’Manitsemine armastuse alusel’

UMBES aastal 60—61 m.a.j. lahkus üks ärakaranud ori Roomast ja alustas 1400 kilomeetri pikkust matka koju Kolossasse, Väike-Aasia edelaosas asuvasse linna. Oma omaniku jaoks oli tal kaasas käsitsikirjutatud sõnum, mille oli kirjutanud ei keegi muu kui apostel Paulus. Tänapäeval on see kiri Piibli osa ja kannab selle saaja Fileemoni nime.

Kiri Fileemonile on taktilise veenva põhjenduse meistritöö. Kuid mis veelgi tähtsam: see sisaldab tänapäeva kristlastele mitmeid praktilisi õppetunde, millest üks on kristliku armastuse alusel üksteise manitsemise väärtusest. Vaadelgem lähemalt seda lühikest, aga võimsat kirja.

Ärakaranu naaseb

Fileemon oli kristlane, Kolossa koguduse väga armastatud liige. (Fileemonile 4, 5) Kasutas ju sealne kogudus isegi tema kodu koosolekukohana! (Salm 2) Pealegi oli Fileemon isiklikult tuttav apostel Paulusega; võib olla, et apostel oli kaasa aidanud tema kristlaseks saamisele. On tõsi, et Paulus viitab, et tema isiklikult Kolossas ei kuulutanud. (Koloslastele 2:1) Kuid ta veetis kaks aastat Efesoses, kuulutades sellises ulatuses, et „kõik, kes Aasias [mis hõlmas ka Kolossat] elasid, . . . said kuulda Issanda Jeesuse sõna”. (Apostlite teod 19:10) Fileemon oli ilmselt nende vastuvõtlike kuulajate hulgas.

Igatahes oli Fileemon, nagu paljud tolle aja rikkad mehed, orjapidaja. Vanal ajal ei olnud orjus alati alandav. Juutide hulgas oli kas enese või oma perekonnaliikmete orjaks müümine heakskiidetud võlgade tagasimaksmise abinõu. (3. Moosese 25:39, 40) The International Standard Bible Encyclopedia kommenteerib Rooma perioodi: „Suured hulgad inimesi müüsid endid erinevatel põhjustel orjusse, aga üle kõige selleks, et alustada elu, mis oli lihtsam ja palju kindlam kui elu vaese vaba inimesena, et saada spetsiaalseid ameteid ja tõusta sotsiaalsel redelil. . . . Paljud mitteroomlased müüsid endid Rooma kodanikele õigustatud lootuses, mida hoolikalt reguleeris Rooma seadus, et vabaks saades saada ka ise Rooma kodanikuks.”

Siiski tõusis probleem, kui üks Fileemoni orjadest, mees, kelle nimi oli Oneesimus, jooksis ta juurest ära ning põgenes Rooma, ja võib-olla varastas Fileemonilt oma põgenemiskulude katteks isegi raha. (Salm 18) Roomas puutus Oneesimus kokku apostel Paulusega, kes oli seal vang.

’Kord kasutu’ ori, kes oli orjuse eest põgenenud, sai nüüd kristlaseks. Ta andis end Pauluse käsutusse ja osutas vangistatud apostlile kasulikke teeneid. Pole ime, et Oneesimusele sai osaks Pauluse „hell kiindumus” (NW) ja temast sai Pauluse „armas vend”! — Salmid 11, 12, 16.

Apostel Paulus oleks tahtnud, et Oneesimus tema juurde oleks jäänud, aga Fileemonil kui Oneesimuse omanikul olid temale seaduslikud õigused. Oneesimus oli niisiis kohustatud naasma oma seadusliku isanda teenistusse. Aga kuidas Fileemon teda vastu võtaks? Kas ta hakkaks vihas nõudma oma õigust määrata tõsine karistus? Kas ta seaks kahtluse alla Oneesimuse väite siiruse, et ta on kaaskristlane?

Asjade lahendamine armastuses

Paulus oli ajendatud Fileemonile Oneesimusest kirjutama. Ta kirjutas kirja oma käega, kasutamata sekretäri, nagu tal muidu kombeks oli. (Salm 19) Võta mõned minutid aega, et lugeda lühike kiri Fileemonile tervikuna läbi. Sa märkad, et pärast enese tutvustamist ning ’armu ja rahu’ soovimist Fileemonile ja tema perele kiitis Paulus Fileemoni ’tema armastuse ja usu eest, mis tal on Issanda Jeesuse poole ja kõigi pühade vastu’. — Salmid 1—7.

Paulus oleks lihtsalt võinud viidata oma apostli-autoriteedile ja ’käskida Fileemonil teha seda, mis on õige’, kuid selle asemel Paulus ’manitses armastuse alusel’. (NW) Ta kinnitas tõsiasja, et Oneesimus oli tõesti saanud kristlikuks vennaks, kes oli osutunud Paulusele kasulikuks. Apostel möönis: „Ma oleksin tahtnud [Oneesimust] pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast. Kuid ilma sinu nõustuseta,” jätkas Paulus, „ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.” — Salmid 8—14.

Paulus soovitas nii Fileemonil tungivalt võtta oma endine ori tagasi kui vend. „Võta ta vastu kui mind ennast,” kirjutas Paulus. See ei tähendanud tingimata seda, et Oneesimus oleks pidanud orjusest vabastatama. Paulus ei püüdnud muuta tema ajal kehtivat ühiskondlikku korda. (Võrdle Efeslastele 6:9; Koloslastele 4:1; 1. Timoteosele 6:2.) Sellele vaatamata oleksid orja-isanda suhted kahtlemata mahenenud tänu kristlikule sidemele, mis nüüd Oneesimuse ja Fileemoni vahel valitses. Fileemon oleks vaadanud Oneesimusele ’rohkem kui orjale, kui armsale vennale’. — Salmid 15—17.

