Lapsevanemad, mida õpetab teie eeskuju?
”Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed ja käige armastuses.” (EFESLASTELE 5:1, 2)
1. Milliseid juhendeid andis Jehoova esimesele inimpaarile?
JEHOOVA on perekonnakorralduse Algataja. Iga perekond võlgneb oma olemasolu talle, kuna tema rajas esimese perekonna ja andis esimesele inimpaarile sigimisvõime (Efeslastele 3:14, 15). Ta andis Aadamale ja Eevale üldjuhendid nende kohustuste kohta ja jättis neile ka piisavalt võimalusi selleks, et neid kohustusi täites oma initsiatiivi üles näidata (1. Moosese 1:28—30; 2:15—22). Pärast seda, kui Aadam ja Eeva olid pattu teinud, muutusid keerulisemaks olukorrad, millega perekonnad pidid toime tulema. Sellegipoolest andis Jehoova armastavalt juhendeid, mis aitavad tema teenijatel nendega hakkama saada.
2. a) Kuidas on Jehoova rõhutanud kirjalikke nõuandeid suulise õpetusega? b) Millise küsimuse peavad lapsevanemad endale esitama?
2 Jehoova kui meie Suur Õpetaja on teinud palju rohkemat, kui vaid andnud kirjalikke juhendeid selle kohta, mida me peaksime tegema ja millest meil tuleks hoiduda. Vanal ajal andis ta preestrite ja prohvetite ning perekonnapeade kaudu peale kirjalike juhtnööride ka suuliselt õpetust. Keda kasutab ta meie päevil selleks, et anda taolist suulist õpetust? Kristlikke kogudusevanemaid ja lapsevanemaid. Kui sina oled lapsevanem, kas sa teed oma osa selleks, et õpetada perele Jehoova teid? (Õpetussõnad 6:20—23.)
3. Mida võivad perekonnapead õppida Jehoovalt seoses sellega, kuidas tõhusalt õpetada?
3 Kuidas tuleks selliseid juhendeid perekonnaringis anda? Jehoova annab selles eeskuju. Ta ütleb selgelt, mis on hea ja mis on halb ning ta kasutab heldekäeliselt kordamist (2. Moosese 20:4, 5; 5. Moosese 4:23, 24; 5:8, 9; 6:14, 15; Joosua 24:19, 20). Ta esitab mõtlemapanevaid küsimusi (Iiob 38:4, 8, 31). Näidete ja tõsieluliste juhtumite kaudu mõjutab ta meie emotsioone ja vormib meie südant (1. Moosese 15:5; Taaniel 3:1—29). Lapsevanemad, kas te püüate oma lapsi õpetades seda eeskuju jäljendada?
4. Mida me võime õppida Jehoovalt distsiplineerimise kohta ja miks on distsiplineerimine tähtis?
4 Jehoova seisab kindlalt selle eest, mis on õige, kuid ta mõistab ka seda, millist mõju avaldab inimesele ebatäiuslikkus. Niisiis, enne kui ta ebatäiuslikke inimesi karistab, õpetab ta neid ning annab neile korduvalt hoiatusi ja meeldetuletusi (1. Moosese 19:15, 16; Jeremija 7:23—26). Kui ta distsiplineerib, teeb ta seda õigel määral, mitte liiga palju (Laul 103:10, 11; Jesaja 28:26—29). Kui ka meie oma lapsi sel viisil kohtleme, tõendab see, et me tunneme Jehoovat, ja lastelgi on kergem teda tundma õppida (Jeremija 22:16; 1. Johannese 4:8).
5. Mida võivad lapsevanemad õppida Jehoovalt seoses kuulamisega?
5 Imeline on see, et Jehoova kuulab meid kui armastav taevane Isa. Ta ei anna vaid käske. Ta innustab meid valama välja tema ette oma südame (Laul 62:9). Ja kui meie mõtte- ja tundeavaldused pole just kõige õigemad, ei mürista ta taevast etteheiteid. Ta õpetab meid kannatlikult. Kui kohane on seega apostel Pauluse nõuanne: ”Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed”! (Efeslastele 4:31—5:1.) Millist head eeskuju Jehoova küll annab lapsevanematele, kes püüavad oma lapsi õpetada! See eeskuju puudutab meie südant ja tekitab meis soovi käia tema antud eluteel.
