Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.

• Millist isiklikku tegevuskava võiksid sa mäejutlust aluseks võttes kasutada, et leevendada stressi?

Võiksid iga päev võtta vaatluse alla ühe Jeesuse põhiõpetuse, mis on kirjas kas mäejutluses või mujal evangeeliumides. Selle õpetuse üle mõtiskledes ja seda ellu rakendada püüdes leiad sa tõenäoliselt rohkem õnne ja leevendad oma stressi. (15/12, lk 12–14.)

• Millisel kolmel mõjuval põhjusel peaksid kogudusevanemad andma teenistusabilistele väljaõpet, et need võiksid võtta enese peale lisakohustusi?

Kuna Jehoova tunnistajate arv kasvab, suureneb ka vajadus vastutavate vendade järele, kes aitaksid äsjaristitutel edeneda. Kõrge iga või tervisehäired võivad seada kauaaegsetele kogudusevanematele piiranguid. Mõned võimekad vanemad täidavad kohustusi ka väljaspool kohalikku kogudust, sellepärast ei ole neil ehk enam võimalik oma koguduses tegutseda nii palju kui varem. (1/1, lk 29.)

• Mis mõttes loodavad inimesed jumalate peale, kes pole tõelised?

Paljud kummardavad oma usundi jumalaid, ent need suudaksid päästa sama palju kui Baal Eelija päevil (1. Kuningate 18:26, 29; Laul 135:15–17). Teised aga jumaldavad meelelahutustegelasi või sporditähti, kes ei suuda pakkuda mingit kindlat tulevikulootust. Seevastu on Jehoova tegelikult olemas ja viib oma eesmärgid ellu. (15/1, lk 3–5.)

• Mida me võime õppida sellest, kuidas Kain suhtus Jumala hoiatusse?

Jumal on andnud meile vaba tahte ja me võime otsustada teha seda, mis on õige, selle asemel et lakata Kaini kombel head tegemast. Lisaks näitab Piibli aruanne seda, et Jehoova viib mittekahetseva patustaja üle täide kohtuotsuse. (15/1, lk 22–23.)

• Miks on praegu eriti tähtis puhtust hoida?

Muutuvate elustiilide tõttu kulutavad paljud oma kodu puhtuse eest hoolitsemisele vähem aega, kui varem kombeks oli. Kui me ei hooli enam toidu ja vee puhtusest, võime seada ohtu oma tervise. Piibel rõhutab, et lisaks füüsilisele puhtusele tuleb pöörata tähelepanu ka vaimsele, moraalsele ja mõttepuhtusele. (1/2, lk 3–6.)

• Paulus ütles eelkristlike tunnistajate kohta, et nad ei ’pääse ilma meieta täielikkusesse’. Mis mõttes? (Heebrealastele 11:40.)

Tulevase tuhandeaastase rahuriigi ajal tegutsevad Kristus ja tema võitud vennad taevas kuningate ja preestritena ning võimaldavad ülesäratatutel lunastusohvrist kasu saada. Seeläbi pääsevadki „täielikkusesse” sellised ustavad nagu Heebrealastele 11. peatükis mainitud. (1/2, lk 23.)

• Mida Paulus silmas pidas, kui ta kirjutas heebrealastele: „Teie ei ole veel vereni vastu pannud”? (Heebrealastele 12:4.)

Ta mõtles vastupanemist kuni surmani. Neile olid teada ajaloolised eeskujud, kes olid säilitanud oma ustavuse surmani. Kuigi heebrealased, kellele Paulus kirjutas, ei olnud sellise piirini läbi katsutud, oli neil vaja jätkuvalt küpsuse poole pürgida, oma usku üles ehitada, et pidada vastu, mis ka ette ei tuleks. (15/2, lk 29.)

• Miks on parem hoiduda kasutamast väljendit „Jehoova halastus leevendab tema õiglust”?

Mõnes keeles võib sõna „leevendama” tähendada nõrgendama või kergendama. Jehoova on nii õiglane kui ka halastav Jumal ning kui ta neid omadusi ilmutab, on need omavahel kooskõlas (2. Moosese 34:6, 7; 5. Moosese 32:4; Laul 116:5; 145:9). Jehoova õiglust ei ole vaja halastusega pehmendada või leevendada. (1/3, lk 30.)

• Kas kristlasel on kohane lasta lähedase inimese surnukeha palsameerida?

Palsameerimise abil on võimalik surnukeha säilitada. Mõned muistsed rahvad järgisid seda tava religioossetel põhjustel. Tõeliste kummardajate puhul see nõnda ei ole (Koguja 9:5; Apostlite teod 24:15). Palsameerimine vaid lükkab edasi paratamatut – keha tagasipöördumist põrmu (1. Moosese 3:19). Ent muretsemiseks ei peaks olema mingit põhjust, kui seadusega nõutakse palsameerimist või kui pereliikmed seda soovivad või kui see on vajalik seetõttu, et mõned peavad tulema matusele kaugelt. (15/3, lk 29–31.)

• Millised Piibli eeskujud õpetavad meile, et Jehoova võtab lahkesti vastu igast rahvusest inimesi?

Jehoova saatis prohvet Joona niinivelasi hoiatama ja kutsus teda üles nende meeleparandust tunnustama. Jeesus õhutas oma sõna ja eeskujuga ilmutama armastust samaarlaste vastu. Nii apostel Peetrus kui ka Paulus aitasid viia head sõnumit mittejuutide sekka. Nende eeskujude alusel võime mõista, et on vaja üritada aidata igasuguse päritoluga inimesi. (1/4, lk 21–24.)