Jehoova ei hülga sind kunagi

JUUDAMAA kristlased puutusid kokku ränga tagakiusamisega ning pidid võitlema laialt levinud materialistliku ellusuhtumise vastu. Apostel Paulus tahtis neid julgustada ning tsiteeris selleks Jehoova sõnu, mis ta oli öelnud iisraellastele enne nende minekut Tõotatud Maale. Paulus kirjutas: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5; 5. Moosese 31:6). See tõotus kindlasti julgustas 1. sajandi heebrea kristlasi.

Seesama tõotus peaks lisama meilegi kindlustunnet, et me suudame toime tulla muredega, mis tabavad meid seetõttu, et elame „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Kui me Jehoovat usaldame ja sellest lähtuvalt tegutseme, siis aitab ta meil ületada ka kõige suuremad raskused. Et mõista, kuidas Jehoova selle tõotuse kohaselt tegutseb, arutlegem näiteks olukorra üle, kus keegi ühtäkki kaotab oma sissetulekuallika.

Ootamatu olukorraga silmitsi

Töötute arv kasvab kõikjal maailmas. Ühe Poola ajakirja andmetel peetakse tööpuudust „üheks kõige raskemaks sotsiaal-majanduslikuks probleemiks”, millest pole jäänud puutumata ka tööstusriigid. Näiteks 2004. aastaks oli töötute arv ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesmaades „tõusnud 32 miljonini, jõudes sellega kõrgemale tasemele kui 1930-ndate aastate Suure Depressiooni ajal”. Poola statistikaameti andmetel oli riigis 2003. aasta detsembrikuus kolm miljonit töötut, mis tähendab, et tööta oli „18 protsenti tööealisest elanikkonnast”. Üks allikas annab teada, et Lõuna-Aafrika Vabariigis küündis töötute osakaal Aafrika põliselanike seas 2002. aastal koguni 47,8 protsendini.

Äkiline töö kaotus või ootamatu koondamine on reaalne oht, mis puudutab paljusid, kaasa arvatud Jehoova teenijaid. „Aeg ja juhus” võib tabada igaüht (Koguja 9:11, UM). Meiegi huulile võivad tõusta laulik Taaveti sõnad: „Ahastused täidavad mu südame” (Laul 25:17, P 1997). Kuidas sellises täbaras olukorras toime tulla? Avaldab ju töötus mõju nii inimese emotsionaalsele, vaimsele kui ka materiaalsele heaolule. Kui jääd töötuks, kuidas siis endale taas jalad alla saada?

Emotsionaalse pingega toimetulek

„Mees elab töökoha kaotust raskemini üle,” kuna temasse suhtutakse traditsiooniliselt kui perekonna toitjasse, selgitab psühholoog Janusz Wietrzyński. Tema sõnul võib meest „vallata vastuoluliste tunnete virvarr”, tunded võivad varieeruda vihast täieliku allaandmiseni. Töölt lahti lastud pereisa võib kaotada enesest lugupidamise ning tal võivad tekkida „tülid oma pereliikmetega”.

Kristlasest kahe lapse isa Adam räägib, mida ta tundis, kui ta töötuks jäi: „Läksin kergesti endast välja ja ärritusin iga asja peale. Isegi öösel unes täitsid mu mõtteid vaid töö ja mure selle pärast, kuidas suudan oma peret toita, sest ka mu naine kaotas ootamatult töö.” Kui lapsega abielupaar Ryszard ja Mariola töötuks jäid, oli neil kaelas suur pangalaen. Naine jutustab: „Südametunnistus vaevas mind, mulle ei andnud rahu mõte, et selle laenu võtmine oli viga. Peas tagus mõte, et see kõik on minu süü.” Niisugusse olukorda sattudes võib inimest vallata mure, viha või kibestumus ning tunded võivad ta täiesti enda alla matta. Ent kuidas siis ohjeldada negatiivseid tundeid, mis meis tekkida võivad?

