Meid on õpetatud põhjalikult tunnistust andma
„[Te] peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!” (APOSTLITE TEOD 1:8)
1., 2. Mis ülesanne Peetrusele anti ja kes selle talle andis?
„JEESUS Naatsaretist ... on meid käskinud rahvale kuulutada ja [„põhjalikult”, UM] tunnistada, et tema on Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtumõistja” (Apostlite teod 10:38, 42). Nende sõnadega selgitas apostel Peetrus Korneeliusele ja tema perele, et ta on saanud ülesande olla evangeeliumikuulutaja.
2 Millal Jeesus selle ülesande andis? Ilmselt pidas Peetrus silmas seda, mida ülesäratatud Jeesus ütles vahetult enne taevasseminekut. Jeesus teatas tol korral oma ustavatele jüngritele: „[Te] peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!” (Apostlite teod 1:8). Ent Peetrus teadis juba mõnda aega enne seda sündmust, et Jeesuse jüngrina tuleb tal teistele oma usust rääkida.
Kolm aastat väljaõpet
3. Millise ime Jeesus tegi ning mida ta soovitas Peetrusel ja Andreasel tegema hakata?
3 Mõned kuud pärast enda ristida laskmist aastal 29 m.a.j tegi Jeesus kuulutustööd Galilea mere ääres, kus Peetrus ja Andreas kala püüdsid. Nad olid näinud vaeva ja kogu öö kalu püüdnud, kuid tulutult. Jeesus ütles neile: „Sõua sügavale kohale ja heitke oma võrgud välja loomuse katseks!” Kui mehed seda tegid, „said nad suure hulga kalu”. Nende võrgud olid lausa rebenemas. Peetrus tundis seda imet nähes hirmu, kuid Jeesus rahustas teda: „Ära karda, nüüdsest alates pead sa inimesi püüdma!” (Luuka 5:4–10.)
4. a) Kuidas valmistas Jeesus ette oma jüngreid tunnistuse andmiseks? b) Milline pidi olema Jeesuse jüngrite teenistus võrreldes Jeesuse enda teenistusega?
4 Peetrus ja Andreas ning ka Sebedeuse pojad Jakoobus ja Johannes jätsid otsekohe oma paadid ja järgisid Jeesust. Ligi kolm aastat saatsid nad Jeesust kuulutusretkedel ja said selleks tööks väljaõpet (Matteuse 10:7; Markuse 1:16, 18, 20, 38; Luuka 4:43; 10:9). Selle õppeperioodi lõpus 14. niisanil aastal 33 m.a.j ütles Jeesus neile: „Kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on” (Johannese 14:12). Jeesuse jüngrid pidid põhjalikult tunnistust andma, nagu Jeesuski oli teinud, ent nad pidid tegema seda palju suuremas ulatuses. Nagu nad varsti teada said, pidid nemad ja kõik tulevased jüngrid andma tunnistust „kõigile rahvaile” kuni „maailma-ajastu otsani” (Matteuse 28:19, 20).
5. Kuidas võime meie saada kasu sellest väljaõppest, mida Jeesus oma järelkäijatele andis?
5 Me elame praegu „maailma-ajastu lõpetuse” ajal (Matteuse 24:3). Me ei saa Jeesuse esimeste jüngrite sarnaselt koos Jeesusega olla ega jälgida, kuidas ta kuulutustööd teeb. Me võime aga saada Jeesuse käest õpetust sel viisil, et loeme Piiblist, kuidas ta kuulutas ja milliseid juhendeid ta oma järelkäijatele andis (Luuka 10:1–11). Lisaks käsitleme selles artiklis veel midagi väga tähtsat, mida Jeesus oma jüngritele õpetas, nimelt seda, kuidas oleks kuulutustöösse õige suhtuda.
Mure inimeste pärast
6., 7. Millise Jeesuse iseloomujoone tõttu oli tema teenistus tõhus, ja kuidas me võime teda selles osas jäljendada?
6 Miks oli Jeesuse teenistus nii tõhus? Üheks põhjuseks oli see, et ta oli väga huvitatud inimeste heaolust ja tundis muret nende pärast. Laulukirjutaja ennustas, et Jeesus „säästab nõrka ja vaest” (Laul 72:13). Ta tõesti viis täide selle ennustuse. Piibel kirjeldab üht sellist juhtumit: „Kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Isegi rängad patustajad tundsid, et Jeesus hoolib neist, ja neid tõmbas tema ligi (Matteuse 9:9–13; Luuka 7:36–38; 19:1–10).
