Kas sa otsid tõsimeelselt Jehoovat?
ÜKS kristlik mees soovis väga jagada kaassõitjatele, kellega ta rongis iga päev koos reisis, head sõnumit Piiblist (Markuse 13:10). Kuid teda takistas hirm. Kas ta andis alla? Ei, ta palvetas innukalt ja pingutas, et õppida vestlust alustama. Jehoova Jumal vastas mehe palvele ja andis talle tunnistuse andmiseks jõudu.
Sihikindlus on väga oluline, kui otsime Jehoovat ja soovime tema õnnistust. Apostel Paulus lausus: „Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda [„tõsimeelselt”, UM] otsivad” (Heebrealastele 11:6). Lihtsalt Jehoova otsimisest ei piisa. Vastega „tõsimeelselt otsima” tõlgitud kreekakeelne tegusõna on vormis, mis viitab intensiivsusele ja jõulistele pingutustele. See tähendab tegutsemist kogu südamest, hingest, meelest ja väest. Kui otsime tõsimeelselt Jehoovat, siis me ei ole ükskõiksed, ennasthellitavad või loiud, vaid pingutame innukalt (Apostlite teod 15:17, UM).
Need, kes otsisid tõsimeelselt Jehoovat
Pühakirjas on külluslikult näiteid neist, kes tegid Jehoovat otsides suuri pingutusi. Üks neist oli Jaakob, kes heitles tarmukalt Jumala materialiseerunud ingliga kuni koiduni. Selle tõttu pandi Jaakobile nimeks Iisrael (Jumalaga võitleja), kuna ta oli Jumalaga „võidelnud” ehk teisisõnu kindlaks jäänud, ennast pingutanud ja olnud püsiv. Ingel õnnistas teda tõsimeelse jõupingutuse eest (1. Moosese 32:25–31).
Oli ka üks Galilea naine (kelle nime ei mainita), kes põdes 12 aastat verejooksu, mistõttu ta oli saanud „palju kannatada”. Sellises olukorras ei tohtinud ta teisi puudutada. Kuid ometi kogus ta julguse kokku ja läks Jeesuse juurde. Ta arutles: „Kui ma aga puudutaksin tema riideid, saaksin ma terveks.” Mõtle, kuidas ta endale teed tegi läbi rahva, kes „käis tema [Jeesuse] järel ja rõhus ta peale”. Puudutanud Jeesuse kuube, tundis naine, et ’tema vereläte kuivas’ – ta oli oma kroonilisest haigusest terve! Kui Jeesus küsis: „Kes puudutas mu riideid?”, hakkas naine kartma. Kuid Jeesus ütles talle südamlikult: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” Naine sai oma pingutuste eest tasu (Markuse 5:24–34; 3. Moosese 15:25–27).
Üks teine juhtum räägib Foiniikia naisest, kes anus tungivalt, et Jeesus teeks tema tütre terveks. Jeesus vastas, et laste toitu ei sobi anda koerakestele, andes sellega mõista, et ta ei kanna juutide teenimise arvelt hoolt mitte-iisraellaste eest. Taibates näite mõtet, palus naine sellegipoolest: „Jah, Issand, ometigi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!” Nähes tema tugevat usku ja siirust, lausus Jeesus: „Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” (Matteuse 15:22–28).
Mis oleks saanud, kui need inimesed poleks järjekindlalt pingutanud? Kas neid oleks õnnistatud, kui nad oleksid algul tõkkeid või äraütlemist kohates alla andnud? Kindlasti mitte! Need näited illustreerivad sobivalt Jeesuse mõtet, et „pealekäimine” on kohane, isegi väga oluline, kui otsime Jehoovat (Luuka 11:5–13).
Tema tahtmist mööda
Kas kahes viimati mainitud jutustuses oli imelise tervenemise ainsaks nõudeks sihikindlus? Ei, naiste soov pidi olema Jumala tahtega kooskõlas. Jeesuse imelised võimed tõestasid silmapaistval viisil, et ta on Jumala Poeg, tõotatud Messias (Johannese 6:14; 9:33; Apostlite teod 2:22). Lisaks olid Jeesuse imeteod eelkumaks suurepärastele maistele õnnistustele, mida Jehoova laseb inimkonnale osaks saada Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal (Ilmutuse 21:4; 22:2).
Praegu ei ole see enam Jumala tahe, et õigesse religiooni kuulujatel oleksid mingid imelised võimed, nagu tervendamisvõime ja keeltega rääkimine (1. Korintlastele 13:8, 13). Meie päevil tahab ta, et head sõnumit Kuningriigist kuulutataks kogu maal, selleks et „kõik inimesed ... tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4; Matteuse 24:14; 28:19, 20). Jumala teenijad võivad õigusega oodata, et nende innukaid palveid võetakse kuulda, kui nad teevad tema tahtega kooskõlas siiraid pingutusi.