Piibel annab head nõu, kuidas positiivset hoiakut säilitada. „Ärge muretsege ühtigi,” kutsus üles apostel Paulus, „vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Palves Jehoova poole pöördudes saame „Jumala rahu” ehk meelerahu, mille aluseks on kindel usk temasse. Adami naine Irena ütleb: „Palvetasime ja rääkisime Jehoovale oma olukorrast ja sellest, kuidas võiksime oma elu veelgi lihtsustada. Mu abikaasa, kes üldiselt kergesti muretsema kipub, hakkas tänu sellele tundma, et meie olukorrast on olemas väljapääs.”

Kui kaotad ootamatult töö, on sul võimalus rakendada ellu Jeesus Kristuse nõuannet, mis ta andis mäejutluses: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. ... Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:25, 33). Selle nõuande järgimine aitas oma tunnetega toime tulla Ryszardil ja Mariolal. „Mu abikaasa lohutas mind ühtelugu ja rõhutas, et Jehoova ei hülga meid,” meenutab Mariola. Ta mees lisab: „Pidev üheskoos palvetamine lähendas meid Jumala ja teineteisega ning see pakkus meile lohutust, mida vajasime.”

Jumala püha vaim on samuti meile abiks. Enesevalitsemine, mida see vaim saab meis esile tuua, võib aidata end ja oma tundeid vaos hoida (Galaatlastele 5:22, 23). Kuigi see ei pruugi kerge olla, on see siiski võimalik, sest Jeesus tõotas, et „Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13; 1. Johannese 5:14, 15).

Ära jäta unarusse vaimset tegevust

Ootamatu töötuks jäämine võib viia esialgu verest välja ka kõige tasakaalukama kristlase, kuid me ei tohiks sellises olukorras oma vaimseid vajadusi unarusse jätta. Mõtle näiteks Moosese peale, kelle elu muutus täielikult, kui ta kaotas 40-aastasena oma positsiooni ülikkonna seas ning pidi hakkama tööle karjaseametis, mida egiptlased põlgasid (1. Moosese 46:34). Moosesel tuli kohaneda uute oludega. Järgmise 40 aasta jooksul laskis ta end Jehooval vormida ja uuteks ülesanneteks ette valmistada (2. Moosese 2:11–22; Apostlite teod 7:29, 30; Heebrealastele 11:24–26). Ehkki Mooses koges raskusi, keskendus ta vaimsetele asjadele ning laskis meeleldi Jehooval end õpetada. Ärgem meiegi lubagem eluraskustel kunagi vaimseid väärtusi tagaplaanile tõrjuda!

Olgugi et äkiline töö kaotus võib meid rivist välja lüüa, on see hea aeg, et Jehoova Jumala ja tema rahvaga lähedasemaks saada. Adam, kellest oli varem juttu, tundis just sedamoodi. Ta ütleb: „Kui me naisega mõlemad töötuks jäime, ei tulnud kristlikelt koosolekutelt puudumine või oma osa vähendamine kuulutustöös meile mõttessegi. Just niisugune suhtumine hoidis meid üleliia muretsemast homse pärast.” Ryszard on sama meelt: „Ilma koosolekute ja kuulutustööta poleks me kindlasti toime tulnud, mure oleks meid täiesti enda alla matnud. Teistega vaimsete asjade üle arutlemine aga ehitab meid üles, sest siis ei mõtle me enda vajadustele, vaid pöörame tähelepanu teistele.” (Filiplastele 2:4.)

Selle asemel et töökoha pärast muretseda, püüa kasutada lisandunud vaba aega vaimseks tegevuseks: uuri Piiblit, osale koguduse tegevuses või laienda oma teenistust. Kodus konutamise asemel võid sa olla „innuka[s] Issanda töös” – see toob rõõmu nii sulle endale kui ka neile siirastele inimestele, kes Kuningriigi sõnumit heal meelel kuulavad (1. Korintlastele 15:58).

