Karjatage Jumala karja meeleldi
„Hoidke [„karjatage”, NW] teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi [„meeleldi”, NW].” — 1. PEETRUSE 5:2.
1. Miks me peaksime ootama, et kristlikud kogudusevanemad ’karjatavad Jumala karja meeleldi’?
JEHOOVA karjatab oma rahvast meeleldi. (Laul 23:1—4) „Hea karjane” Jeesus Kristus andis lambasarnaste inimeste eest meeleldi oma täiusliku inimelu. (Johannese 10:11—15) Seetõttu ergutas apostel Peetrus kristlikke kogudusevanemaid ’karjatama Jumala karja meeleldi’. — 1. Peetruse 5:2, NW.
2. Millised kristlike kogudusevanemate karjatamistegevusega seotud küsimused väärivad vaatlemist?
2 See, et Jumala sulased meeleldi teenivad, on nende tundemärk. (Laul 110:3) Kuid ülevaatajaks ehk alamkarjaseks määramiseks on siiski vaja rohkemat kui ainult seda, et kristlik mees seda tööd meeleldi teeks. Kes on sellisteks karjasteks kõlblikud? Mida nende karjasetöö hõlmab? Kuidas seda kõige paremini teostada?
Pere juhatamine
3. Miks võib öelda, et see, kuidas kristlik mees kannab hoolt oma perekonna eest, mõjutab seda, kas ta on kõlblik olema koguduse karjane?
3 Enne kui kedagi meest saab „ülevaataja ametisse” määrata, peab ta vastama Pühakirja nõuetele. (1. Timoteosele 3:1—7; Tiitusele 1:5—9) Muuhulgas ütles apostel Paulus, et ülevaataja peaks olema mees, „kes oma maja hästi valitseb [„oma peret hästi juhatab”, UT], kes oma lapsi peab sõnakuulmises kõige aususega”. Selleks on mõjuv põhjus, sest Paulus ütles: „Sest kui keegi iseenese maja ei oska juhtida, kuidas ta võib hoolt kanda Jumala koguduse eest?” (1. Timoteosele 3:4, 5) Kui Tiitus Kreeta saare kogudustesse kogudusevanemaid määras, kästi tal otsida selliseid mehi, kes on „laitmatu[d] isik[ud], ühe naise [mehed], kellel on usklikud lapsed, nõnda et neile ei saa ette heita kõlvatut elu ega kangekaelsust”. (Tiitusele 1:6) Tõepoolest, kui otsustatakse, kas keegi kristlik mees on kõlblik võtma vastu koguduse karjatamise raskemat vastutust, tuleb vaadelda seda, kuidas ta kõigepealt oma perekonna eest hoolt kannab.
4. Kuidas kristlikud lapsevanemad peale korrapärase Piibli uurimise ja palvetamise veel näitavad, et nad oma perekonda armastavad?
4 Mehed, kes oma peret hästi juhatavad, teevad peale oma perekonnaga korrapärase palvetamise ja Piibli uurimise veel muudki. Nad on alati valmis oma armastatud omakseid aitama. Nende jaoks, kes saavad lapsevanemateks, algab see lapse sündimise päevast. Kristlikud lapsevanemad teavad, et mida täpsemalt nad peavad kinni harjumuspärasest kristlikust teguviisist, seda kiiremini elab nende laps sisse vanemate kristlike tegevuste igapäevasesse ajakavasse. See, kui hästi kristlik isa peret neis asjus juhatab, annab ettekujutuse tema kõlblikkusest kogudusevanemana. — Efeslastele 5:15, 16; Filiplastele 3:16.