7 Me saame tänapäeval olla samuti tõhusad sel viisil, et tunneme inimeste pärast muret. Miks mitte võtta enne kuulutama minekut veidi aega selleks, et mõtiskleda, kui väga on inimestel vaja seda teavet, mida me neile viima läheme. Mõtle nende võimalikele probleemidele, mida ainult Kuningriik suudab lahendada. Püüa suhtuda igasse inimesse positiivselt, sest sa ei tea, kes võib su sõnumi vastu võtta. Võib-olla on järgmine inimene, keda sa kõnetad, just palvetanud, et ta kohtaks kedagi sinusarnast ja saaks abi.
Ajendiks armastus
8. Mis ajendil Jeesuse jüngrid head sõnumit kuulutavad, võttes eeskujuks Jeesuse?
8 Hea sõnum, mida Jeesus kuulutas, rääkis Jehoova tahte täitumisest, tema nime pühitsemisest ja tema ülemvõimu õiguspärasuse tõestamisest – need on tähtsaimad küsimused, millega inimkond silmitsi seisab (Matteuse 6:9, 10). Armastusest Isa vastu tahtis Jeesus jääda lõpuni laitmatuks ja anda põhjalikult tunnistust Kuningriigist, mis need küsimused lahendab (Johannese 14:31). Kuna Jeesuse järelkäijad soovivad tänapäeval sedasama teha, osalevad nad hoolsalt teenistuses. Apostel Johannes ütles: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske.” Selle alla kuulub ka käsk kuulutada head sõnumit ja teha inimesi jüngriteks. (1. Johannese 5:3; Matteuse 28:19, 20.)
9., 10. Milline armastus veel, lisaks armastusele Jumala vastu, ajendab meid põhjalikult tunnistust andma?
9 Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu! Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab” (Johannese 14:15, 21). Seega peaks armastus Jeesuse vastu ajendama meid tõest tunnistust andma ja tegema ka muid asju, mida Jeesus käskis. Kui Jeesus pärast ülestõusmist Peetrusele ilmus, innustas ta teda ühel korral sõnadega: „Sööda mu tallekesi! ... Hoia mu lambaid ... Sööda mu lambaid!” Mis pidi olema Peetruse ajendiks? Vastus sellele ilmneb Jeesuse korduvatest küsimustest Peetrusele: „Kas sa armastad mind? ... kas sa armastad mind? ... kas ma olen sulle armas?” Jah, Peetruse ajendiks pidi olema armastus Jeesuse vastu. See pani teda andma põhjalikult tunnistust, otsima Jeesuse „tallekesi” ja olema seejärel nende vaimne karjane (Johannese 21:15–17).
10 Meie tänapäeval pole Jeesusega isiklikult tuttavad, nagu seda oli Peetrus. Me aga mõistame hästi, mida Jeesus meie heaks on teinud. Meid liigutab tema armastus, mille tõttu ta „igaühe eest maitses surma” (Heebrealastele 2:9; Johannese 15:13). Me tunneme sama, mida Paulus, kes kirjutas: „Kristuse armastus sunnib meid ... ta on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale” (2. Korintlastele 5:14, 15). Me saame näidata, et hindame kõrgelt Jeesuse armastust meie vastu ja et me ise armastame teda, kui suhtume tõsiselt ülesandesse anda põhjalikult tunnistust (1. Johannese 2:3–5). Me ei taha kunagi muutuda kuulutustöö suhtes ükskõikseks ja otsekui anda sellega mõista, et peame Jeesuse ohvrit tavaliseks (Heebrealastele 10:29).
Keskendume õigetele asjadele
11., 12. Miks Jeesus maa peale tuli ja kuidas ta sellele eesmärgile keskendus?
11 Jeesus ütles Pontius Pilaatuse ees seistes: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin” (Johannese 18:37). Jeesus ei lasknud millelgi end segada tõest tunnistust andmast. See oli töö, mille tegemist Jumal temalt ootas.
12 Saatan pani Jeesuse muidugi proovile. Peagi pärast Jeesuse ristimist pakkus Saatan talle võimalust saada prominentseks isikuks, lubades talle „kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust” (Matteuse 4:8, 9). Hiljem tahtsid juudid Jeesusest kuningat teha (Johannese 6:15). Mõned võivad arvata, et kui Jeesus oleks need pakkumised vastu võtnud ja saanud siin maa peal näiteks kuningaks, siis oleks ta võinud inimkonna heaks palju ära teha. Jeesus aga heitis sellised mõtted kõrvale. Ta keskendus tõest tunnistuse andmisele.
13., 14. a) Mis ei takistanud Jeesust tähtsaimale tööle keskendumast? b) Mida Jeesus korda saatis, ehkki ta polnud jõukas?