Mõju, mida avaldab eeskuju
6. Kuidas mõjutab vanemate suhtumine ja eeskuju nende lapsi?
6 Lisaks suulisele õpetusele avaldab ka eeskuju noortele suurt mõju. Kas see vanematele meeldib või mitte, hakkavad nende lapsed siiski neid jäljendama. Lapsevanematele võib see meeldida — aga mõnikord neid ka šokeerida —, kui nad kuulevad oma lapsi ütlemas midagi, mida nad ise on öelnud. Kui vanemate käitumises ja suhtumises ilmneb sügav hindamine vaimsete asjade vastu, avaldab see lastele positiivset mõju (Õpetussõnad 20:7).
7. Millist eeskuju andis Jefta oma tütrele lapsevanemana ja millised tulemused sellel olid?
7 Piiblist ilmneb hästi see mõju, mida lastele avaldab nende vanemate eeskuju. Jefta, keda Jehoova kasutas selleks, et anda iisraellastele võit ammonlaste üle, oli ka isa. Ülestähendus Jefta vastusest Ammoni kuningale näitab, et ta oli arvatavasti tihti lugenud ajalugu sellest, kuidas Jehoova oli tegelnud Iisraeliga. Ta oskas sellest ajaloost vabalt näiteid tuua ja ilmutas tugevat usku Jehoovasse. Kahtlemata aitas tema eeskuju ta tütrel arendada usku ja ennastohverdavat vaimu, mis ilmnes siis, kui ta tütar asus eluaegsesse teenistusse Jehoovale pühendatud vallalise naisena. (Kohtumõistjate 11:14—27, 34—40; võrdle Joosua 1:8.)
8. a) Millist head hoiakut ilmutasid Saamueli vanemad? b) Mis kasu tõi see Saamuelile?
8 Saamuel oli eeskujulik juba lapsena ja jäi prohvetina Jumalale ustavaks kogu elu jooksul. Kas sa tahaksid, et sinu lastel läheks samuti kui temal? Analüüsi seda eeskuju, mida andsid Saamueli vanemad Elkana ja Hanna. Kuigi olukord nende kodus polnud täiuslik, käisid nad korrapäraselt Jumalat teenimas Siilos, kus asus püha kogudusetelk (1. Saamueli 1:3—8, 21). Pane tähele, kui tundeliselt Hanna palvetas (1. Saamueli 1:9—13). Vaata, mida nad mõlemad arvasid sellest, kui tähtis on täita kõik Jumalale antud tõotused (1. Saamueli 1:22—28). Kahtlemata aitas nende hea eeskuju arendada Saamuelil omadusi, mis võimaldasid tal õigel teel käia, kuigi inimesed tema ümber, kes väitsid end teenivat Jehoovat, ei pidanud üldse lugu Jumala teedest. Aja möödudes usaldas Jehoova Saamuelile ülesande olla tema prohvet (1. Saamueli 2:11, 12; 3:1—21).
9. a) Millised kodused mõjutused andsid Timoteose puhul häid tulemusi? b) Milliseks inimeseks Timoteos sai?
9 Kas sa tahaksid, et su poeg saaks selliseks nagu Timoteos, kes noore mehena sai apostel Pauluse kaaslaseks? Timoteose isa oli uskmatu, kuid tema ema ja vanaema andsid talle vaimsete asjade hindamises head eeskuju. See aitas kahtlemata Timoteose kui kristlase elule hea aluse panna. Me võime lugeda, et tema emal Euniikel ja vanaemal Loisel oli ”silmakirjatsematu usk”. Nende elu kristlasena polnud mingi näitlemine; nad elasid tõepoolest kooskõlas sellega, mida nad väitsid end uskuvat, ja õpetasid noort Timoteost tegema sedasama. Timoteos tõestas, et ta on usaldusväärne ja tõesti hoolib teiste heaolust (2. Timoteosele 1:5; Filiplastele 2:20—22).