Aga kuidas oli lugu võlgadega, millesse Oneesimus võib-olla varguse tulemusena sattunud oli? Jälle toetus Paulus oma sõprusele Fileemoniga, öeldes: „Kui ta sulle on teinud mingit ülekohut või kui tal on võlgu sinuga, siis pane see minu arvele.” Paulus väljendas usaldust, et Fileemon ilmutab andeksandvat vaimu ja läheb Pauluse soovidest kaugemale. Kuna Paulus lootis peatsele vabanemisele, kavatses ta lähemas tulevikus isegi Fileemoni külalislahkust nautida. Pärast mõningate lisatervituste ja ’Issanda Jeesuse Kristuse armu’ soovimist Fileemonile, lõpetas Paulus oma kirja. — Salmid 18—25.

Õppetunnid tänapäeva kristlastele

Fileemoni raamatus on rohkesti praktilisi õppetunde tänapäeva kristlastele. Esiteks tuletab see meile meelde vajadust olla andestav, isegi siis, kui kaasusklik on meile tõsist ülekohut teinud. „Kui te annate andeks inimestele nende eksimused,” ütles Jeesus Kristus, „siis annab teie taevane Isa ka teile andeks.” — Matteuse 6:14.

Need, kellel on tänapäeva kristlikus koguduses mõjuvõim, võivad Fileemoni raamatust eriliselt kasu saada. On märkimisväärne, et Paulus hoidus kasutamast oma apostli-autoriteeti, et käskida Fileemonil teha seda, mis on õige. Lisaks sellele Paulus ei nõudnud, et Oneesimusel lubataks jääda Rooma Pauluse teenistusse. Paulus austas teiste omandiõigust. Ta hindas ka seda, et kuigi autoritaarse lähenemisega oleks kaasnenud nõustumine, oleks Fileemonil parem, kui ta tegutseks oma südame järgi. Ta tegi üleskutse armastuse alusel, et esile kutsuda südamesttulevat vastust.

Tänapäeva kristlikud vanemad ei tohiks seetõttu kunagi ’isandaina valitseda kogudusi kui liisuosi’, väärtarvitades oma võimu või koheldes karja kalgil autoritaarsel viisil. (1. Peetruse 5:1—3) Jeesus ütles: „Te teate, et paganate ülemad valitsevad nende üle ja suured isandad tarvitavad vägivalda nende kallal. Teie seas aga ei tohi nõnda olla.” (Matteuse 20:25, 26) Ülevaatajad üldiselt leiavad, et karja liikmed vastavad palju paremini armastavatele palvetele kui käskudele. Need, kes kannatavad depressiooni all, hindavad ülevaatajaid, kes leiavad lahkesti aega nende probleemide kuulamiseks ja mõistva nõuande jagamiseks.

Pauluse kiri tuletab vanematele meelde ka kiituse ja taktilisuse väärtust. Ta alustab tunnustusega, et ’pühade südamed on kosutatud Fileemoni läbi’. (Salm 7) See siiras kiitus tegi Fileemoni meelelaadi kahtlemata vastuvõtlikumaks. Ka tänapäeval võib nõuannet või soovitust sageli pehmendada siira, sooja kiitusega. Ja selline nõuanne peab olema mitte järsk ega taktitu, vaid heldelt „soolaga soolatud”, et see oleks kuulajale meeldivam kuulda. — Koloslastele 4:6.

Apostel Paulus väljendas lisaks veel usaldust, et Fileemon teeb seda, mis on õige, öeldes: „Veendunud olles sinu sõnakuulmises [„nõusolekus”, NW], kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma ütlen.” (Salm 21) Vanemad, kas teie väljendate samasugust usaldust oma kaaskristlaste vastu? Kas ei aita see neil meelsasti teha seda, mis on õige?

On huvitav, et lapsevanemad leiavad sageli, et usalduse osutamine oma laste vastu avaldab samuti head mõju. Vanemad, kes mõistavad, milline väärtus on meelsasti kuuletumisel — soovil teha enamat kui vaid täita nõudmisi —, võivad anda oma lastele eneseväärikuse. Vanemate käsud või palved tuleks esitada, kui võimalik, lahke, armastava hääletooniga. Tuleks üles näidata empaatiat ja asju põhjendada. Vanemad peaksid oma lapsi soojalt kiitma, kui kiitus on ära teenitud, ja hoiduma olemast nende suhtes liialt kriitilised, seda eriti teiste ees.

Samal kombel võivad abielumehed ilmutada mõistlikkust ja lahkust, olles valmis oma naist kiitma. See teeb naise allumise meeldivaks ja värskenduse ning rõõmu allikaks! — Õpetussõnad 31:28; Efeslastele 5:28.

Kuidas täpselt Fileemon Pauluse kirjale vastas, pole mainitud. Aga me ei suuda kujutleda, et ta Pauluse usaldust valesti tarvitas. Olgu tänapäeva kristlikel vanematel, lapsevanematel ja abielumeestel samasugune edu oma tegemistes, teisi mitte sundides, käskides ja ähvardades, vaid ’manitsedes armastuse alusel’.

[Pilt lk 23]

Selle asemel, et viidata oma apostli-autoriteedile, manitses Paulus Fileemoni kristliku armastuse alusel