5. Kuidas võib kristlik isa kasvatada oma lapsi „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”?
5 Oma peret juhatades järgib kohusetundlik kristlik isa Pauluse nõuannet: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses [„Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”, NW].” (Efeslastele 6:4) Korrapärane Piibli uurimine perekonnaga — nii abikaasaga kui ka lastega — pakub armastava juhatuse andmiseks häid võimalusi. Sel teel saavad lapsed „distsipliini” ehk parandavat juhatust. „Vaimne suunamine”, mida selle kaudu läbi viiakse, aitab igal lapsel õppida nägema, kuidas Jehoova asjadesse suhtub. (5. Moosese 4:9; 6:6, 7; Õpetussõnad 3:11; 22:6) Selle vaimse koosviibimise vabas õhkkonnas kuulab hoolitsev isa tähelepanelikult, kui tema lapsed räägivad. Ta kasutab lahkeid suunavaid küsimusi, et lapsed oma muredest ja seisukohtadest ausalt räägiksid. Isa ei pea enesestmõistetavaks, et ta teab kõike, mis nende noortes mõistustes toimub. Tõepoolest, „kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi,” ütleb Õpetussõnad 18:13. Tänapäeval leiab enamik lapsevanemaid, et olukorrad, millega nende lapsed kokku puutuvad, erinevad suuresti nendest olukordadest, mida nad ise noortena kogesid. Niisiis püüab isa saada teada probleemi tagapõhja ning üksikasju, enne kui ta ütleb, kuidas sellega toime tulla. — Võrdle Jakoobuse 1:19.
6. Miks peaks kristlik isa oma perekonna aitamisel Jumala Sõnast abi otsima?
6 Mis saab pärast seda, kui laste probleemid, mured ja seisukohad on teada? Isa, kes peret hästi juhatab, otsib abi Pühakirjast, mis on „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses”. Ta õpetab oma lastele, kuidas Piibli inspireeritud juhtnööre rakendada. Sel teel saavad need, kes on aastate poolest noored, „täielikuks ja kõigele heale tööle valmistunuks”. — 2. Timoteosele 3:16, 17; Laul 78:1—4.
7. Millist eeskuju peaksid kristlikud isad seoses palvetamisega andma?
7 Jumalakartlikud noored kohtavad seoses ilmalike koolikaaslastega raskeid olukordi. Kuidas võivad siis kristlikud isad oma laste kartusi vaigistada? Üks võimalus on palvetada korrapäraselt koos nendega ja nende eest. Kui need noored inimesed seisavad silmitsi katselepanevate olukordadega, jäljendavad nad tõenäoliselt oma vanemate eeskuju Jumalale lootmises. Üks 13-aastane tüdruk, keda intervjueeriti, enne kui ta Jumalale pühendumise sümbolina ristiti, jutustas, et koolikaaslased olid teda pilganud ja halvasti kohelnud. Kui ta kaitses oma Piiblil põhinevat uskumust vere pühaduse kohta, peksid teised tüdrukud teda ja sülitasid ta peale. (Apostlite teod 15:28, 29) Kas ta vastas samaga? Ei vastanud. „Ma palusin kogu aeg Jehoovat, et ta aitaks mul rahulikuks jääda,” selgitas ta. „Ma tuletasin ka meelde, mida mu vanemad õpetasid mulle meie perekondliku uurimise ajal selle kohta, et me peame end kurja kannatades tagasi hoidma.” — 2. Timoteosele 2:24.
8. Kuidas võib kogudusevanem, kellel ei ole lapsi, oma kodakondseid hästi juhatada?
8 Kogudusevanem, kellel ei ole lapsi, võib oma kodakondsete jaoks samuti vastavaid vaimseid ja materiaalseid korraldusi teha. See puudutab tema abikaasat ja temast sõltuvaid kristlikke sugulasi, kes ehk tema kodus elavad. (1. Timoteosele 5:8) Seega on hea pere juhatamine üks nõuetest, millele peab vastama mees, kes määratakse kogudusevanema vastutust oma õlgadele võtma. Kuidas peaksid siis määratud kogudusevanemad suhtuma oma erilisse vastutusse, mis neil koguduses on?