10. a) Millised eeskujud väljaspool kodu võivad meie lastele mõju avaldada? b) Kuidas tuleks meil reageerida, kui need mõjutused ilmnevad meie laste kõnes või hoiakus?
10 Eeskujud, mis meie lastele mõju avaldavad, ei pärine kõik vaid kodunt. Nendeks on ka lapsed, kellega nad koos koolis käivad; õpetajad, kelle töö on noorte mõistust vormida; inimesed, kes on kindlalt veendunud, et igaüks peab võtma omaks suguharus või ühiskonnas sügavalejuurdunud tavad; sporditähed, kelle saavutusi laialdaselt ülistatakse, ja riigiametnikud, kelle käitumisest räägitakse uudistes. Miljonid lapsed on puutunud kokku ka sõjakoledustega. Kas peaks see meid üllatama, kui need mõjud ilmnevad meie laste kõnes ja hoiakus? Kuidas me reageerime, kui seda juhtub? Kas lahendab probleemi terav etteheide või tõre loeng? Selle asemel et oma laste teguviisi puhul midagi kiiresti ette võtta, kas ei oleks parem küsida endalt: ”Kas ehk selles, kuidas Jehoova meiega tegeleb, on midagi, mis võiks aidata mõista, kuidas selles olukorras käituda?” (Võrdle Roomlastele 2:4.)
11. Kuidas võib laste suhtumist mõjutada see, kui nende vanemad teevad vigu?
11 Muidugi ei suuda ebatäiuslikud lapsevanemad sugugi mitte kõiki olukordi parimal viisil lahendada. Nad teevad vigu. Kas õõnestab see laste lugupidamist oma vanemate vastu, kui nad seda mõistavad? Seda võib juhtuda, eriti kui vanemad üritavad enda vigu varjata, rõhutades karmilt oma autoriteeti. Kuid tulemus võib olla hoopis teistsugune, kui vanemad on alandlikud ja valmis oma vigu tunnistama. Sellega võivad nad anda hinnalist eeskuju oma lastele, kellel tuleb õppida sedasama tegema (Jakoobuse 4:6).
Mida võib õpetada meie eeskuju
12., 13. a) Mida tuleb lastel õppida armastuse kohta ja kuidas võib seda kõige tõhusamalt õpetada? b) Miks on tähtis, et lapsed kogeksid armastust?
12 On palju väärtuslikke õppetunde, mida võib kõige tõhusamalt anda siis, kui suulisele juhatusele lisandub hea eeskuju. Vaadelgem neist mõningaid.
13 Omakasupüüdmatu armastuse ilmutamine. Üks tähtsamaid õppetunde, mida tuleks kinnitada oma eeskujuga, on see, mida tähendab armastus. ”Me armastame, sest [Jumal] on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19). Tema on armastuse Allikas ja ülim eeskuju selles. Seda põhimõttelist armastust, a·gaʹpe’t, mainitakse Piiblis rohkem kui 100 korda. See on omadus, mis aitab ära tunda tõelisi kristlasi (Johannese 13:35). Sellist armastust tuleb osutada Jumalale ja Jeesusele Kristusele ning ka üksteisele — isegi sellistele inimestele, kelle vastu me ehk kiindumust ei tunne (Matteuse 5:44, 45; 1. Johannese 5:3). See armastus peab olema meil südames ja ilmnema meie elus, enne kui me saame seda tõhusalt oma lastele õpetada. Teod räägivad valjemalt kui sõnad. Lapsed peavad perekonnaringis nägema ning kogema armastust ja sellega seotud omadusi, näiteks kiindumust. Ilma nendeta pidurdub lapse areng füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt. Lapsed peavad nägema ka seda, kuidas on õige ilmutada armastust ja kiindumust kaaskristlaste vastu väljaspool perekonda (Roomlastele 12:10; 1. Peetruse 3:8).
