Olgem need, kes usuvad

”Meie [oleme] .. need, kes usuvad hinge päästmiseks!” (HEEBREALASTELE 10:39)

 1. Miks võib öelda, et iga lojaalse Jehoova teenija usk on kallihinnaline?

KUI sa järgmisel korral oled kuningriigisaalis Jehoova kummardajate keskel, võta veidike aega, et vaadata neid, kes su ümber on. Mõtle neile paljudele viisidele, kuidas nad usku üles näitavad. Sa võid näha eakaid inimesi, kes on teeninud Jumalat aastakümneid; noori, kes peavad igapäevast võitlust eakaaslaste mõju vastu; lapsevanemaid, kes kõvasti pingutavad, et oma lastesse jumalakartust juurutada. Lisaks nendele näed kogudusevanemaid ja teenistusabilisi, kes täidavad paljusid kohustusi. Jah, sa võid näha igas vanuses vaimseid vendi ja õdesid, kes ületavad kõikvõimalikke takistusi, et teenida Jehoovat. Kui kallihinnaline on nende igaühe usk! (1. Peetruse 1:7.)

 2. Miks on Pauluse nõuanded Heebrealastele 10. ja 11. peatükis meile tänapäeval kasulikud?

² Vähesed ebatäiuslikud inimesed, kui üldse keegi, on mõistnud usu tähtsust paremini kui apostel Paulus. Ta märkis, et tõeline usk viib ’hinge päästmisele’ (Heebrealastele 10:39). Samas teadis Paulus, et see maailm ründab ja püüab õõnestada usku. Ta oli sügavalt mures Jeruusalemmas ja Juudamaal elavate heebrea kristlaste pärast, kes võitlesid oma usu alalhoidmise eest. Vaadelgem mõningaid kohti Heebrealastele 10. ja 11. peatükist ning pangem tähele, milliste meetodite abil püüdis Paulus nende usku üles ehitada. See aitab meil mõista, kuidas me võime tugevdada enda ja oma kaaskristlaste usku.

Väljendagem usku üksteisesse

 3. Kuidas näitavad Pauluse sõnad tekstis Heebrealastele 10:39, et ta uskus oma usuvendadesse ja -õdedesse?

³ Esimene asi, mis meile ehk silma hakkab, on Pauluse positiivne suhtumine oma lugejatesse. Ta kirjutas: ”Ent meie ei ole need, kes kõhklevad [”taganevad”, EP 97] hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!” (Heebrealastele 10:39). Paulus mõtles oma ustavatest kaaskristlastest parimat, mitte halvimat. Samuti pane tähele, et ta kasutas sõna ”meie”. Paulus oli õiglane mees. Ometi ei suhtunud ta oma lugejatesse üleolevalt, nagu oleks ta nendest märksa õiglasem. (Võrdle Koguja 7:16.) Ta hoopis arvas ennast nende hulka. Ta väljendas oma siirast usku sellesse, et nad kõik — tema ja ustavad kristlased, kellele ta kirjutas — jäävad vastupanu kohates julgeks ega tagane hukatuseks, vaid osutuvad nendeks, kes usuvad.

 4. Milliseid põhjusi oli Paulusel uskuda oma kaasusklikesse?

⁴ Kust võttis Paulus sellise veendumuse? Kas ta oli pime heebrea kristlaste vigade suhtes? Vastupidi, ta andis neile konkreetset nõu, et aidata neil üle saada nende vaimsetest puudustest (Heebrealastele 3:12; 5:12—14; 6:4—6; 10:26, 27; 12:5). Siiski oli Paulusel vähemalt kaks mõjuvat põhjust uskuda oma vendadesse. 1) Jehoovat eeskujuks võttes püüdis Paulus näha Jumala teenijaid sellisena, nagu Jehoova neid näeb. Ta ei näinud mitte üksnes nende vigu, vaid ka häid omadusi ja potentsiaali hea tegemiseks tulevikus (Laul 130:3; Efeslastele 5:1). 2) Paulusel oli kõhklematu usk püha vaimu väesse. Ta teadis, et mitte mingisugused takistused, mitte mingisugused inimlikud nõrkused ei saa tõkestada Jehoovat andmast ”üliväga suurt väge” igale kristlasele, kes püüab teda ustavalt teenida (2. Korintlastele 4:7; Filiplastele 4:13). Niisiis, Pauluse usk oma vendadesse ja õdedesse ei olnud kohatu, ebarealistlik või pimedalt optimistlik. Sellel oli kindel piibliline alus.

