Mida see kõik tähendab?
KUI viimaste aastate kõlbelisi norme analüüsida, võib täheldada üht silmatorkavat suundumust. Pole kahtlust, et üha rohkem on inimesi, kelle kõlbelised normid aina enam madalduvad. Mis on selle tegelik tähendus?
Kas see tähendab, et kogu meie tsivilisatsioon ja inimkond tervikuna on lootusetult hukas ja läheneb oma hävingule, nagu mõned seda väidavad? Või kas on taolised muutused lihtsalt ajaloole tavapärane tõusu- ja mõõnaperioodi vaheldumine?
Paljud inimesed ühinevad viimase arvamusega. Nemad peavad meie aja kõlbelist allakäiku vaid üheks suundumuseks paljudest, mis ajaloo jooksul esile on tulnud ja siis kadunud. Nad on täiesti veendunud, et lõpuks võngub pendel tagasi ning kõlblusnormid muutuvad taas kõrgemaks. On neil õigus?
„Viimsed päevad”
Kaalugem neid fakte ühe raamatu valguses, mida on juba sajandeid peetud üldiselt autoriteediks moraaliküsimustes. See raamat on Jumala Sõna Piibel. On väga õpetlik võrrelda nüüdismaailma selle prohvetliku kirjeldusega, mille Piibel annab kõige otsustavama ajajärgu kohta inimajaloos. Piibel nimetab seda ajaperioodi „viimseteks päevadeks” ehk „maailmaajastu lõpetuseks” (2. Timoteosele 3:1; Matteuse 24:3). Nagu neist väljenditest nähtub, märgistab see periood mingi epohhi kindlat lõppu ja uue epohhi algust.
Jumala Sõna ennustab, et neid viimseid päevi iseloomustavad „rasked ajad”. Et aidata ärksatel vaatlejatel tunda ära need viimsed päevad, toob Piibel ära terve rea üksikasju, mis üheskoos annavad selle ainulaadse ajaperioodi kohta selge kirjelduse ehk koondtundemärgi.
Inimeste halvad iseloomujooned
Pangem tähele selle tundemärgi tooniandvamaid jooni tänapäeval: inimesed on sellised, „kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge” (2. Timoteosele 3:2, 5). Taoline võimas ja kõikehaarav ilmalikustamine pole iseloomustanud mitte ühtki teist ajalooperioodi. Laialdaselt on hüljatud Jumal kui ainus autoriteet ja enamik inimesi ei pea Piiblit ainsaks tõeallikaks. Muidugi on usundid ikka veel olemas, kuid paljudel neist on vähe mõjujõudu. Jäänud on vaid väline hiilgus.
Piibel mainib veel üht tundemärgi erijoont: „[Inimesed] on ... ohjeldamatud, jõhkrad”, ning „et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus” (2. Timoteosele 3:2, 3, UT; Matteuse 24:12). Kreeka sõna, mis on tõlgitud sõnaga „jõhkrad”, tähendab lisaks muule „inimliku sümpaatia ja kaastunde puudumist”. Tänapäeval osutuvad järjest nooremad lapsed „jõhkrateks” ning nad sooritavad aina vägivaldsemaid kuritegusid.
Lisaks on kiire tehniline ja majanduslik areng ning sellega kaasnev ahnus pannud üha enam inimesi vanu väärtushinnanguid hülgama. Oma isekate huvide nimel kasutavad nad mis tahes vahendeid, ka ebaausaid, et rabada endale kõike nii palju kui võimalik, arvestamata seejuures teistega. Hasartmängude tohutu levik on järjekordne tõend isekuse kohta, peale selle tõendab seda kõnekalt ja üheselt mõne viimase aastakümne kriminaalstatistika.
Üks meie aja väga silmapaistev erijoon on järgmine: „Inimesed on ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” (2. Timoteosele 3:2, 4). Näiteks ihkavad inimesed meelelisi naudinguid, ent ei soovi võtta endale kohustust elada kogu elu ühe abielupartneriga. Tagajärjeks on tohutult palju purunenud perekonnasuhteid, õnnetuid ja juurteta lapsi, üksikvanemaid ja sugulisel teel levivaid haigusi.
Selle tundemärgi üks aspekt on ka see, et „inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned” (2. Timoteosele 3:2). Saksa ajakirja „Die Zeit” sõnul on „[tänapäeva majandus]süsteemi mootoriks isekus”. Rohkem kui kunagi varem on rahajaht tähtsaimaks asjaks paljude inimeste elus. Selline isekas püüdlus surub teised väärtused kõrvale.
