Ohverda ohvreid, mis meeldivad Jehoovale
„Ohverdagem [Jeesus Kristuse] läbi alati Jumalale kiitusohvrit, see on huulte vilja, mis annab avalikku tunnistust tema nimele.” — HEEBREALASTELE 13:15, NW.
1. Mida Jehoova soovitas tungivalt patustel iisraellastel teha?
JEHOOVA on nende Abimees, kes ohverdavad temale vastuvõetavaid ohvreid. Seepärast kuulus omal ajal tema heakskiit iisraellastele, kes ohverdasid loomohvreid. Aga mis juhtus, kui nad korduvalt patustasid? Prohvet Hoosea kaudu soovitati neile tungivalt: „Pöördu, Iisrael, Jehoova, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! Võtke enestega ühes sõnad ja pöörduge Jehoova poole, öelge temale: ’Anna andeks kõik süü, võta vastu, mis on hea! Me toome oma huulte vilja [„huulte värsid”, VP]!’ ” — Hoosea 14:2, 3.
2. Mis olid „huulte värsid” ja kuidas Paulus Hoosea ennustusele viitas?
2 Jumala muistset rahvast julgustati ohverdama Jehoova Jumalale „oma huulte värsse”. Mis need olid? Siirad kiituse ohrid! Sellele prohvetile viidates soovitas apostel Paulus tungivalt heebrea kristlastel ’ohverdada Jumalale kiitusohvrit, see on huulte vilja, mis annab avalikku tunnistust tema nimele’. (Heebrealastele 13:15, NW) Mis võib aidata Jehoova tunnistajail ohverdada selliseid ohvreid tänapäeval?
„Jäljendage nende usku”
3. Mida apostel Paulus Heebrealastele 13:7 kokkuvõetult ütles ja mis küsimuse see tõstatab?
3 Pauluse poolt heebrealastele antud nõuannete rakendamine aitab meil ohverdada meie Suurele Abimehele, Jehoova Jumalale, vastuvõetavaid ohvreid. Näiteks kirjutas apostel: „Mõelge oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pannes tähele nende eluotsa järgige [„jäljendage”, NW] nende usku!” (Heebrealastele 13:7) Keda Paulus mõtles, kui ütles: „Mõelge oma juhatajaile” ehk ’oma valitsejatele’? — New World Translation Reference Bible, allmärkus.
4. a) Mida need, kes ’juhatavad’, kreekakeelse teksti järgi teevad? b) Kes on need, kes Jehoova tunnistajate keskel ’juhatavad’ ?
4 Paulus rääkis neist, kes ’juhatavad’ ehk valitsevad. (Salmid 7, 17, 24) Sõnale „valitsema” vastav kreekakeelne sõna on kü·ber·naʹo, mis tähendab „laeva tüürimist, juhtimist, valitsemist”. Kristlikud vanemad valitsevad „juhtimisvõimet” (kreeka keeles kü·ber·neʹseis) kasutades, juhendades ja õpetades kohalikke kogudusi. (1. Korintlastele 12:28) Aga Jeruusalemma apostlid ja vanemad teenisid kui ühtne kogu, andes juhendeid ja nõuandeid kõikidele kogudustele. (Apostlite teod 15:1, 2, 27—29) Sellepärast on praegune vanematest koosnev juhtiv kogu Jehoova tunnistajate ülemaailmne vaimne ülevaataja.
5. Miks ja kuidas me peaksime koguduse vanemate ja Juhtiva Kogu liikmete eest palvetama?
5 Kohalikud kogudusevanemad ja Juhtiva Kogu liikmed on need, kes meid juhatavad; meil tuleks neist seetõttu lugu pidada ja paluda, et Jumal kingiks neile koguduse valitsemiseks tarvilikku tarkust. (Võrdle Efeslastele 1:15—17.) Kui sobiv on küll seepärast, et peame meeles neid, ’kes on meile rääkinud Jumala sõna’! Timoteost ei õpetanud mitte ainult tema ema ja vanaema, vaid hiljem ka Paulus ja teised. (2. Timoteosele 1:5, 6; 3:14) Nii sai Timoteos vaadelda, milline käitumine on neil, kes juhatavad, ning võis nende usku jäljendada.
