Meie usk, mida praegu läbi katsutakse

”Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!” (JAKOOBUSE 1:2, 3)

 1. Miks peaksid kristlased olema valmis selleks, et nende usk pannakse katsele?

TÕELISTEL kristlastel pole vähimatki isu kannatada ja nad ei leia rõõmu valust ja alandusest. Samas aga peavad nad meeles ülaltoodud sõnu, mille kirjutas Jeesuse poolvend Jakoobus. Kristus ütles oma jüngritele selgesõnu, et nad saavad tunda tagakiusamist ja muid raskusi, kuna nad peavad kinni Jumala normidest (Matteuse 10:34; 24:9—13; Johannese 16:33). Sellegipoolest võib taoliste katsumuste tulemuseks olla rõõm. Kuidas nii?

 2. a) Kuidas võivad usukatsed meile rõõmu tuua? b) Kuidas võib vastupidavus omada täiuslikku tegu meie puhul?

² Üks peamisi põhjusi, miks me katsumustes ja usukatsetes rõõmu leiame, on see, et need võivad kanda head vilja. Jakoobus ütles, et katsumustes ja raskustes kindlaks jäämine ”saadab kannatlikkust [”vastupidavust”, UM]”. Selle hinnalise kristliku omaduse arendamine toob meile kasu. Jakoobus kirjutas: ”Kannatlikkus [”vastupidavus”, UM] omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust” (Jakoobuse 1:4). Vastupidavusel on tarvis teha ära üks töö ehk ”tegu”. See töö on täiustada meid igas suhtes, et meil oleks kenasti lihvitud kristlik isiksus. Niisiis, kui laseme katsumusel kulgeda oma rada ega ürita seda piiblivastasel teel kiiresti lõpetada, saab meie usk läbi katsutud ja parendatud. Kui meil on jäänud teatud olukordades või kaasinimestega suheldes puudu kannatlikkusest, kaastundest, headusest või armastusest, siis võib vastupidavus muuta meid täiuslikumaks. Jah, asjade järjestus on selline: katsumused soetavad vastupidavust, vastupidavus kasvatab kristlikke omadusi ning viimased annavad põhjust rõõmustamiseks (1. Peetruse 4:14; 2. Peetruse 1:5—8).

 3. Miks ei peaks me katsumusi ja usukatseid hirmu tõttu vältima?

³ Apostel Peetrus juhtis tähelepanu ka sellele, miks me ei peaks usukatseid kartma ega vältima. Ta kirjutas: ”Sellest te väga rõõmutsete, kuigi te nüüd vajaduse korral pisut kurvastute mõnesugustes kiusatustes, et teie usk, kui see on läbi katsutud, leitaks kallihinnalisem olevat kullast, mis kaob ja siiski tules läbi katsutakse, ja oleks teile kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel” (1. Peetruse 1:6, 7). Need sõnad on eriti julgustavad praegu, sest ”suur viletsus” — kiituse, hiilguse, au ja ellujäämise aeg — on palju lähemal, kui võidakse arvata, ning hulga ligemal kui siis, kui me usklikuks saime (Matteuse 24:21; Roomlastele 13:11, 12).

 4. Mida arvas üks vend katsumustest, mis talle ja teistele võitud kristlastele osaks said?

⁴ Eelmises artiklis rääkisime katsumustest, mida koges võitud jäänus alates aastast 1914. Kas need andsid jäänusele põhjust rõõmu tunda? A. H. Macmillan kommenteeris minevikku sedasi: ”Olen näinud palju kordi, kuidas organisatsiooni on tabanud rängad katsumused ja selle liikmete usk on proovile pandud. Jumala vaimu abiga pidas see vastu ning liikus jõudsalt edasi. Olen näinud, et on tark oodata kannatlikult, kuni Jehoova toob selgust meie piiblilistesse küsimustesse, selle asemel et lasta end mingil uuel mõttel rööpast välja lüüa. [— — —] Ükskõik milliseid parandusi meil ka ei tulnud oma vaadetes aeg-ajalt teha, ei muutnud see armulist lunastuskorraldust ega Jumala igavese elu tõotust. Niisiis ei olnud meil mingit tarvidust täitumata ootuste või vaadete muutumise tõttu oma usus kuidagi nõrgeneda.” (”Vahitorn” 15. august 1966, lk. 504.)

 5. a) Millist kasu tõi see, et jäänus koges katsumusi? b) Miks usu läbikatsumine meile praegu huvi pakub?