Maailmasündmused
Lisaks sellele, et Piibel kirjeldab inimeste väärtushinnangute mandumist, ennustab ta ka seda, et neid viimseid päevi iseloomustavad erakordsed murrangud, mis puudutavad kogu inimperet. Näiteks ütleb Piibel, et „rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja suuri maavärisemisi on siis ja paiguti nälga ning katku” (Luuka 21:10, 11).
Mitte ühelgi teisel ajaperioodil pole nii lühikese aja jooksul nii paljusid inimesi puudutanud sedavõrd hulgaliselt kogu maailma vapustavaid katastroofe, nagu see on olnud 20. sajandil. Näiteks tapeti sel perioodil sõdades tublisti üle 100 miljoni inimese, milline arv ületab mitmekordselt kaotused elavjõus mitme eelneva sajandi jooksul kokku. Kaks 20. sajandil peetud sõda erinesid kõigist teistest sedavõrd, et neid hakati kutsuma maailmasõdadeks. Nendetaolisi globaalseid konflikte polnud kunagi varem toimunud.
Üks kuri jõud kihutab tagant
Piibel näitab ka seda, et on olemas üks vägev kuri vaimolend, „keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks” ning kelle sihiks on peibutada inimesi hülgama tõelisi väärtusi ning hoogustada nende kõlbelist allakäiku. Piiblis öeldakse, et viimseil päevil on ta tulnud alla maa peale ja „tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega” (Ilmutuse 12:9, 12).
Kuradit iseloomustatakse Piiblis kui ’õhuvalla vürsti, vaimu, kes nüüd on tegev sõnakuulmatuse laste sees’ (Efeslastele 2:2). Sellest võib järeldada, et Kurat avaldab paljudele inimestele vägevat mõju, ilma et nad tavaliselt seda märkaksidki, just nagu meiegi ehk mõnikord ei märka nähtamatut õhusaastet.
Näiteks võib Saatana mõju täheldada paljudes nüüdisaja levivahendites: videotes, filmides, televisioonis, Internetis, reklaamides, raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes. Paljudes materjalides, eriti pahaaimamatutele noortele suunatutes, domineerivad äärmuslikud ja vastikud suundumused, näiteks rassism, okultism, ebamoraalsus ning sadistlik vägivald.
Paljudele siirastele inimestele on avaldanud sügavat muljet see, kui sarnane on Piiblis toodud viimsete päevade kirjeldus meie päevade maailma tegeliku olukorraga. Tõsi küll, enne 20. sajandit on olnud ajaloosündmusi, mis ka tunduvad mingil määral Piibli kirjeldusega sobivat. Ent kas siis selle tundemärgi koostisosi on näinud vaid 20. sajand ja näeb ka 21. sajand?
Saabub uus epohh
Õigus pole ei nendel, kes usuvad inimkonna hävingusse, ega nendel, kes väidavad, et kõik läheb vanaviisi edasi. Selle asemel näitab Piibel selgelt, et praegu maa peal tooniandev ülemaailmne ühiskond asendub millegi täiesti uuega.
Kui Jeesus oli loetlenud terve rea viimsete päevade tundemärgi erijooni, lausus ta: „Nõnda ka teie: kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal!” (Luuka 21:31). Jeesuse jutluste peateemaks oli Jumala taevane Kuningriik (Matteuse 6:9, 10). Ja Jumal määras ta Kuningaks sellele Kuningriigile, valitsusele, mis valitseb peagi kogu maakera (Luuka 8:1; Ilmutuse 11:15; 20:1–6).
Viimsete päevade lõpus kaotab Jumala taevane Kuningriik Kristuse juhtimisel kõik oma vaenlased – Kuradi koos tema toetajatega – ja asendab nüüdisaegse moraalselt allakäinud ühiskonna uue õiglase maailmaga (Taaniel 2:44). Selles uues maailmas, kus maa muudetakse paradiisiks, saavad õiglase südamega inimesed elada igavesti (Luuka 23:43; 2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:3, 4).
Need, kes jälestavad nüüdismaailma kõlbelist allakäiku ning panevad tähele, et praeguste sündmustega läheb täide viimsete päevade koondtundemärk, võivad loota suurepärasele tulevikule. Me täname selle eest Kõigevägevamat Jumalat, kes meie, inimeste eest hoolitseb ja kellel on seoses oma loomistöö maakeraga nii hiilgav eesmärk (Laul 37:10, 11, 29; 1. Peetruse 5:6, 7).
Jehoova tunnistajad kutsuvad sind tutvuma lähemalt meie armastava Loojaga ja lootusega elada kõlbeliselt puhtas maailmas, mida ta kõigile otsivatele inimestele pakub. Piibel ütleb, et „see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3).
[Pilt lk 10]
Õiglase südamega inimesed saavad elada paradiislikul maal igavesti