6. Kelle usku me peaksime jäljendama, aga keda me järgime?
6 Sellised inimesed nagu Aabel, Noa, Aabraham, Saara, Raahab ja Mooses näitasid üles usku. (Heebrealastele 11:1—40) Sellepärast võime kõhkluseta nende usku jäljendada, sest nad surid Jumalale lojaalsetena. Aga me võime nendegi lojaalsete meeste ’usku jäljendada’, kes meid praegu juhatavad. Muidugi me ei järgi ebatäiuslikke inimesi, sest hoiame oma silmad Kristusel. Nagu piiblitõlkija Edgar J. Goodspeed ütles: „Vanaaja kangelased ei ole usu eeskujud, sest Kristus on parim eeskuju ... Kristlik jooksja peab hoidma oma silmad Jeesusel.” Jah, ’Kristus kannatas meie eest ja jättis meile eeskuju, et käiksime [„täpselt”, NW] tema jälgedes’. — 1. Peetruse 2:21; Heebrealastele 12:1—3.
7. Kuidas peaks Heebrealastele 13:8 mõjutama meie suhtumist kannatustesse Jeesus Kristuse pärast?
7 Jumala Pojale tähelepanu juhtides lisas Paulus: „Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti! ” (Heebrealastele 13:8) Ustavad tunnistajad, nagu Stefanos ja Jakoobus, olid ilmutanud vankumatut laitmatust vastavalt Jeesuse muutumatule eeskujule. (Apostlite teod 7:1—60, 12:1, 2) Kuna nad olid Kristuse järelkäijaina valmis surema, on nende usk väärt meie jäljendamist. Jumalakartlikud inimesed pole püüdnud pääseda märtrikannatustest Jeesuse järgijatena ei minevikus, nüüd ega ka tulevikus.
Vältige valeõpetusi
8. Kuidas sa Pauluse sõnad Heebrealastele 13:9 oma sõnadega edasi annaksid?
8 Jeesuse isiksuse ja õpetuse muutumatus peaks panema meid kinni pidama sellest, mida tema ja ta apostlid õpetasid. Heebrealastele räägiti: „Ärge laske endid vintsutada [„kaasa tõmmata”, NW] mitmelaadiliste ja võõraste õpetustega; sest hea on, et süda kinnitatakse armu [„ärateenimata headuse”, NW] läbi, aga mitte toitudega, millest ei ole saanud kasu need, kes nende määruste järgi käivad.” — Heebrealastele 13:9.
9. Millistele ülematele asjadele viitas Paulus kirjas heebrea kristlastele?
9 Juudid viitasid sellistele asjadele nagu suurejooneline Seaduse andmine Siinai mäel ja Taaveti püsiv kuningavõim. Kuid Paulus näitas heebrea kristlastele, et kuigi seaduselepingu sõlmimine oli aukartustäratav, tõi Jehoova uue lepingu pühitsemisel võimsamaid tunnistusi tunnustähtede, imede, mõnesuguste vägevate tegude ja püha vaimu jagamisega. (Apostlite teod 2:1—4; Heebrealastele 2:2—4) Kristuse taevast Kuningriiki ei või kõigutada, nagu juhtus Taavetile järgnenute maise kuningavõimuga aastal 607 e.m.a. (Heebrealastele 1:8, 9; 12:28) Pealegi kogub Jehoova võituid millegi palju enam aukartustäratava ette kui Siinai mäel toimunud üleloomulik sündmus, sest nad lähevad taevase Siioni mäe ligi. — Heebrealastele 12:18—27.