 5. Kuidas me saame jäljendada Pauluse usku teistesse ja millised on tõenäolised tulemused?

⁵ Võib kindel olla, et see Pauluse veendumus oli nakkav. See, et Paulus Jeruusalemma ja Juudamaa kogudustega nii julgustavalt rääkis, võis neile väga palju tähendada. Vaenulike juutide sügava põlguse ja kõrgi ükskõiksuse tõttu said heebrea kristlased Pauluse sõnadest julgustust teha oma südames kindel otsus osutuda nendeks, kes usuvad. Kas meie tänapäeval võime üksteist samamoodi kinnitada? On liigagi kerge näha teistes üksnes pikka nimekirja vigu ja veidraid omadusi (Matteuse 7:1—5). Ometi võime üksteisele märksa rohkem head teha sellega, kui paneme tähele ja hindame seda ainulaadset usku, mis igaühel on. Sellise julgustusega kasvab usk palju tõenäolisemalt (Roomlastele 1:11, 12).

Jumala Sõna sobilik kasutamine

 6. Millist allikat Paulus tsiteeris, kui ta kirjutas sõnad, mis leiduvad tekstis Heebrealastele 10:38?

⁶ Paulus kinnitas oma kaaskristlaste usku ka sel teel, et ta kasutas oskuslikult Pühakirja. Näiteks ta kirjutas: ”Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt” (Heebrealastele 10:38, EP 97). Paulus tsiteeris siin prohvet Habakukki.a Need sõnad olid tõenäoliselt tuttavad Pauluse lugejatele, heebrea kristlastele, kes tundsid hästi prohvetite raamatuid. Pidades silmas tema eesmärki — tugevdada kristlaste usku, kes elasid Jeruusalemmas ja selle lähistel aastal 61 m.a.j. —, oli Habakuki näide sobiv valik. Miks?

 7. Millal pani Habakuk kirja oma prohvetiennustuse ja milline olukord Juudas sel ajal valitses?

⁷ Ilmselt kirjutas Habakuk oma raamatu vaid umbes kakskümmend aastat enne seda, kui Jeruusalemm aastal 607 e.m.a. hävitati. Prohvet nägi nägemuses, kuidas kaldealased (ehk babüloonlased), ”kibe ja tormakas rahvas”, sööstavad Juuda kallale ja hävitavad Jeruusalemma ning vallutavad oma teel ka teisi rahvaid ja riike (Habakuk 1:5—11). Kuid seda õnnetust oli ennustatud juba Jesaja päevil, rohkem kui sada aastat varem. Habakuki eluajal sai pärast head kuningat Joosijat võimule Joojakim ning jälle lõi Juudas lokkama kurjus. Joojakim kiusas taga ja isegi tappis neid, kes rääkisid Jehoova nimel (2. Ajaraamat 36:5; Jeremija 22:17; 26:20—24). Pole midagi imestada, et ahastuses prohvet Habakuk hüüdis: ”Kui kaua, Jehoova ..?” (Habakuk 1:2).