14. a) Kuidas saab õpetada lapsi hästi tööd tegema, nii et see pakuks neile rahuldust? b) Kuidas sa saaksid seda teha oma perekonna oludes?
14 Töötama õppimine. Töö on üks elu põhitahke. Et endast lugu pidada, peab inimene õppima hästi tööd tegema (Koguja 2:24, EP 97; 2. Tessalooniklastele 3:10). Kui lapsele anda ülesandeid, mille kohta ta on väga vähe juhendeid saanud, ja siis hurjutada teda selle eest, et ta pole neid hästi täitnud, pole eriti tõenäoline, et ta õpib hästi tööd tegema. Aga kui lapsed õpivad sel teel, et töötavad kõrvuti koos oma vanematega, ja kui neid kiidetakse kohasel viisil, õpivad nad tõenäolisemalt tegema tööd nii, et see pakub rahuldust. Kui vanemad lisaks oma eeskujule annavad ka selgitusi, võivad lapsed õppida mitte vaid seda, kuidas töö tehtud saada, vaid ka seda, kuidas probleemidest üle saada, kuidas säilitada püsivus niikaua, kuni töö valmis saab, ning kuidas arutleda ja otsuseid teha. Seejuures võivad vanemad aidata neil mõista, et ka Jehoova töötab, et ta teeb tööd hästi ja et Jeesus jäljendab oma Isa (1. Moosese 1:31; Õpetussõnad 8:27—31, UM; Johannese 5:17). Kui perekond tegeleb talupidamise või äriga, võivad mõned pereliikmed koos tööd teha. Või ehk saab ema õpetada oma pojale või tütrele toiduvalmistamist ja seda, kuidas pärast sööki laud ära koristada ja nõud pesta. Isa, kelle töökoht pole kodus, võib kavandada mingit tööd kodus koos oma lastega. Kui kasulik see küll on, kui vanemad ei mõtle üksnes sellele, et saaks tehtud hetkel vajalikud tööd, vaid ka laste ettevalmistamisele eluks!
15. Kuidas saab anda õpetust usust? Too näide.
15 Usu säilitamine raskustes. Ka usk on meie elu oluline aspekt. Kui perekondliku uurimise ajal arutletakse usu üle, võivad lapsed seda selgitama õppida. Nad võivad saada teada ka tõendeid, mis panevad usu nende südames kasvama. Ja kui nad näevad oma vanemaid ilmutamas vankumatut usku, hoolimata ränkadest katsumustest, võib selle mõju kesta kogu elu. Ühte Panamas elavat piibliõpilast ähvardas tema mees kodust välja ajada, kui ta ei lõpeta Jehoova teenimist. Sellele vaatamata kõndis ta oma nelja väikse lapsega korrapäraselt 16 kilomeetrit ja sõitis seejärel bussiga veel 30 kilomeetrit, et jõuda lähimasse kuningriigisaali. Sellest eeskujust innustatuna on umbes 20 tema pereliiget tõeteele asunud.
Andes eeskuju igapäevases piiblilugemises
16. Miks on soovitav lugeda Piiblit iga päev koos perega?
16 Üks väärtuslikumaid tavasid, mille perekond võib sisse seada — tava, mis toob kasu lapsevanematele ja on jäljendamisväärseks eeskujuks lastele —, on korrapärane piiblilugemine. Kui vähegi võimalik, lugege Piiblit iga päev. Kõige tähtsam pole see, kui palju loetakse. Hoopis tähendusrikkam on korrapärasus ja viis, kuidas seda tehakse. Lastele võib lisaks Piibli lugemisele korraldada ”Minu piiblilugude raamatu” kuulamist helikassettidelt, kui need on olemas keeles, mida te mõistate. Igapäevane Jumala Sõna lugemine aitab meil Jumala mõtteid esikohal hoida. Ja kui sel viisil ei loe Piiblit mitte ainult üksikisikud, vaid ka perekonnad üheskoos, võib see aidata tervetel peredel Jehoova teel käia. Just sel viisil ergutas tegutsema hiljutine ”Jumala antud elutee” konventidel esitatud näidend ”Olgu igapäevane piiblilugemine teie perekonna tava!” (Laul 1:1—3).