10. Mille abil kinnitatakse südant vastavalt Heebrealastele 13:9?
10 Heebrealased ei tohtinud sellepärast judaistidel ’lasta end kaasa tõmmata mitmelaadiliste ja võõraste õpetustega’. (Galaatlastele 5:1—6) Mitte selliste õpetuste, vaid ’Jumala armu [„ärateenimata headuse”, NW] läbi kinnitatakse süda’ püsima vankumatult tões. Mõningad ilmselt vaidlesid toidu ja ohvrite pärast, sest Paulus ütles, et südant ei kinnitata „toitudega, millest ei ole saanud kasu need, kes nende määruste järgi käivad”. Vaimsed õnnistused tulevad Jumalale andumisest ja lunastuse hindamisest, aga mitte liialdasest muretsemisest teatud toitude söömise või teatud päevade pühitsemise pärast. (Roomlastele 14:5—9) Pealegi tegi Kristuse ohver leviitide ohvrid tarbetuks. — Heebrealastele 9:9—14; 10:5—10.
Ohvrid, mis meeldivad Jumalale
11. a) Mis on Pauluse sõnade tuum Heebrealastele 13:10, 11? b) Missugune piltlik altar on kristlastel?
11 Leviitpreestrid sõid ohvriloomade liha, kuid Paulus kirjutas: „Meil on ohvrialtar, kust toidust võtta ei ole luba neil, kes telgis [tabernaaklis] peavad teenistust. Sest nende loomade kehad, kelle vere ülempreester viib ohvriks patu eest pühasse paika, põletatakse väljaspool leeri” lepituspäeval. (Heebrealastele 13:10, 11; 3. Moosese 16:27; 1. Korintlastele 9:13) Kristlastel on piltlik altar, mis tähendab Jumalale lähenemist Kristuse ohvri alusel, mis lepitab patud ning saavutab Jehoova andeksandmise ja pääste igavesse ellu.
12. Mida tekstis Heebrealastele 13:12—14 soovitati tungivalt teha võitud kristlastel?
12 Kuigi Paulus ei rõhuta siin analoogiat lepituspäevaga, lisab ta siiski: „Seepärast on ka Jeesus, et pühitseda rahvast oma vere läbi, kannatanud väljaspool [Jeruusalemma] väravat.” Kristus suri seal ja andis tervikliku, tõelise ja lepitava ohvri. (Heebrealastele 13:12; Johannese 19:17; 1. Johannese 2:1, 2) Apostel Paulus soovitas tungivalt teistele võitud kristlastele: „Siis mingem nüüd tema [Kristuse] juurde väljapoole leeri ning kandkem tema teotust. Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid meie otsime tulevast.” (Heebrealastele 13:13, 14; 3. Moosese 16:10) Kuigi meid teotatakse nagu Jeesustki, peame ikka vastu kui Jehoova tunnistajad. Me ’hülgame jumalakartmatu elu ja maailma himud ning elame mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul’, oodates uut maailma. (Tiitusele 2:11—14; 2. Peetruse 3:13; 1. Johannese 2:15—17) Ja meie keskel olevad võitud ootavad innukalt „linna”, taevast Kuningriiki. — Heebrealastele 12:22.
13. Millest ainult ei koosne Jumalale meeldivad ohvrid?
13 Järgnevalt mainis Paulus ohvreid, mis meeldivad Jumalale, kirjutades: „Tema [Jeesuse] läbi ohverdagem alati Jumalale kiitusohvrit, see on huulte vilja, mis annab avalikku tunnistust tema nimele. Pealegi ärge unustage heategemist ja asjade teistele jagamist, sest sellised ohvrid meeldivad Jumalale väga.” (Heebrealastele 13:15, 16, NW) Kristlikud ohvrid ei koosne ainult inimsõbralikest tegudest. Inimesed üldiselt teevad neid asju. Nii juhtus näiteks siis, kui paljudest rahvustest inimesed läksid appi Nõukogude Armeenias 1988. aasta lõpus toimunud maavärisemise ohvritele.