⁵ Võitud kristlased, kes elasid üle katsumisaastad 1914—1919, vabanesid endi hulgas valitsenud ilmalikust mõjust ja paljudest babüloonlikest usukommetest. Jäänuse liikmed läksid edasi puhastatud ja parendatud rahvana, tuues heal meelel Jumalale kiitusohvreid ja olles kindlad, et kui rahvas on nad talle meelepärased (Jesaja 52:11; 2. Korintlastele 6:14—18). Kohus oli alanud Jumala kojast, kuid see ei pidanud toimuma üksnes ühe kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul. Jumala rahva läbikatsumine ja sõelumine jätkub. Katsutakse läbi ka nende usk, kes ”suure hulga rahva” liikmetena loodavad jääda ellu lähenevas ”suures viletsuses” (Ilmutuse 7:9, 14). Seda tehakse samal viisil nagu võitud jäänuse puhul, kuid ka muul viisil.

Kuidas meid võidakse katsele panna?

 6. Millises rängas katsumuses on paljud olnud?

⁶ Paljud kristlased on mõelnud väljakutsele pidada vastu katsumustes, mille puhul on tegu otserünnakuga. Nad meenutavad järgmist juhtumit: ”Kui apostlid olid sisse kutsutud, peksid [juutide juhid] neid ja keelasid neid rääkimast Jeesuse nimel ja lasksid nad minna. Aga nemad läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast” (Apostlite teod 5:40, 41). Ja nagu näitab Jumala rahva nüüdisajalugu, eriti maailmasõdade aeg, on tagakiusajad paljusid Jehoova tunnistajaid peksnud või veelgi jõhkramalt kohelnud.

 7. Kui suurel määral on mõned tänapäeva kristlased usku ilmutanud?

⁷ Mis puutub kristlaste tagakiusamisse, siis ei tee see maailm mingit vahet võitud jäänuse ja ”teistest lammastest” koosneva suure rahvahulga vahel (Johannese 10:16). Armastuse tõttu Jumala vastu ja usu tõttu temasse on mõlema grupi liikmed paljude aastate jooksul vangistuse ja isegi märtrisurma kaudu karmilt läbi katsutud. Mõlema grupi liikmed, vaatamata sellele, milline on nende lootus, on vajanud Jumala vaimu. (Võrdle ”Vahitorn” 15. juuni 1996, lk. 31.) Natsi-Saksamaal oli 1930-ndatel ja 1940-ndatel aastatel palju Jehoova sulaseid, sealhulgas ka lapsi, kes ilmutasid erakordset usku, ja polnud vähe neidki, kes katsuti läbi viimse piirini. Veel üsna hiljuti on tagakiusamine pannud Jehoova rahva katsele sellistes maades nagu Burundi, Eritrea, Etioopia, Malawi, Mosambiik, Ruanda, Sair ja Singapur. Ja sedalaadi katsumused jätkuvad.

 8. Kuidas ilmneb ühe Aafrika venna sõnadest, et usukatsed hõlmavad enamat kui tagakiusamist peksmise näol?

⁸ Nagu juba märgitud, pannakse meie usk katsele ka salakavalamal viisil. Mõned usukatsed ei ole nii otsesed ja kergesti äratuntavad. Mõtle, milline oleks sinu hoiak järgmises olukorras. Üks Angola vend, kellel on kümme last, kuulus kogudusse, millel polnud mõnda aega mingit sidet vastutavate vendadega. Hiljem oli võimalik seda kogudust külastada. Vennalt päriti, kuidas tal on õnnestunud oma peret toita. Tal polnud kerge sellele vastata ning ta kostis vaid, et olukord on raske. Temalt küsiti, kas ta saab oma lastele vähemalt kordki päevas korralikult süüa anda. Vastuseks ütles ta: ”Ega eriti saa küll. Oleme õppinud piskuga läbi ajama.” Seejärel lausus ta veendunud häälel: ”Ent kas ei tuleks meil just seda neil viimseil päevil oodata?” Selline usk on märkimisväärne maailmas, ent see pole midagi ebaharilikku lojaalsete kristlaste hulgas, kes on täiesti kindlad, et Kuningriigi tõotused lähevad täide.

 9. Kuidas katsutakse meid läbi seoses kirjakohaga 1. Korintlastele 11:3?

⁹ Suur rahvahulk katsutakse läbi ka seoses teokraatlike toimimisviisidega. Ülemaailmset kristlikku kogudust juhitakse Jumala põhimõtete ja teokraatlike normide kohaselt. Eeskätt tähendab see seda, et tuleb tunnustada Juhina Jeesust, kes on määratud koguduse Peaks (1. Korintlastele 11:3). See, kas me temale ja ta Isale meelsasti allume, ilmneb meie usus teokraatlikesse korraldustesse ja otsustesse, mis aitavad meil ühtselt Jehoova tahet täita. Lisaks sellele on igas koguduses mehi, kes on määratud kogudust juhatama. Nad on ebatäiuslikud inimesed, kelle vead meile võib-olla kergesti silma hakkavad, ent siiski kutsutakse meid üles pidama lugu ülevaatajatest ning alistuma neile (Heebrealastele 13:7, 17). Kas see tundub sulle mõnikord väljakutsena? On see sulle ehk isegi katsumus? Kui nõnda, siis kas sa saad sellest usukatsest kasu?

