Kas sina ootad „kindlale alusele rajatud linna”?

 1. Milliseid ohvreid on paljud toonud ja miks?

MILJONID inimesed tänapäeval on olnud Jehoova teenimise nimel valmis ohvreid tooma. Näiteks on paljud kristlased otsustanud jääda vallaliseks. Mõned abielupaarid on otsustanud praegu mitte lapsi saada. Ja paljud pered on hoidnud oma elu lihtsa. Need otsused on tehtud eesmärgiga teenida Jehoovat suuremal määral. Nad on oma eluga rahul ja nad on kindlad, et Jehoova annab neile kõik eluks vajaliku. Kas neil tuleb oma otsuste tõttu pettuda? Kindlasti mitte! Me võime seda väita näiteks seepärast, et Jehoova õnnistas Aabrahami, kes „sai kõigi nende isaks, kes tunnistatakse õigeks usu alusel”. (Rooml. 4:11.)

 2. a) Miks oli Aabraham valmis Urist lahkuma, nagu näitab tekst Heebrealastele 11:8–10, 16? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Aabraham oli valmis loobuma oma mugavast elust Uris, „sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna”. (Loe Heebrealastele 11:8–10, 16.) Mis linn see on? Milliseid raskusi ta seda oodates koges? Ja kuidas me saame järgida Aabrahami ja nüüdisaja ustavate jumalateenijate eeskuju?

 3. Mis on see linn, mida Aabraham ootas?

³ Linn, mida Aabraham ootas, on Jumala kuningriik. Sellesse taevasesse valitsusse kuuluvad Jeesus Kristus ja 144 000 võitud kristlast. Paulus nimetas seda linna elava Jumala linnaks, taevaseks Jeruusalemmaks. (Heebr. 12:22; Ilm. 5:8–10; 14:1.) Jeesus õpetas oma jüngreid paluma, et see kuningriik tuleks ja Jumala tahe sünniks nagu taevas, nii ka maa peal. (Matt. 6:10.)

 4. Kui palju teadis Aabraham sellest linnast, mida ta ootas? (Vt 1. Moos. 17:1, 2, 6.)

⁴ Aabraham ei teadnud, mida Jumala kuningriik endast täpselt kujutab. Palju sajandeid olid üksikasjad selle kuningriigi kohta „püha saladus”. (Efesl. 1:8–10; Kol. 1:26, 27.) Ent Aabraham teadis, et mõned tema järeltulijaist saavad kuningateks. Jehoova oli talle seda tõotanud. (Loe 1. Moosese 17:1, 2, 6.) Aabrahamil oli nii tugev usk Jumala tõotustesse, et ta otsekui nägi võitut ehk messiat, kellest pidi saama Jumala kuningriigi kuningas. Seepärast sai Jeesus juutidele öelda: „Teie isa Aabraham rõõmustas väga minu päeva ootuses. Ta nägi seda ja oli rõõmus.” (Joh. 8:56.) Aabraham teadis, et Jehoova moodustab tema järeltulijatest kuningavalitsuse. Ta oli valmis selle tõotuse täitumist ootama.

 5. Millest ilmnes, et Aabraham ootas linna, mille rajaja on Jumal?

⁵ Kuidas Aabrahami elust ilmnes, et ta ootas linna ehk kuningriiki, mille rajaja on Jumal? Ta ei olnud ühegi maapealse kuningriigi alam. Ta elas nomaadielu ega toetanud ühtki inimkuningat. Samuti ei püüdnud ta rajada mingit oma kuningriiki. Aabraham kuuletus Jehoovale ja ootas tema tõotuse täitumist. Sellest ilmnes tema erakordne usk. Vaatame, milliseid raskusi tal oli ja mida me temalt õpime.

 6. Milline linn oli Ur?

⁶ Uri linn, kust Aabraham lahkus, oli üsna turvaline, hästi arenenud ja mugav elupaik. Seda kaitses massiivne müür ja kolmest küljest vallikraav. Uri elanikel oli hea kirja- ja arvutamisoskus. Ilmselt käis linnas ka vilgas äritegevus, sest sealsest piirkonnast on leitud palju äridokumente. Eramajadel olid tellistest seinad, mis olid üle krohvitud ja valgeks võõbatud. Mõnel majal oli lausa 13 või 14 tuba ja sillutatud sisehoov.

 7. Miks pidi Aabrahamil olema usku, et Jehoova kaitseb tema peret?

⁷ Aabrahamil pidi olema usku, et Jehoova kaitseb teda ja ta peret. Lahkusid nad ju mugavast Uri linnast ja elasid Kaananimaa väljadel telkides. Enam ei kaitsnud nende peret paksud müürid ja sügavad kraavid. Nad olid vaenlaste rünnakute ees täiesti kaitsetud.