13 Lisaks sellele ei kogunud Jeesus ainelist vara, mis oleks takistanud tema teenistust. Seepärast polnud ta jõukas. Tal polnud isegi oma kodu. Ükskord ta ütles: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna!” (Matteuse 8:20). Kui Jeesus suri, siis vastavalt Piibli jutustusele oli tema ainus väärtuslik ese kuub, mille pärast Rooma sõdurid liisku heitsid (Johannese 19:23, 24). Kas võib aga öelda, et Jeesuse elu oli tühine? Kindlasti mitte!
14 Jeesus saatis korda rohkem, kui kõige rikkam heategija kunagi suudaks. Paulus ütles: „Te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie tema vaesusest saaksite rikkaks” (2. Korintlastele 8:9; Filiplastele 2:5–8). Jeesusel polnud küll materiaalset vara, kuid ta võimaldas alandlikel inimestel saada igavese täiusliku elu. Kui tänulikud me selle eest küll oleme! Ja me oleme väga rõõmsad tasu pärast, mis talle anti selle eest, et ta keskendus Jumala tahte täitmisele (Laul 40:9; Apostlite teod 2:32, 33, 36).
15. Mis on rikkusest väärtuslikum?
15 Kristlased, kes püüavad tänapäeval Jeesust jäljendada, ei lase end samuti rikkuse taotlemisel haarata (1. Timoteosele 6:9, 10). Nad muidugi teavad, et rikka inimese elu on mugavam, kuid nad teavad ka seda, et rikkus ei aita kuidagi kaasa igavese elu saamisele. Kui kristlane sureb, siis pole tal oma materiaalsest varast rohkem kasu kui Jeesusel pärast surma oma kuuest. (Koguja 2:10, 11, 17–19; 7:12.) Kui kristlane sureb, siis loeb tegelikult vaid see, millised suhted tal olid Jehoova ja Jeesus Kristusega (Matteuse 6:19–21; Luuka 16:9).
Ei lase vastupanul end heidutada
16. Kuidas suhtus Jeesus vastupanusse?
16 Vastupanu ei takistanud Jeesusel tõest tunnistuse andmist kesksel kohal hoida. Teda ei heidutanud ka selle teadmine, et tema maine teenistus pidi lõppema ohvrisurmaga. Paulus ütles Jeesuse kohta: „Kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele” (Heebrealastele 12:2). Pane tähele väljendit „häbist hoolimata”. Jeesust ei häirinud see, mida vastased temast mõelda võisid. Ta keskendus Jumala tahte täitmisele.
17. Mida me võime õppida Jeesuse vastupidavusest?
17 Innustades kristlasi pidama vastu samamoodi nagu Jeesus, ütleb Paulus: „Kujutlege ometi teda, kes niisugust vastuhakkamist enese vastu on saanud kannatada patustelt, et te ei väsiks ega läheks araks oma hinges” (Heebrealastele 12:3). Muidugi on väsitav päevast päeva vastupanu või pilkamist taluda. Samuti on kurnav võidelda selle maailma ahvatlustega ja taluda võib-olla oma sugulaste pettumust selles, et me ei ole huvitatud karjäärist. Ent me loodame Jeesuse sarnaselt Jehoova toetusele ja hoiame Kuningriiki otsusekindlalt oma elus esikohal (Matteuse 6:33; Roomlastele 15:13; 1. Korintlastele 2:4).
18. Mida me õpime Jeesuse sõnadest Peetrusele?
18 Jeesus näitas, et ta ei lase end millelgi segada, eriti selgelt siis, kui ta rääkis jüngritele oma peatsest surmast. Peetrus õhutas teda, et ärgu ta lasku sel sündida. Jeesus keeldus kuulda võtmast soovitusi, mis oleks nõrgendanud tema otsustavust täita Jehoova tahet. Ta keeras Peetrusele selja ja ütles: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!” (Matteuse 16:21–23). Heitkem sama kindlalt kõrvale inimeste mõtted ja laskem end hoopis juhtida Jumala mõtetel.
Püsivad head tulemused
19. Mis oli Jeesuse jaoks kõige tähtsam töö, ehkki ta tegi ka imesid?
19 Jeesus tegi palju imesid, mis tõendasid, et ta on Messias. Ta äratas isegi surnuid üles. Sellised teod avaldasid rahvahulkadele muljet, kuid Jeesus ei tulnud maa peale vaid sotsiaaltööga tegelema. Ta tuli tõest tunnistust andma. Jeesus teadis, et igasugune materiaalne abi on ajutise loomuga. Isegi need, keda ta üles äratas, surid lõpuks uuesti. Ainult tõest tunnistust andes võis ta aidata neil igavese elu saada. (Luuka 18:28–30.)