10. Kuidas pannakse meid katsele seoses põlluteenistusega?

¹⁰ Meid katsutakse läbi ka ühenduses meie eesõiguse ja kohustusega osaleda korrapäraselt põlluteenistuses. Et võiksime selles katses edukad olla, peame mõistma, et teenistuses täiel määral osalemine tähendab midagi enamat kui vaid minimaalset, pealiskaudset osavõttu kuulutustööst. Meenuta, et Jeesus kõneles tunnustavalt vaesest lesknaisest, kes andis ära kõik, mis tal oli (Markuse 12:41—44). Me võiksime endalt küsida: kas ma seoses põlluteenistusega annan endast samamoodi? Me kõik peame olema Jehoova tunnistajad kogu päeva, valmis laskma oma valgust paista igal võimalusel (Matteuse 5:16).

11. Kuidas võivad muutused meie arusaamades või nõuanded käitumise kohta osutuda meile katsumuseks?

¹¹ Üks teine võimalik katsumus on seotud sellega, mil määral me hindame järjest suurenevat piiblilist tõevalgust ning nõuandeid, mida annab ustav ja mõistlik orjaklass (Matteuse 24:45). Mõnikord nõuab see, et me oma käitumist muudaksime, nii nagu see oli siis, kui sai selgeks, et tubaka pruukijad peavad oma harjumusest loobuma, kui nad tahavad koguduse liikmeteks jääda (2. Korintlastele 7:1).a Meile võib katsumuseks osutuda ka selle aktsepteerimine, et meil tuleb kasvatada ümber oma muusikalist maitset või teha muudatusi seoses mõne teise meelelahutuse vormiga.b Kas me kahtleme, kas meile antud nõuanne on ikka tark? Või hoopis laseme Jumala vaimul vormida meie mõtteviisi ja aidata meil riietuda kristliku isiksusega? (Efeslastele 4:20—24; 5:3—5.)

12. Kuidas saab inimene tugevdada oma usku pärast seda, kui ta on lasknud end ristida?

¹² Aastakümneid on suurde rahvahulka kuulujate arv pidevalt kasvanud ning pärast ristimist tugevdavad nad jätkuvalt oma suhteid Jehoovaga. See hõlmab enamat kui kristlikul kokkutulekul viibimist, kuningriigisaalis mõnel koosolekul käimist või vahetevahel põlluteenistuses osalemist. Toome näite. Inimene võib küll füüsiliselt olla väljaspool Suurt Baabüloni, valereligiooni impeeriumit, aga kas ta on sealt ka tegelikult välja tulnud? Kas ta ikka veel ripub asjade küljes, mis peegeldavad Suure Baabüloni vaimu — vaimu, mis põlgab Jumala õiglasi norme? Kas ta suhtub moraali ja abielutruudusesse kergekäeliselt? Kas ta paneb isiklikele ja materiaalsetele huvidele suuremat rõhku kui vaimsetele huvidele? Jah, kas ta on hoidnud end maailmast reostamatuna? (Jakoobuse 1:27.)

Saagem kasu läbikatsutud usust

13., 14. Mida on mõned teinud pärast seda, kui nad on hakanud käima õige kummardamise teel?

¹³ Kui oleme tõepoolest põgenenud Suurest Baabülonist ja tulnud välja ka sellest maailmast, siis ärgem vaadakem sellele, mis jäi seljataha. Kooskõlas põhimõttega, mis on kirjas Luuka 9:62, võib tagasivaatamine igaühele meist tähendada seda, et me kaotame võimaluse olla Jumala Kuningriigi alam. Jeesus ütles: ”Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”

¹⁴ Ent mõned, kes on saanud kristlasteks, on lasknud endid vormida sellel maailmal. Nad ei ole seisnud vastu maailma vaimule (2. Peetruse 2:20—22). Ilmalikud asjad on nende tähelepanu kõrvale juhtinud ning neelanud nende huvi ja aja ning on seetõttu nende edenemist takistanud. Selle asemel et hoida oma meelt ja südant kindlalt Jumala Kuningriigi ja tema õigluse juures ning need elus esikohale seada, on nad hakanud taotlema hoopis materiaalseid väärtusi. Kui nad ei mööna oma nõrka usku ja leigust ning kui nad ei otsi Jumalalt nõu ega muuda oma käitumisviisi, on neil oht kaotada oma hinnalised suhted Jehoova ja tema organisatsiooniga (Ilmutuse 3:15—19).