 8. Miks oli Habakuki eeskujust kasu esimese sajandi kristlastele ja miks on sellest kasu tänapäeva kristlastele?

⁸ Habakuk ei teadnud, kui lähedal on Jeruusalemma häving. Samuti ei teadnud ka 1. sajandi kristlased, millal juudi elukorraldusele lõpp tehakse. Meiegi ei tea ”päeva ega tundi”, millal Jehoova mõistab kohut selle kurja maailma üle (Matteuse 24:36). Pangem seepärast tähele Jehoova kaheosalist vastust Habakukile. Esiteks kinnitas ta prohvetile, et lõpp tuleb õigel ajal. ”See ei jää hiljaks,” ütles Jumal, olgugi ei inimlikust vaatenurgast võis näida, et see viibib (Habakuk 2:3, UM). Teiseks tuletas Jehoova Habakukile meelde: ”Õige elab oma usust!” (Habakuk 2:4). Kui kaunid ja lihtsad tõed! Kõige tähtsam pole mitte see, millal lõpp tuleb, vaid see, et elame usus.

 9. Kuidas jäid sõnakuulelikud Jehoova teenijad ellu oma ustavuse tõttu a) aastal 607 e.m.a.? b) pärast aastat 66 m.a.j.? c) Miks on eluliselt tähtis oma usku tugevdada?

⁹ Kui Jeruusalemm aastal 607 e.m.a. rüüstati, nägid Jeremija, tema kirjutaja Baaruk, Ebed-Melek ja lojaalsed reekablased, kuidas Jehoova sõnad Habakukile tõeks osutusid. Nad pääsesid Jeruusalemma tabanud kohutavast hävingust ja jäid ellu. Miks? Jehoova tasus neile ustavuse eest (Jeremija 35:1—19; 39:15—18; 43:4—7; 45:1—5). Sarnaselt sellega võib arvata, et 1. sajandi heebrea kristlased osutasid positiivset vastukaja Pauluse nõuandele, sest kui Rooma väehulgad ründasid Jeruusalemma aastal 66 m.a.j. ja seejärel arusaamatul põhjusel taandusid, järgisid need kristlased ustavalt Jeesuse hoiatust ja põgenesid (Luuka 21:20, 21). Nad jäid ellu oma ustavuse tõttu. Samuti jääme ka meie ellu siis, kui meid lõpu tulles leitakse ustavad olevat. Seega on eluliselt tähtis praegu oma usku tugevdada.

Vaatleme usu eeskujusid

10. Kuidas kirjeldas Paulus Moosese usku ja kuidas me saame Moosest selles suhtes jäljendada?

¹⁰ Paulus kinnitas oma lugejate usku ka sellega, et ta viitas headele eeskujudele. Lugedes Heebrealastele 11. peatükki, pane tähele, kuidas ta kirjeldab minevikus elanud piiblitegelasi. Näiteks Moosese kohta ütleb ta: ”Otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana” (Heebrealastele 11:27, meie kursiiv). Teisisõnu, Jehoova oli Moosesele nii reaalne, et Mooses otsekui nägi nähtamatut Jumalat. Kas sedasama saab öelda meie kohta? Suhetest Jehoovaga on kerge rääkida, kuid nõuab tööd, et neid suhteid rajada ja tugevdada. See on töö, mida meil tuleb teha! Kas Jehoova on meile nii reaalne, et me isegi näiliselt ebaoluliste otsuste langetamisel arvestame temaga? Selline usk aitab meil vastu pidada ka kõige rängema tagakiusamise ajal.

11., 12. a) Milline võis olla olukord, milles Eenoki usk katsele pandi? b) Millise julgustava tasu sai Eenok?

¹¹ Mõtle ka Eenoki usule. Talle osutatud vastupanu on meil raske isegi ette kujutada. Eenok pidi kuulutama teravat kohtusõnumit tolle aja kurjadele inimestele (Juuda 14, 15). Tagakiusamine, mis ähvardas seda ustavat meest, oli ilmselt nii raevukas, nii vägivaldne, et Jehoova ’võttis ta ära’ — suigutas ta surmaunne enne, kui vaenlased ta tapnud oleksid. Seega ei näinud Eenok enda kuulutatud prohvetiennustuse täitumist. Kuid see-eest koges ta midagi, mis oli mõnes mõttes isegi parem (Heebrealastele 11:5; 1. Moosese 5:22—24).

