milline tulevik ootab ees neid, kes püüavad elada kooskõlas Jehoova nõuetega?

²⁶ Võime siiski olla rõõmsad, et Jehoova ei ole loobunud oma esialgsest eesmärgist perekonna suhtes. Ta tõotab tuua rahuliku uue maailma, kus inimesed „võivad elada julgesti, ilma et keegi neid peletaks” (Hesekiel 34:28). Sel ajal on alkoholism, perevägivald ja kõik teised probleemid, mis perekondi tänapäeval kahjustavad, minevikku vajunud. Inimesed ei naerata mitte selleks, et varjata hirmu või valu, vaid sellepärast, et nad „tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:11).