20., 21. Kuidas on tõelised kristlased häid tegusid tehes tasakaalukad?
20 Tänapäeval püüavad mõned inimesed Jeesust jäljendada nii, et ehitavad haiglaid või pakuvad vaestele mingit sotsiaalteenust. Mõnikord toovad nad suuri isiklikke ohvreid ja nende siirus on kiiduväärt, kuid igasugune selline abi on vaid ajutine. Ainult Kuningriik saab tuua püsiva kergenduse. Seepärast keskenduvad Jehoova tunnistajad Jeesuse sarnaselt Kuningriigi tõest tunnistuse andmisele.
21 Muidugi teevad tõelised kristlased ka teisi häid tegusid. Paulus kirjutas: „Et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Kui on mingi hädaolukord, siis me ei kõhkle „tegemast head” kaasinimestele või oma kristlikele vendadele. Siiski me keskendume sellele, mis on kõige tähtsam – tõest tunnistuse andmisele.
Õpime Jeesuse eeskujust
22. Miks kristlased kaasinimestele kuulutavad?
22 Paulus kirjutas: „Häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!” (1. Korintlastele 9:16). Ta ei suhtunud hea sõnumi kuulutamisse ükskõikselt, sest sellest sõltus nii tema enda kui ka tema kuulajate elu (1. Timoteosele 4:16). Meie suhtume oma teenistusse samamoodi. Me tahame kaasinimesi aidata, ilmutada armastust Jehoova vastu ning näidata, et armastame Jeesust ja hindame tema suurt armastust meie vastu. Seepärast me kuulutame head sõnumit ega ela enam „inimeste himude järgi, vaid Jumala tahtmise järgi” (1. Peetruse 4:1, 2).
23., 24. a) Mida me õpime kalapüügiga seotud imest? b) Kes annavad tänapäeval põhjalikult tunnistust?
23 Nagu Jeesus, nii ei taha meiegi kõige tähtsamast tööst eemale tõmbuda, kui inimesed meid pilkavad või meie sõnumi vihaselt tagasi lükkavad. Me võime midagi õppida imest, mida Jeesus tegi siis, kui ta kutsus Peetrust ja Andreast end järgima. Kui me Jeesusele kuuletume ja paneme oma võrgud välja ka pealtnäha tühjas vees, võib meie tööl hea tulemus olla. Paljud kristlikud kalamehed on saanud head saaki, ehkki nad on aastaid püüdnud näiliselt kalavaeses vees. Teised on saanud kolida kohta, kus kalastamine läheb üldiselt paremini, ja on sealt suurepärase saagi saanud. Mida me ka ei teeks, me ei jäta oma võrke üles seadmata. Jeesus pole veel edastanud teadet, et kuskil maal on kuulutustöö lõpule viidud (Matteuse 24:14).
24 Rohkem kui kuus miljonit Jehoova tunnistajat tegutseb praegu enam kui 230 maal. 2005. aasta 1. veebruari „Vahitornis” tuuakse ära nende 2004. teenistusaasta ülemaailmne aruanne. Sellest aruandest on näha, kui rikkalikult Jehoova meie kuulutustegevust õnnistab. Võtkem nüüd selle kurja maailma lõpuni jäänud ajal südamesse Pauluse innustavad sõnad: „Kuuluta sõna, tee seda pakilisustundega” (2. Timoteosele 4:2, UM). Andkem põhjalikult tunnistust seni, kuni Jehoova ütleb, et see töö on tehtud.
Nüüdsest alates ei avaldata Jehoova tunnistajate ülemaailmset teenistusaasta aruannet mitte 1. jaanuari, vaid 1. veebruari „Vahitornis”.
Kas sa oskad vastata?
• Kuidas saame meie õppida sellest, mida Jeesus oma jüngritele õpetas?
• Kuidas suhtus Jeesus inimestesse, kellele ta kuulutas?
• Mis ajendab meid põhjalikult tunnistust andma?
• Kuidas me võime keskenduda Jumala tahte täitmisele, nagu Jeesus seda tegi?
[Pilt lk 15]
Oleme teenistuses tõhusad, kui tunneme inimeste pärast samamoodi muret nagu Jeesus
[Pilt lk 16, 17]
Jeesus tuli maa peale eelkõige selleks, et tõest tunnistust anda
[Pildid lk 17]
Jehoova tunnistajad püüavad põhjalikult tunnistust anda