¹² Paulus selgitab: ”Enne äravõttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane” (Heebrealastele 11:5). Mida see tähendas? Enne surmaunne suikumist võis Eenok saada mingi nägemuse — võib-olla nägemuse maisest paradiisist, kuhu ta peagi ellu äratatakse. Igal juhul andis Jehoova Eenokile teada, et tema ustavus oli talle meelepärane. Eenok rõõmustas Jehoova südant. (Võrdle Õpetussõnad 27:11.) Eenoki elu peale mõtlemine on liigutav, kas pole? Kas sina tahaksid samamoodi usus elada? Siis mõtle selliste eeskujude üle, näe neid kui reaalseid inimesi. Otsusta kindlalt elada usus päev päeva järel. Ära unusta ka seda, et need, kes usuvad, ei pea Jehoovat teenides silmas mingeid daatumeid ega teeni teda ainult selle ajani, mil ta kõik oma tõotused täidab. Me oleme otsustanud teenida Jehoovat igavesti! Selle tegemine tähendab parimat eluviisi praeguses maailmas ja tulevases.

Kuidas usus tugevamaks saada

13., 14. a) Kuidas võivad Pauluse sõnad tekstis Heebrealastele 10:24, 25 aidata meil koosolekud rõõmsateks sündmusteks muuta? b) Mis on kristlike koosolekute peamine eesmärk?

¹³ Paulus näitas heebrea kristlastele mitu praktilist viisi, kuidas nad saaksid oma usku tugevdada. Vaadelgem neist ainult kahte. Tõenäoliselt me teame üleskutset tekstis Heebrealastele 10:24, 25, mis ergutab meid käima regulaarselt kristlikel koosolekutel. Pidagem aga meeles, et Pauluse kirjapandud inspireeritud sõnad ei tähenda seda, et me peaksime nendel koosolekutel olema vaid passiivsed pealtvaatajad. Paulus kirjeldab koosolekuid hoopis kui võimalusi üksteist tundma õppida, innustada üksteist teenima Jumalat suuremal määral ja julgustada üksteist. Me oleme seal, et anda, mitte ainult võtta. See aitab muuta koosolekud rõõmsateks sündmusteks (Apostlite teod 20:35).

¹⁴ Ent peamine eesmärk, miks me kristlikel koosolekutel käime, on kummardada Jehoova Jumalat. Me teeme seda, kui me ühiselt palvetame ja laulame, kui oleme tähelepanelikud kuulajad ning kui toome oma ”huulte vilja” — ülistame Jehoovat oma kommentaarides ja programmiosades (Heebrealastele 13:15). Kui me neid eesmärke silmas peame ja tegutseme kooskõlas nendega igal koosolekul, saab meie usk kindlasti iga korraga tugevamaks.

15. Miks ergutas Paulus heebrea kristlasi kuulutustööst kõvasti kinni hoidma ja miks on sama nõuanne kohane ka tänapäeval?

¹⁵ Teine viis kinnitada oma usku on teha kuulutustööd. Paulus kirjutas: ”Pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on see, kes seda on tõotanud” (Heebrealastele 10:23). Me ergutame teisi millestki kõvasti kinni hoidma siis, kui näib, et nad hakkavad alla andma. Kahtlemata avaldas Saatan heebrea kristlastele survet, et nad loobuksid teenistuses osalemast; samasugust survet avaldab ta Jumala rahvale ka tänapäeval. Mida me taolise surve all peaksime tegema? Pane tähele, mida Paulus tegi.

16., 17. a) Kust sai Paulus julgust teenistuses osalemiseks? b) Mida me peaksime ette võtma, kui mõni kristliku teenistuse vorm meid heidutab?