Juhatage „hoolsalt”
9. Kuidas peaksid kristlikud kogudusevanemad oma teenistusülesannetesse suhtuma?
9 Meie ajaarvamise esimesel sajandil teenis apostel Paulus majavalitsejana Jumala peres, mis on Kristuse juhtimise all olev kristlik kogudus. (Efeslastele 3:2, 7; 4:15) Paulus omakorda ergutas Roomas elavaid kaasusklikke: „Meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda; olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis; manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira südamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmuga.” — Roomlastele 12:6—8.
10. Millist eeskuju andis Paulus Jumala karja eest hoolitsemises tänapäeva kogudusevanematele?
10 Paulus tuletas tessalooniklastele meelde: „Kuidas me igaüht teie seast otsekui isa oma lapsi õhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nõnda, kuidas kohus on Jumala ees, kes teid kutsub oma riiki ja ausse.” (1. Tessalooniklastele 1:1; 2:11, 12) Seda manitsust anti nii hellalt ja armastavalt, et Paulus võis kirjutada: „Me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi; nõnda meie, teid ihaldades [„kuna meil oli teie vastu hell kiindumus”, NW], olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.” (1. Tessalooniklastele 2:7, 8) Kooskõlas Pauluse isaliku eeskujuga tunnevad lojaalsed kogudusevanemad kõikide koguduse liikmete vastu sügavat huvi.
11. Kuidas võivad määratud kogudusevanemad innukust ilmutada?
11 Seda armastavat ülevaatustööd, mida meie ustavad kristlikud karjased teostavad, peab iseloomustama hellus ja innukus. Nende käitumisviis annab edasi väga palju. Peetrus annab kogudusevanematele nõu, et nad ei karjataks Jumala karja „sundusest” ega „alatu kasu tõttu”. (1. Peetruse 5:2) Selles asjas esitas õpetlane William Barclay ühe hoiatava märkuse, kirjutades: „Ameti võib vastu võtta ja teenistust võib läbi viia nii, nagu oleks see raske ja ebameeldiv kohustus, nagu oleks see mingi väsitav asi, nagu oleks see pahakspandav koorem. On üsna võimalik, et kui mõnel mehel palutakse midagi teha, siis ta küll teeb seda, kuid nii lahkusetult, et kogu ettevõtmine on rikutud. . . . Aga [Peetrus] ütleb kindlalt, et iga kristlane peaks innust lausa värisedes viima teenistust läbi nii, kuidas suudab, kuigi ta on täiesti teadlik, kuivõrd vääritu ta selle läbiviimiseks on.”
Karjased, kes oma tööd meeleldi teevad
12. Kuidas võivad kristlikud kogudusevanemad näidata, et nad meeleldi teenivad?
12 ’Karjatage teie hoole all olevat Jumala karja meeleldi,’ soovitab Peetrus tungivalt. Kristlik ülevaataja, kes lammaste eest hoolt kannab, teeb seda meeleldi, omast vabast tahtest, Hea Karjase Jeesus Kristuse juhtimise all. Meeleldi teenimine tähendab ka seda, et kristlik karjane allub Jehoova, ’meie hingede Karjase ja Hooldaja’ autoriteedile. (1. Peetruse 2:25) Kristlik alamkarjane ilmutab teokraatliku korralduse vastu meeleldi lugupidamist. Ta teeb seda nii, et suunab abiotsijad Jumala Sõna Piibli juurde. Kuigi kogemused aitavad kogudusevanemal luua piibliliste nõuannete raudvara, ei tähenda see, et tal on iga probleemi jaoks Pühakirjal põhinev lahendus nagu varrukast võtta. Isegi kui ta teab vastust mingile küsimusele, võib ta leida, et on tark otsida koos nõuküsijaga abi väljaandest Watch Tower Publications Index (Vahitorni väljaannete register) või teistest taolistest registritest. Niiviisi õpetab ta kahel viisil: ta näitab, kuidas leida kasulikku teavet, ja ilmutab alandlikult lugupidamist Jehoova vastu, juhtides tähelepanu sellele, mida Jumala organisatsioon on välja andnud.