14. Mis tööd rõhutab Jumalale vastuvõetava ohvri ohverdamine?
14 See püha teenistus, mida me sooritame Jehoovale ’jumalakartlikkuses ja aukartuses’, põhineb Jeesuse näidatud ennastohverdaval armastusel. (Heebrealastele 12:28, NW; Johannese 13:34; 15:13) See teenistus paneb rõhu kuulutustööle, sest Ülempreester Kristuse kaudu ’me ohverdame Jumalale kiitusohvrit, see on huulte vilja, mis annab avalikku tunnistust tema nimele’. (Hoosea 14:3; Roomlastele 10:10—15; Heebrealastele 7:26) Muidugi me ei unusta ’heategemist ja teistele asjade jagamist’ ja siia kuuluvad muudki kui „usukaaslased”. (Galaatlastele 6:10) Eriti siis, kui meie kaaskristlased satuvad õnnetusse või on puuduses või mures, anname armastavat materiaalset ning vaimset abi. Mispärast? Seepärast, et me armastame üksteist. Me tahame ka, et nad oleksid võimelised hoidma kõikumatult kinni oma lootuse avalikust tunnistamisest, „sest sellised ohvrid meeldivad Jumalale väga”. — Heebrealastele 10:23—25; Jakoobuse 1:27.
Olge alluvad
15. a) Kuidas sa esitaksid oma sõnadega Heebrealastele 13:17 nõuande? b) Miks tuleb lugu pidada nendest, kes meid juhatavad?
15 Vastuvõetavate ohvrite ohverdamiseks peame olema täielikus koostöös Jumala organisatsiooniga. Paulus ei puudutanud autoriteediküsimust liialt, kui kirjutas: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.” (Heebrealastele 13:17) Meie peaksime määratud vanematest, kes koguduses juhatavad, lugu pidama, et nad ei peaks ohkama hädas meie puuduliku koostöö tõttu. Meie allumatus võib ülevaatajaile koormavaks saada ja see põhjustab meile vaimset kahju. Koostöövaim teeb vanematel abiandmise kergemaks ning aitab kaasa ühtsusele ja Kuningriigi kuulutamise töö edendamisele. — Laul 133:1—3.
16. Miks on sobiv alluda neile, kes meid juhatavad?
16 Kui sobiv on küll see, et allume neile, kes meid juhatavad! Nad õpetavad koosolekutel ja aitavad meid teenimises. Karjastena taotlevad nad meie heaolu. (1. Peetruse 5:2, 3) Nad aitavad meil hoida head vahekorda Jumala ning kogudusega. (Apostlite teod 20:28—30) Targale ja armastavale ülevaatamisele alludes ilmutame lugupidamist oma Kõrgeimale Ülevaatajale, Jehoova Jumalale, ning tema Abiülevaatajale, Jeesus Kristusele. — 1. Peetruse 2:25; Ilmutuse 1:1; 2:1—3:22.
Palvetage
17. Missuguseid palveid palus Paulus teha ja miks tal oli õigus seda paluda?
17 Et Paulus ja tema kaaslased olid heebrealastest võib-olla tagakiusamise pärast eraldatud, ütles ta: „Palvetage meie eest! Sest me oleme veendunud selles, et meil on hea [„aus”, NW] südametunnistus ja me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, NW]. Eriti ma palun seda teha selleks, et mind rutemini antaks teile tagasi.” (Heebrealastele 13:18, 19) Kui Paulus oleks olnud paadunud südametunnistusega ebaaus inimene, siis mis õigust oleks tal olnud paluda, et heebrealased palvetaksid tema eest, et ta võiks jälle nende juurde saada? (Õpetussõnad 3:32; 1. Timoteosele 4:1, 2) Muidugi oli ta aus teenija, kes hea südametunnistusega osutas judaistidele vastupanu. (Apostlite teod 20:17—27) Paulus oli kindel, et tal avaneb varem võimalus heebrealasi külastada, kui nad selle eest palvetavad.
18. Mida peaksime endalt küsima, kui soovime, et teised meie eest palvetaksid?
18 See, et Paulus palus heebrealasi palvetada, näitab meile, et kristlastel sobib üksteise eest isegi nimeliselt palvetada. (Võrdle Efeslastele 6:17—20.) Aga kui ootame, et teised palvetaksid meie eest, kas ei peaks me siis olema apostli sarnased ja tegema kindlaks, et meil ’on aus südametunnistus ja me tahame kõiges käituda ausalt’? Kas sina oled kõiges aus? Ja kas sa loodad palvele samuti kui Paulus? — 1. Johannese 5:14, 15.