Perekonna ülalpidamine

Ainuüksi vaimne toit siiski tühja kõhtu ei täida. Meil oleks hea pidada meeles järgmist põhimõtet: „Kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). „Olgugi et koguduse vennad tulevad meile puuduses varmalt appi,” möönab Adam, „oleme kristlastena kohustatud ise selle nimel vaeva nägema, et tööd leida.” Me võime küll arvestada Jehoova ja ta rahva toetusega, kuid ei tohi samas unustada, et meil endil tuleb töökoha leidmiseks algatusvõimet üles näidata.

Mida siis ette võtta? „Ära istu käed rüpes ega oota, et Jumal sinu heaks mõne ime teeks,” ütleb Adam. „Kui otsid tööd, ära kõhkle teada anda, et oled Jehoova tunnistaja. Tavaliselt tööandjad hindavad seda.” Ryszard annab sellist nõu: „Küsi infot vabadest töökohtadest oma tuttavatelt, astu sageli läbi tööhõiveametist, loe töökuulutusi ja pane tähele sellise sisuga teateid: „Otsitakse hooldajat puudega inimesele” või „Vajatakse maasikakorjajaid”. Ära loobu otsimast! Ära ole liiga valiv, isegi kui pead tegema mõnd lihttööd või ei saa teha päris sellist tööd, nagu sa teha tahaksid.”

Jehoova on tõesti ’meie abimees’. Ta on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5, 6.) Meil ei tarvitse üleliia muretseda. Laulik Taavet kirjutas: „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” (Laul 37:5). ’Veeretada oma tee Jehoova peale’ tähendab, et me loodame tema peale ja tegutseme tema tahte kohaselt, isegi kui olud pole meie jaoks kõige soodsamad.

Adam ja Irena suutsid end ülal pidada niiviisi, et käisid aknaid pesemas ja trepikodasid koristamas ning olid sisseoste tehes kokkuhoidlikud. Samuti astusid nad tihtilugu läbi tööhõiveametist. „Abi tuli alati täpselt siis, kui me seda vajasime,” märgib Irena. Ta mees lisab: „Elu on näidanud, et kõik, mille eest me palvetasime, ei olnud tingimata Jumala tahtega kooskõlas. See on meid õpetanud toetuma tema tarkusele ja mitte tegutsema oma äranägemise järgi. Hea on rahulikult oodata, kuidas Jumal olukorra lahendab.” (Jakoobuse 1:4.)

Ryszard ja Mariola elatasid end mitmesuguste juhutöödega ning käisid tööst vabal ajal kuulutamas territooriumitel, kus kuulutajate järele oli suurem vajadus. „Leidsime vajalikud tööotsad just siis, kui meil toidukapp tühi oli,” ütleb Ryszard. „Keeldusime vastu võtmast selliseid hästi tasustatavaid töid, mis oleksid takistanud meid täitmast teokraatlikke kohustusi. Eelistasime oodata Jehoovat.” Nad usuvad, et Jehoova korraldas nii, et neil avanes võimalus üliodavalt korter üürida ning et Ryszard lõpuks püsiva töökoha leidis.

Elatusallika kaotus võib küll ahastust tekitada, kuid miks mitte suhtuda taolisse olukorda kui võimalusse ise kogeda seda, et Jehoova ei hülga sind kunagi. Jehoova kannab sinu eest hoolt (1. Peetruse 5:6, 7). Ta on tõotanud prohvet Jesaja kaudu: „Ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind” (Jesaja 41:10). Ära luba sellistel ootamatustel, nagu seda on töökoha kaotus, halvata oma tegutsemistahet. Tee omalt poolt kõik, mis võimalik, ning jäta ülejäänu Jehoova hooleks. Oota kannatlikult Jehoovat ja sa näed, kui rikkalikult ta sind õnnistab (Nutulaulud 3:26; Jeremija 17:7).

[Pilt lk 9]

Kasuta aega vaimseks tegevuseks

[Pildid lk 10]

Õpi olema kokkuhoidlik ja ära ole tööd otsides liiga valiv