 8. Milline katsumus Aabrahami tabas?

⁸ Aabraham täitis Jumala tahet. Sellegipoolest tuli tal kord taluda näljahäda maal, kuhu Jehoova oli ta saatnud. Nälg oli nii ränk, et Aabraham otsustas perega ajutiselt Egiptusse kolida. Ent Egiptuses võttis vaarao temalt ära ta naise Saara. Kujutle, millises ahastuses võis Aabraham olla, kuni vaarao Jehoova sunnil Saara talle tagasi andis. (1. Moos. 12:10–19.)

 9. Millised probleemid olid Aabrahami peres?

⁹ Aabrahamil oli probleeme ka oma peres. Tema armas naine Saara ei saanud lapsi. See oli valmistanud neile pettumust juba aastakümneid. Lõpuks andis Saara oma teenija Haagari Aabrahamile naiseks, et see neile järeltulija ilmale tooks. Ent kui Haagar jäi rasedaks, hakkas ta Saarat põlgama. Olukord läks nii hulluks, et Saara ajas Haagari minema. (1. Moos. 16:1–6.)

10. Millised juhtumid panid Aabrahami usu proovile?

¹⁰ Viimaks jäi ka Saara lapseootele ja sünnitas Aabrahamile poja, kellele pandi nimeks Iisak. Aabraham armastas nii Iisakit kui ka Ismaeli, kelle Haagar oli sünnitanud. Kuna aga Ismael muudkui narris Iisakit, oli Aabraham sunnitud Ismaeli ja Haagari minema saatma. (1. Moos. 21:9–14.) Hiljem käskis Jehoova Aabrahamil Iisaki ohvriks tuua. (1. Moos. 22:1, 2; Heebr. 11:17–19.) Mõlemal korral pidi Aabraham uskuma, et Jehoova täidab tema mõlema poja kohta antud tõotused.

11. Miks tuli Aabrahamil kannatlikult Jehoovale loota?

¹¹ Kogu see aeg pidi Aabraham kannatlikult Jehoovale lootma. Urist lahkudes võis tal vanust olla juba üle seitsmekümne. (1. Moos. 11:31–12:4.) Ta elas umbes sada aastat telkides, rännates mööda Kaananimaad ringi. Aabraham elas 175-aastaseks. (1. Moos. 25:7.) Ent ta ei näinud, kuidas Jehoova täidab oma tõotuse ja annab selle maa, kus ta ringi rändas, tema järeltulijatele. Ja ta ei elanud nii kaua, et näha linna, mida ta ootas, ehk Jumala kuningriiki. Siiski ütleb Piibel, et Aabraham suri „eaka ja rahulolevana”. (1. Moos. 25:8.) Hoolimata kõigist raskustest jäi Aabrahami usk tugevaks ja ta ootas kannatlikult Jehoova tõotuste täitumist. Mis aitas tal vastu pidada? Jehoova kaitses Aabrahami kogu tema elu vältel ja kohtles teda kui oma sõpra. (1. Moos. 15:1; Jes. 41:8; Jaak. 2:22, 23.)

12. a) Mida me ootame? b) Mida me järgmiseks arutame?

¹² Ka meil on tarvis oodata „kindlale alusele rajatud linna”. Me ei pea aga ootama selle rajamist. Jumala kuningriik on olemas juba aastast 1914 ja sel on täielik võim taevas. (Ilm. 12:7–10.) Muidugi me ootame aega, kui sel on täielik võim ka maa üle. Seni tuleb meil toime tulla paljude samalaadsete raskustega, nagu olid Aabrahamil ja Saaral. Vahitornis avaldatud elulugudest võib lugeda, et paljud Jehoova teenijad on ilmutanud Aabrahami ja Saara kombel usku ja kannatlikkust. Vaatame mõnd näidet ja mõtleme, mida me võime neist õppida.

13. Mida me õpime vend Waldeni eluloost?

¹³ Ole valmis tooma ohvreid. Kui me tahame, et Jumala kuningriik oleks meie elus esikohal, peame olema valmis Aabrahami kombel ohvreid tooma. (Matt. 6:33; Mark. 10:28–30.) Vaatame, milliseid ohvreid tõi vend Bill Walden.b Kui ta oli aastal 1942 Ameerikas ülikooli lõpetamas, hakkas ta Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Samal ajal oli üks professor talle töökoha leidnud, kus ta oleks saanud pärast lõpetamist oma erialal tööle asuda. Bill aga selgitas professorile, et on otsustanud ilmalikust karjäärist loobuda ja keskenduda täielikult Jumala teenimisele. Peagi pärast seda kutsuti Bill väeteenistusse. Kuna ta keeldus sellest, tehti talle 10 000 dollari suurune trahv ja ta mõisteti viieks aastaks vangi. Kolme aasta pärast vabanes ta vangist. Hiljem kutsuti ta Gileadi kooli ja määrati misjonitööle Aafrikasse. Ta abiellus ja teenis seal koos oma naise Evaga. See nõudis neilt omajagu ohvreid. Mingi aja pärast pidid nad naasma Ameerikasse, et hoolitseda Billi ema eest. Oma eluloo lõpus ütles Bill: „Mu silmad täituvad pisaratega, kui mõtlen neile rohkem kui 70 aastale, mil mul on olnud au Jehoovat teenida. Tänan Jehoovat tihti selle eest, et tänu tema juhatusele tegin nooruses targa valiku.” Kas ka sinul oleks võimalik alustada täisajalist teenistust?