13. Mida võivad vanemad usaldatava nõu andmiseks ette võtta?
13 Mida võib vanem teha, kui mõne konkreetse esilekerkinud probleemi kohta pole Ühingu kirjanduses midagi avaldatud? Kahtlemata palub ta sügavama mõistmise saamiseks Jumalat ning otsib selle teema kohta käivaid Piibli põhimõtteid. Samuti võib ta leida, et on kasulik teha abi otsivale inimesele ettepanek vaadelda Jeesuse eeskuju. Vanem võiks küsida: „Kui Jeesus, Suur Õpetaja, oleks sinu olukorras, siis mida ta sinu arvates teeks?” (1. Korintlastele 2:16) Selline arutlemine võib aidata nõuküsijal arukat otsust teha. Aga kui arutu oleks vanemal esitada vaid oma isiklik arvamus kindlalt Pühakirjal põhineva nõuandena! Selle asemel võivad vanemad raskeid probleeme üksteisega arutada. Nad võivad tähtsamaid küsimusi isegi vanematekogu koosolekul arutlemiseks esitada. (Õpetussõnad 11:14) Otsused, milleni selliselt jõutakse, võimaldavad neil kõigil ühtemoodi rääkida. — 1. Korintlastele 1:10.
Tasadus on oluliselt tähtis
14, 15. Mida nõutakse vanematelt, kui nad parandavad kristlast, kes ’tegi mõne valesammu, enne kui ta oli sellest teadlik’?
14 Kristlik kogudusevanem peab teisi õpetades tasadust ilmutama, seda eriti neile nõu andes. Paulus annab nõu: „Vennad, kui inimene teebki mõne valesammu, enne kui ta on sellest teadlik, siis teie, kellel on vaimsed võimed, püüdke parandada sellist inimest tasase vaimuga.” (Galaatlastele 6:1, NW) On huvitav, et kreeka sõna, mis on siin „parandamisena” tõlgitud, on seotud kirurgilise terminiga, millega kirjeldatakse luu paikaseadmist, et vältida eluaegseid kahjustusi. Sõnaraamatute koostaja W. E. Vine seostab seda sellega, kui „vaimsed inimesed” seavad kellegi, „kes on pattu langenud ehk kes on nagu vaimse keha paigastnihestunud liige”, kohale tagasi. Teised tõlked on: „õigesse seisundisse tagasi panema; õigesse reastusse viima”.
15 Teise inimese mõtlemist ei ole kerge parandada ja eksinud inimese mõtteid võib olla väga raske õigesse reastusse viia. Kuid abi, mida antakse tasaduse vaimus, võetakse tõenäoliselt tänulikult vastu. Niisiis peaksid kristlikud vanemad järgima Pauluse nõuannet: „Riietuge siis . . . südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega.” (Koloslastele 3:12) Mida peaksid vanemad siis tegema, kui inimesel, kes vajab parandamist, on halb suhtumine? Nad peaksid ’taotlema . . . tasadust’. — 1. Timoteosele 6:11.
Ettevaatusega karjatamine
16, 17. Milliste ohtude suhtes peaksid vanemad teistele nõu andes valvel olema?
16 Pauluse sõnades Galaatlastele 6:1 (NW) peitub veel midagi. Ta soovitab vaimselt kõlblikele meestele tungivalt: „Püüdke parandada [eksijat] tasase vaimuga, pidades kartuses igaüks ka endal silma peal, et ka sind ei kiusataks.” Millised tõsised tagajärjed võivad sellel küll olla, kui seda soovitust ei järgita! Londoni ajaleht The Times ütles ajendatuna teadetest anglikaani vaimuliku kohta, kes oli süüdi kahe koguduseliikmega abielurikkumises, et see on „korduv olukord: nõuandev, näiliselt isalik või vennalik mees langeb kiusatusse, kui teda usaldatakse”. Seejärel viitas ajalehe uudistetoimetaja dr. Peter Rutteri väidetele, et „afääridest, milles patsientide meessoost nõuandjad — arstid, juristid, preestrid ja tööandjad — patsiente kuritarvitavad, on saanud meie vabaseksi ühiskonnas mahasalatud, kahjustav ja häbiväärne epideemia”.