15. Mida on meil vaja teha, et võiksime jääda Jumalale meelepäraseks?

¹⁵ See, kas me saame soosingu osaliseks ja kas me väärime ellujätmist kiiresti lähenevas suures viletsuses, sõltub sellest, kas me hoiame end puhtana, kas oleme oma rüüd ”pesnud .. Talle veres” (Ilmutuse 7:9—14; 1. Korintlastele 6:11). Kui me ei säilita Jumala ees puhast, õiglast seisundit, ei ole meie püha teenistus talle meelepärane. Igaüks meist peaks kindlasti mõistma, et kui meie usk on läbi katsutud, aitab see meil vastu pidada ja hoiduda sattumast Jumala meelepaha alla.

16. Kuidas võivad valed osutuda meile usukatseks?

¹⁶ Aeg-ajalt kleebivad massimeedia ja ilmalikud võimud Jumala rahvale külge võltssilte, mis kajastavad meie kristlikke tõekspidamisi ja eluviisi moonutatult. See ei peaks meid üllatama, sest Jeesuse sõnadest ilmneb selgelt, et ’maailm vihkab meid, sest me ei ole maailmast’ (Johannese 17:14). Kas me laseme endid neil Saatana poolt pimestatuil heidutada ja masendada ning panna meid head sõnumit häbenema? Kas me lubame tõe kohta esitatud valedel avaldada kahjulikku mõju korrapäraselt koosolekutel käimisele ja kuulutustegevusele? Või kas seisame ikka kindlalt, oleme julged ja kuulutame jätkuvalt ning otsustavamalt kui kunagi varem tõde Jehoovast ja tema Kuningriigist?

17. Missugune kinnitus võib ergutada meid jätkuvalt usku ilmutama?

¹⁷ Piibli täitunud prohvetiennustuste kohaselt me elame praegu kaugel lõpuajas. Piiblil rajanevad uue õiglase maailma ootused saavad kindlasti vaimustavaks reaalsuseks. Kuni see päev saabub, olgu meil kõigil kõigutamatu usk Jumala Sõnasse ning tõestagem oma usku, kuulutades lakkamatult Kuningriigi head sõnumit kõikjal maailmas. Mõtle sellele, et iga nädal ristitakse tuhandeid uusi jüngreid. Kas ei ole see küllaldane põhjus hinnata Jehoova kannatlikkust, mida ta kohtuotsuse täideviimisega oodates ilmutab ja tänu millele veel paljud inimesed võivad saada pääste? Kas ei ole me rõõmsad, et Jumal on lubanud elupäästval Kuningriigi kuulutustööl kesta? Ja kas ei vaimusta meid see, et miljonid on tõe vastu võtnud ja tõendavad oma usku?

18. Milline on sinu otsus seoses Jehoova teenistusega?

¹⁸ Me ei oska öelda, kui kaua praegune usu läbikatsumine kestab. Ent üks asi on kindel: Jehoova on praegustele kurjadele taevastele ja maale arveteõienduspäeva kindlaks määranud. Seda aega oodates jäljendagem aga otsustavalt täisväärtuslikku, läbikatsutud usku, mida ilmutas meie usu Täiustaja Jeesus. Ning järgigem kõrgesse ikka jõudnud võitud jäänuse ja teiste usku, kes meiega koos vapralt teenivad.

19. Mis selle maailma kindlasti ära võidab?

¹⁹ Me peaksime olema täis otsustavust kuulutada lakkamatult igavest head sõnumit kõigile rahvahõimudele, suguharudele, keeltele ja rahvastele koostöös ingliga, kes lendab kesktaeva kohal. Saagu nad kuulda ingli teadaannet: ”Kartke Jumalat ja andke temale austust, sest on tulnud tema kohtutund” (Ilmutuse 14:6, 7). Mis tuleneb meie usu läbikatsumisest siis, kui see Jumala kohtuotsus täide viiakse? Kas pole see ülev triumf — vabanemine praegusest asjadesüsteemist ja pääsemine Jumala uude õiglasesse maailma! Kui me oma usukatsetes vastu peame, võime apostel Johannese kombel öelda: ”See ongi see võit, mis on ära võitnud maailma: meie usk!” (1. Johannese 5:4).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas võivad usukatsed anda põhjust rõõmustamiseks?

◻ Millised on mõned usukatsed, mida pole ehk kerge ära tunda?

◻ Millist kestvat kasu me saame, kui me usukatsetes vastu peame?

[Pildid lk 17]

A. H. Macmillan (ees vasakul) veidi enne seda, kui tema ja Vahitorni ühingu juhatajad ebaõiglaselt vangistati

Ta oli konvendi delegaat Detroidis Michiganis aastal 1928

Vend Macmillan ilmutas usku viimastelgi eluaastatel

[Pilt lk 18]

Paljud Aafrika kristlased, näiteks see perekond, on katsumustes näidanud, et nende usk on tõeline