14., 15. Mida me õpime Apostolidiste elukäigust?

¹⁴ Ära eelda, et su elu on probleemivaba. Aabrahami elust võib näha, et isegi neil, kes on täielikult pühendunud Jehoova teenimisele, tuleb ette katsumusi. (Jaak. 1:2; 1. Peetr. 5:9.) Nii oli see ka vend Aristotelis Apostolidisega.c Ta ristiti Kreekas aastal 1946. Aastal 1952 kihlus ta õde Eleniga, kellega tal olid ühised eesmärgid. Siis aga jäi Eleni haigeks ja tal avastati ajukasvaja. Kasvaja eemaldati, kuid mõni aasta pärast abiellumist tuli see tagasi. Elenit opereeriti uuesti, kuid ta jäi osaliselt halvatuks ja ta kõnekeskus sai tugevasti kahjustada. Hoolimata haigusest ja sel ajal Kreekas toimunud Jehoova tunnistajate tagakiusamisest teenis ta Jehoovat innukalt edasi.

¹⁵ Aristotelis hoolitses oma naise eest 30 aastat. Selle aja jooksul teenis ta kogudusevanemana, oli kokkutulekukomitees ja aitas ehitada kokkutulekusaali. Aastal 1987 juhtus Eleniga õnnetus, kui ta oli kuulutustööl. Ta oli kolm aastat koomas ja seejärel suri. Aristotelis ütleb oma elust rääkides: „Aastate jooksul on raskete olukordade, keeruliste ülesannete ja ettenägematute sündmuste korral läinud vaja ülirohkesti sitkust ja vastupidavust. Ent Jehoova on nende probleemide lahendamiseks andnud mulle alati hädavajalikku jõudu.” (Laul 94:18, 19.) Jehoova tõesti armastab neid, kes katsumustest hoolimata annavad tema teenistuses endast parima.

16. Millise nõuande andis vend Knorr oma naisele?

¹⁶ Hoia pilk tulevikul. Aabraham hoidis silme ees tasu, mille Jehoova oli lubanud talle anda, ja see aitas tal raskustes vastu pidada. Samasugune hoiak oli õde Audrey Hyde’il.d Tema esimene abikaasa Nathan Knorr suri vähki ja teisel abikaasal Glenn Hyde’il diagnoositi Alzheimeri tõbi. Õde Hyde meenutas, et teda julgustas väga see, mida vend Knorr oli vaid mõni nädal enne oma maise elutee lõppu talle öelnud: „Pärast surma on meil kindel lootus ning me ei pea enam kunagi kannatusi kogema. ... Vaata ettepoole, sest seal on sinu tasu. ... Püsi aktiivsena, püüa kasutada oma elu teiste heaks. See aitab sul elust rõõmu tunda.” Tõesti suurepärane nõuanne meile kõigile: teha teistele head ja rõõmustada oma lootuse üle. (Rooml. 12:12.)

17. a) Miks on meil põhjust hoida oma pilk tulevikul? b) Mida meil on vaja teha, et tunda rõõmu tulevastest õnnistustest? (Vt Miika 7:7.)

¹⁷ Nüüd on meil veelgi enam põhjust hoida oma pilk tulevikul. Praegused sündmused näitavad selgelt, et me elame selle maailma viimsete päevade lõpuosas. Varsti hakkab „kindlale alusele rajatud linn” valitsema kogu maa üle. Üks tulevastest õnnistustest on see, et me kohtume oma kallite lähedastega, kes surnuist üles äratatakse. Sel ajal annab Jehoova Aabrahamile tema ustavuse ja kannatlikkuse eest tasu, äratades tema ja ta pere üles, et nad võiksid elada maa peal. Kas sina oled seal neid tervitamas? See on võimalik, kui oled Aabrahami kombel valmis Jumala kuningriigi nimel ohvreid tooma, kui hoiad hoolimata raskustest oma usku tugevana ja kui ootad kannatlikult Jehoovat. (Loe Miika 7:7.)