17. Kuidas aitab perekondlik Piibli lugemine ja tähtsamate kirjakohtade päheõppimine rakendada Efeslastele 6:4 toodud nõuannet?
17 Koos perega Piibli lugemine on kooskõlas sellega, mida apostel Paulus kirjutas inspireeritud kirjas Efesose kristlastele, nimelt: ”Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Mida see tähendab? ”Manitsuses” tähendab sõna-sõnalt ’meelt sisse pannes’; seega ergutatakse kristlikke isasid sisendama oma lastesse Jehoova Jumala meelelaadi, et aidata neil Jumala mõtteid tundma õppida. Selles võib abiks olla see, kui innustada lapsi tähtsamaid kirjakohti pähe õppima. Selle tegevuse eesmärk on lasta Jehoova mõtetel juhtida laste mõtteid, et nende soovides ja käitumises hakkaksid aegamööda peegelduma jumalikud mõõdupuud, vaatamata sellele, kas vanemad on koos lastega või mitte. Piibel on seesuguse mõtteviisi alustugi (5. Moosese 6:6, 7).
18. Mida võib Piiblit lugedes vaja olla selleks, et a) seda selgelt mõista? b) saada kasu seal leiduvatest nõuannetest? c) osutada soodsat vastukaja sellele, mida see näitab Jehoova eesmärgi kohta? d) saada kasu sellest, mida see räägib inimeste hoiakutest ja tegudest?
18 Selleks et Piibel võiks mõjutada meie elu, tuleb meil muidugi mõista, mida ta ütleb. Paljudel tuleb selleks mõnda kohta rohkem kui korra lugeda. Et mõningaid väljendeid täielikult mõista, tuleb meil neid ehk järgi vaadata sõnaraamatust või teatmeteosest ”Insight on the Scriptures”. Kui kirjakohas leidub nõuanne või käsk, võtke aega, et rääkida sellest, millised olukorrad teevad selle meie päevil kohaseks. Seejärel võite küsida: kuidas võib selle nõuande rakendamine meile kasulik olla? (Jesaja 48:17, 18.) Kui kirjakoht räägib mõnest Jehoova eesmärgi tahust, küsige: kuidas mõjutab see meie elu? Võib-olla te loete jutustust, milles räägitakse inimeste hoiakutest ja tegudest. Milliseid eluraskusi kogesid nemad? Kuidas nad nendega hakkama said? Kuidas võime meie nende eeskujust kasu saada? Jätke alati aega selleks, et arutada, milline tähendus on vaadeldaval jutustusel meie elule tänapäeval (Roomlastele 15:4; 1. Korintlastele 10:11).
19. Mida me võime oma lastele anda sellega, kui jäljendame Jumalat?
19 Milline hea võimalus talletada Jumala mõtteid endale meelde ja südamesse! See aitab meil tõesti võtta ”Jumala enestele eeskujuks” (Efeslastele 5:1). Ja me anname oma lastele eeskuju, mis tõesti väärib jäljendamist.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas saavad lapsevanemad kasu Jehoova eeskujust?
◻ Miks peavad vanemad lisaks laste suulisele õpetamisele andma neile ka head eeskuju?
◻ Millised on mõned asjad, mida vanemad saavad kõige paremini õpetada omaenda eeskujuga?
◻ Kuidas me võime koos perekonnaga Piibli lugemisest täiel määral kasu saada?
[Pildid lk 10]
Paljud loevad iga päev Piiblit koos perekonnaga