Mõni võib mõelda: „Miks end pingutada, kui Jumala eesmärk läheb lõpuks nagunii täide?” On küll tõsi, et Jehoova saavutab oma eesmärgi inimeste jõupingutustest hoolimata, aga ta kasutab rõõmuga oma tahte täitmisel inimesi. Jehoovat võib võrrelda maja ehitajaga. Ehitajal on projekti jaoks täielik ehitusplaan, aga ta valib ehitusmaterjale nende seast, mis on koha peal kättesaadavad. Sama moodi on Jehooval projekt, mida tänapäeval täita, ja talle meeldib kasutada oma teenijaid, kes on meeleldi valmis tema tahet täitma (Laul 110:3; 1. Korintlastele 9:16, 17).
Mõtle noore Toshio kogemusele. Kui ta hakkas keskkoolis käima, soovis ta anda seal, oma ainulaadsel territooriumil, võimalikult head tunnistust. Tal oli alati Piibel käepärast ja ta pingutas teadlikult, et olla eeskujulik kristlane. Esimese kooliaasta lõpus avanes tal võimalus teha klassile kõne. Toshio palus Jehoovalt abi ja ta oli rõõmus, nähes, kuidas terve klass kuulab tähelepanelikult tema kõnet pealkirjaga „Pioneerteenistusest saab minu karjäär”. Ta selgitas, et tahab Jehoova tunnistajana olla täisajaline teenija. Üks õpilane nõustus temaga Piiblit uurima, tegi edusamme ja ta ristiti. Toshio tõsimeelsed pingutused, mis olid kooskõlas tema palvetega, tõid rikkaliku tasu.
Kui tõsimeelselt tegutsed sina?
On mitmeid viise, kuidas sa saad näidata, et otsid tõsimeelselt Jehoovat ja soovid tema õnnistust. Võiksid alustada kõige elementaarsematest asjadest, näiteks valmistada hästi ette kristlikeks koosolekuteks. Läbimõeldud vastuste, motiveerivate kõnede ja praktiliste demonstratsioonidega näitad, kui innukalt sa Jehoovat otsid. Oma tõsimeelset soovi Jehoovale meeldida võid tõendada ka teenistuse kvaliteedi parandamisega. Kas võiksid näiteks püüda uksel vesteldes olla sõbralikum ja kasutada sissejuhatusi, mis on sinu territooriumil sobivad ning tõhusad? (Koloslastele 3:23.) Kui kristlik mees on kogu südamest valmis teisi teenima, võib ta koguduses võtta vastu ülesandeid, näiteks olla teenistusabiline või kogudusevanem (1. Timoteosele 3:1, 2, 12, 13). Olles valmis teenima, tunned andmisrõõmu. Vahest saad mõnest harubüroo ehitusprojektist osa võtta või teenida Jehoova tunnistajate harubüroos. Kui oled kõlblik vallaline vend, soovid ehk minna teenistusväljaõppe kooli, mis valmistab ette vaimseid mehi olema head karjased. Abieluinimesena võib misjoniteenistus olla viis, kuidas saad näidata oma siirast soovi Jehoova teenistuses rohkem teha. Võib-olla on sul võimalik kolida sinna, kus vajadus Kuningriigi kuulutajate järele on suurem (1. Korintlastele 16:9).
Kõige tähtsam on tegelikult see, millise vaimuga sa oma ülesannet täidad. Ükskõik milline kohustus sulle on antud, täida seda tõsiselt, innu ja „siira südamega” (Apostlite teod 2:46; Roomlastele 12:8). Sa peaksid suhtuma igasse ülesandesse otsekui võimalusse näidata, kui agaralt sa tood Jehoovale kiitust. Palu pidevalt Jehoova abi ja tee oma parim, siis lõikad rikkalikku tasu.
Tõsimeelsed pingutused toovad tasu
Mõtle sellele algul mainitud kristlikule mehele, kes palvetas, et saada üle hirmust kuulutada kaassõitjatele. Jehoova õnnistas tema siirast soovi. See vend mõtles valmis sõbraliku pöördumise ja valis vestluste alustamiseks mitu teemat. Ta sai tõhusalt Piiblit kasutada, kui andis tunnistust mehele, kes muretses pingeliste inimsuhete pärast. Korduvad vestlused temaga rongis viisid koduse piibliuurimiseni. Jehoova tõepoolest õnnistab tõsimeelseid pingutusi!
Sina võid midagi sarnast kogeda, kui otsid edaspidigi tõsimeelselt Jehoovat. Kui oled alandlikult järjekindel ja täidad kogu südamest sulle antud teokraatlikke ülesandeid, siis Jehoova kasutab sind oma eesmärkide täitmisel ja õnnistab sind rikkalikult.
[Pilt lk 26]
Mis oleks saanud, kui see naine poleks olnud järjekindel?
[Pilt lk 27]
Kas sa anud järjekindlalt Jehoovalt õnnistust?
[Pildid lk 28]
Kuidas sa saad näidata, et otsid tõsimeelselt Jehoovat?