Lõppsõna ja manitsus
19. a) Mis oli Pauluse palvemeelne soov heebrealastele? b) Miks uus leping on igavene leping?
19 Paludes heebrealasi palvetada, esitas Paulus palvemeelse soovi, öeldes: „Aga rahu Jumal, kes surnuist on üles toonud igavese lepingu vere läbi lammaste suure karjase, meie Issanda Jeesuse, varustagu teid kõige heaga tegema tema tahtmist ja saatku teie sees korda seda, mis on tema meelt mööda, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.” (Heebrealastele 13:20, 21) Pidades silmas rahuküllast maad, äratas „rahu Jumal” üles Kristuse igavesele elule taevas, kus Jeesus esitas oma äravalatud vere väärtuse, mis pani kehtima uue lepingu. (Jesaja 9:5, 6; Luuka 22:20) See on igavene leping, sest need, kes maa peal elavad, saavad kestvat kasu Jumala 144 000 vaimse poja teenistusest, kes valitsevad taevas koos Jeesusega ja on uues lepingus. (Ilmutuse 14:1—4; 20:4—6) Just Kristuse kaudu varustab Jumal, kellele me austust anname, meid ’kõige heaga tegema tema tahtmist ja saadab meie sees korda seda, mis on tema meelt mööda’.
20. Kuidas sa Pauluse lõpumanitsust heebrea kristlastele oma sõnadega esitaksid ja selgitaksid?
20 Teadmata, kuidas heebrealased tema kirjasse suhtuvad, ütles Paulus: „Aga ma palun teid, vennad, võtke heaks see manitsussõna [kuuletuda Jumala Pojale, mitte judaistidele]! Ma olen teile ju lühidalt kirjutanud [arvestades selle kirja kaalukat sisu]. Teadke, et meie vend Timoteos on jälle [vangistusest] vaba. Temaga ühes, kui ta varsti tuleb, saan ma teid näha.” Arvatavasti Roomast kirjutades lootis apostel koos Timoteosega Jeruusalemma heebrealastele külla minna. Seejärel Paulus ütles: „Tervitage kõiki oma juhatajaid [palju tööd tegevaid vanemaid] ja kõiki pühasid [neid, kel on taevane lootus]! Teid tervitavad Itaalia vennad. [Jumala] arm [„ärateenimata headus”, NW] olgu teie kõikidega! ” — Heebrealastele 13:22—25.
Kiri, millel on püsiv väärtus
21. Milliseid tähtsaid punkte aitab kiri Heebrealastele meil mõista?
21 Kiri Heebrealastele aitab meil võib-olla rohkem kui ükski teine Pühakirja raamat mõista Seaduse all ohverdatud ohvrite tähendust. Läkitus näitab selgelt, et Jeesus Kristuse ohver on ainuke ohver, mis annab patuse inimkonna lunastamiseks vajaliku lunastushinna. Lisaks sellele on kirjas tähtis sõnum, et meil tuleb kuulata Jumala Poega.
22. Mis on mõned põhjused olla tänulikud kirja eest Heebrealastele?
22 Nagu kahest eelnevastki artiklist nägime, on meil muidki põhjusi olla tänulikud Jumalast inspireeritud kirja eest Heebrealastele. See aitab meil olla väsimatult teenimises ja see täidab meid julgusega, sest me teame, et Jehoova on meie Abimees. See julgustab meid ka kasutama oma huuli ning kõiki võimeid, et omakasupüüdmatult sooritada püha teenistust päeval ja ööl, ning ohverdada südamesttulevaid ohvreid, mis meeldivad meie kiitustväärt ja armastavale Jumalale, Jehoovale.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas aitas kiri Heebrealastele nendel valeõpetusi vältida?
◻ Missugune tähtis töö on Jumalale meeldivate ohvrite keskpunktis?
◻ Kes on need, kes ’juhatavad’, ja miks me peaksime neile alluma?
◻ Kuidas heebrealastele kirjutatud kiri palveid esile tõstab?
◻ Miks me võime öelda, et kirjal Heebrealastele on püsiv väärtus?