17 Me ei peaks arvama, et Jehoova rahvas on selliste kiusatuste suhtes immuunne. Üks lugupeetud vanem, kes oli aastate jooksul ustavalt teeninud, langes ebamoraalsusesse, sest ta tegi karjasekülastusi abielus õele, kui see oli üksinda kodus. Ta küll kahetses, kuid kaotas kõik oma teenistuseesõigused. (1. Korintlastele 10:12) Kuidas võivad siis määratud vanemad teha karjasekülastusi nii, et nad ei langeks kiusatusse? Kuidas oleks neil võimalik leida piisavalt omaette paik, palvetada ja otsida abi Jumala Sõnast ning kristlikest väljaannetest?
18. a) Kuidas võib peaseisundi põhimõtte rakendamine aidata kogudusevanematel kompromiteerivaid olukordi vältida? b) Milliseid korraldusi võib õele karjasekülastuse tegemiseks teha?
18 Üks tegur, mida kogudusevanemad peavad arvesse võtma, on peaseisundi põhimõte. (1. Korintlastele 11:3) Kui noor inimene otsib juhendeid, püüdke kaasata vestlusesse tema vanemad, kui see on sobiv. Kui vaimset abi palub abielus õde, siis kas te saaksite korraldada nii, et tema abikaasa külastuse ajal juures viibib? Aga mida teha siis, kui see ei ole võimalik või kui mees on uskmatu, kes on teda mingil moel halvasti kohelnud? Siis järgige samu korraldusi, mida te järgiksite vallalisele õele karjasekülastust tehes. Oleks tark, kui kaks vaimselt võimekat venda õele koos külastuse teeksid. Kui see ei sobi, saab ehk valida sobiva aja, mil kaks venda temaga kuningriigisaalis vestleksid, ja seda eelistatavalt ruumis, kus on võimalik omaette olla. Siis on teised vennad ja õed ka saalis, ning kuigi nad vestlust pealt ei näe ega kuule, välditakse sellega tõenäoliselt vähimatki komistamise põhjust. — Filiplastele 1:9, 10.
19. Milliseid häid tulemusi toob Jumala lammaste meeleldi karjatamine, ja kellele me väljendame tänulikkust oma tööd meeleldi tegevate karjaste eest?
19 Jumala lammaste meeleldi karjatamine toob häid tulemusi: vaimselt tugeva karja, mida hästi juhatatakse. Nagu apostel Pauluski, tunnevad tänapäeva kristlikud kogudusevanemad kaasusklike pärast suurt muret. (2. Korintlastele 11:28) Eriti raskeks vastutuseks on Jumala rahva karjatamine nendel kriitilistel aegadel. Seetõttu me oleme tõeliselt tänulikud selle suurepärase töö eest, mida meie kogudusevanematena teenivad vennad teevad. (1. Timoteosele 5:17) Need meeleldi karjatavad „annid inimeste näol” on õnnistus, ja seepärast me toome kiitust „kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Andjale, meie armastavale taevasele Karjasele Jehoovale. — Jakoobuse 1:17; Efeslastele 4:8, NW.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas võib mees oma peret hästi juhatada?
◻ Millised omadused peaksid kristlike kogudusevanemate ülevaatustööd iseloomustama?
◻ Kuidas võivad vanemad nõuandmisel alandlikkust ja tasadust ilmutada?
◻ Mis aitab vaimset parandamist tõhusaks teha?
◻ Kuidas võivad vanemad karja karjatades kompromiteerivaid olukordi vältida?
[Pilt lk 18]
Kristlik kogudusevanem peab oma peret hästi juhatama
[Pilt lk 21]
Kristlikku karjatamistööd tuleks teha tasaduse ja hea otsustusvõimega