¹⁶ Tessaloonika kristlastele kirjutas Paulus: ”Kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega” (1. Tessalooniklastele 2:2). Kuidas olid Paulus ja tema kaaslased ”saanud teotada” Filipis? Mõningate õpetlaste sõnul väljendab Pauluse kasutatud kreekakeelne sõna solvamist, häbitut või jõhkrat kohtlemist. Filipi linnavõimud olid peksnud neid vitstega, visanud nad vanglasse ja pannud nende jalad pakku (Apostlite teod 16:16—24). Millist mõju see valus kogemus Paulusele avaldas? Kui ta oma misjonireisil järgmisesse linna Tessaloonikasse läks, kas oli ta siis täis hirmu? Ei, ta ’võttis julguse’ kokku. Ta sai hirmust võitu ja jätkas julgelt kuulutamist.

¹⁷ Kust lähtus Pauluse julgus? Kas temast enesest? Ei, ta ütles, et ta võttis ”oma Jumalas julguse” kokku. Üks piiblitõlkijate teatmeteos ütleb, et seda fraasi võiks tõlkida: ”Jumal võttis hirmu meie südamest.” Niisiis, kui sa ei tunne ennast teenistuses eriti julgena või kui sind heidutab mingi konkreetne teenistuse vorm, miks mitte paluda Jehoovat, et ta toimiks samuti ka sinu puhul? Palu, et ta võtaks hirmu sinu südamest. Palu, et ta aitaks sul ennast selle töö jaoks kokku võtta. Lisaks sellele astu mõningaid teisi praktilisi samme. Näiteks mine teenistusse kellegagi, kes on vilunud selles kuulutustöö vormis, mis sulle raskusi valmistab. Selleks võib olla töötamine äriterritooriumil, tänaval, eraviisiline kuulutustöö või telefoni teel kuulutamine. Ehk on su partner valmis alguses juhtimist enda peale võtma. Kui jah, siis vaata ja õpi. Kuid seejärel võta julgus kokku ja proovi teha sedasama.

18. Milliseid õnnistusi me võime kogeda, kui me teenistuses julguse kokku võtame?

¹⁸ Kui sa võtad julguse kokku, mõtle, millised tulemused sel võivad olla. Kui oled visa ega lase hirmul enda üle võitu saavutada, saad tõde jagades tõenäoliselt häid kogemusi, millest sa muidu oleksid ilma jäänud. (Vaata lk. 25.) Saad tunda rahuldust teadmisest, et oled Jehoovale heameele valmistamiseks ennast ületanud. Sa koged tema õnnistust ja abi oma hirmude võitmisel. Su usk muutub tugevamaks. Tõesti, teiste usku tugevdades ehitame samal ajal üles ka omaenda usku (Juuda 20, 21).

19. Milline hinnaline tasu ootab ’neid, kes usuvad’?

¹⁹ Tugevda jätkuvalt enda ja teiste usku. Saad seda teha, kui ehitad ennast ja teisi üles sel teel, et kasutad oskuslikult Jumala Sõna, uurid Piiblist usu eeskujusid ja süvened nende ellu, valmistud kristlikeks koosolekuteks ja võtad nendest osa ning hoiad kõvasti kinni kallihinnalisest kuulutustöö eesõigusest. Kui sa seda kõike teed, võid olla kindel, et oled üks ’neist, kes usuvad’. Pea meeles ka seda, et need, kes usuvad, saavad hinnalise tasu. Nad ”usuvad hinge päästmiseks”.b Saagu sinu usk ikka tugevamaks ja hoidku Jehoova Jumal sind elus igavesti!

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas väljendas Paulus usku heebrea kristlastesse ja mida me sellest õppida võime?

◻ Miks oli Pauluse viide prohvet Habakukile nii sobiv?

◻ Milliseid usu eeskujusid Paulus Pühakirjast esile tõstis?

◻ Milliseid praktilisi viise usu ehitamiseks Paulus soovitas?

[Pilt lk 23]

Pärast valusaid läbielamusi Filipis võttis Paulus julguse kokku ja jätkas kuulutustööd

[Pildid lk 24]

Kas sa võtad julguse kokku, et osaleda erisugustes kuulutustöö vormides?