Jää „pelgulinna” ja ela!

„Tapja peab jääma oma pelgulinna kuni ülempreestri surmani.” — 4. MOOSESE 35:28.

 1. Kes on Veretasunõudja, ja mida ta varsti tegema hakkab?

JEHOOVA Veretasunõudja Jeesus Kristus on valmis lööma. Varsti asub see Tasuja koos oma inglitest väehulkadega tegevusse kõigi nende vastu, kes oma veresüüd ei kahetse. Tõesti, Jeesus asub kiirestilähenevas „suures viletsuses” teenima Jumala kohtuotsuste Täideviijana. (Matteuse 24:21, 22; Jesaja 26:21) Siis tuleb inimkonnal seista silmitsi oma veresüüga.

 2. Milline on ainus tõeline pelgupaik, ja millistele küsimustele tuleb meil vastus leida?

² Kõigil, kes tahavad kaitset leida ja oma elu päästa, tuleb kiiresti vastupiltlikku pelgulinna joosta! Kui põgenik linna sisse lastakse, peab ta sinna ka jääma, sest see on ainus tõeline pelgupaik. Kuid sa võid küsida: „Kuna enamik meist ei ole kunagi mitte kedagi tapnud, kas tõesti on meil siis veresüü? Miks on Jeesus Veretasunõudja? Mis on praegusaegne pelgulinn? Kas võib keegi sellest kunagi ohutult lahkuda?”

Kas tõesti on meil veresüü?

 3. Milline Moosese seaduse põhimõte aitab meil mõista, et miljardid maakeral elavad inimesed kannavad ühist veresüüd?

³ Üks Moosese seaduse põhimõte aitab meil mõista, et miljardid maakeral elavad inimesed kannavad ühist veresüüd. Jumal omistas iisraellastele kollektiivse vastutuse verevalamise eest. Kui keegi leiti tapetuna ja polnud teada, kes on mõrvar, pidid kohtumõistjad mõõtma vahemaa ümberkaudsete linnadeni, et määrata kindlaks neist lähim. Et süüst vabaneda, pidid arvatava veresüüga linna vanemad jõeorus, mida ei harita, murdma kaela mullikal, kellega polnud tööd tehtud. Seda tehti leviitidest preestrite ees, ’sest Jehoova valis nemad lahendama vägivallaga seotud riidusid’. Linna vanemad pesid oma käsi mullika kohal ja ütlesid: „Meie käed ei ole valanud seda verd ja meie silmad ei ole seda näinud! Anna andeks oma rahvale Iisraelile, kelle sa oled lunastanud, Jehoova! Ära pane süütut verd oma Iisraeli rahva keskele!” (5. Moosese 21:1—9) Jehoova Jumal ei tahtnud, et Iisraeli maa oleks verega rüvetatud või et see rahvas kannaks kollektiivset veresüüd.

 4. Mille eest lasub Suurel Baabülonil veresüü?

⁴ Tõepoolest, on olemas selline mõiste nagu kollektiivne ehk ühiskondlik veresüü. Mõtle tohutule veresüüle, mis lasub Suurel Baabülonil, valereligiooni ülemaailmsel impeeriumil. Ta on koguni joobnud Jehoova sulaste verest! (Ilmutuse 17:5, 6; 18:24) Ristiusumaailma religioonid küll väidavad, et nad järgivad Rahuvürsti, kuid sõdade, religioosse inkvisitsiooni ja surma külvavate ristisõdadega on nad Jumala ees enda peale veresüü tõmmanud. (Jesaja 9:5; Jeremija 2:34) Tegelikult on eelkõige just nemad süüdi selles, et käesoleval sajandil on kahes maailmasõjas tapetud miljoneid inimesi. Sellepärast peab Jumal veresüüdlasteks nii valereligiooni pooldajaid kui ka inimeste peetud sõdade toetajaid ja neis osalejaid.

 5. Kuidas sarnanevad mõned inimesega, kes Iisraelis kogemata kellegi tapnud oli?

⁵ Mõned on põhjustanud teise inimese surma kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Teised on osalenud grupiviisilistes tapmistes, kuna nad on ehk lasknud end religioonijuhtidel veenda, et see on Jumala tahe. Kolmandad on Jumala sulaseid taga kiusanud ja tapnud. Ja isegi kui me pole midagi taolist teinud, tuleb meil inimelude hävitamise eest siiski kanda ühiskondlikku vastutust, kuna me ei tundnud Jumala seadust ega tahet. Me sarnaneme inimesega, ’kes tahtmatult tappis oma ligimese, keda ta varem ei vihanud’. (5. Moosese 19:4) Taolised inimesed peaksid Jumalalt halastust anuma ja vastupiltlikku pelgulinna jooksma. Vastasel korral tuleb neil kohtuda Veretasunõudjaga, kes teeb neile lõpu.

Jeesuse tähtsad rollid

 6. Miks võib öelda, et Jeesus on inimkonna lähim sugulane?

⁶ Iisraelis oli veretasunõudjaks surmasaanu lähim meessoost sugulane. Et nüüdisaegne Veretasunõudja võiks tasuda kõigi maa peal tapetud inimeste ja eriti just Jehoova sulaste eest, peab ta kogu inimkonna sugulane olema. Selles rollis on Jeesus Kristus. Ta sündis täiusliku inimesena. Jeesus andis oma patuta elu surma kaudu lunastusohvriks, ja pärast ülestõusmist taevasse esitas ta selle ohvri väärtuse Jumalale patuse Aadama surevate järglaste heaks. Sel viisil sai Kristus inimkonna Lunastajaks, meie lähimaks sugulaseks — seaduspäraseks Veretasunõudjaks. (Roomlastele 5:12; 6:23; Heebrealastele 10:12) Jeesuse kohta öeldakse, et ta on oma võitud järelkäijate vend. (Matteuse 25:40, 45; Heebrealastele 2:11—17) Taevase Kuningana saab ta „Igaveseks Isaks” neile, kes tema maiste alamatena tema ohvrist kasu saavad. Nad elavad igavesti. (Jesaja 9:5, 6) Seega on Jehoova selle inimkonna Sugulase põhjendatult määranud Veretasunõudja ametisse.

 7. Mida teeb Jeesus suure Ülempreestrina inimeste heaks?

⁷ Jeesus on ka patuta, läbiproovitud ja kaastundlik Ülempreester. (Heebrealastele 4:15) Selles rollis rakendab ta oma pattelepitavast ohvrist tulenevat kasu inimkonna heaks. Pelgulinnad rajati „Iisraeli lastele ning võõrale ja majalisele nende seas”. (4. Moosese 35:15) Seega rakendas suur Ülempreester oma lunastusohvrist tulenevat kasu esmalt oma võitud järelkäijate, „Iisraeli laste” heaks. Praegu rakendatakse seda ’võõraste’ ja ’majaliste’ heaks, kes on vastupiltlikus pelgulinnas. Need Issanda Jeesuse Kristuse „teised lambad” loodavad elada igavesti maa peal. — Johannese 10:16; Laul 37:29, 34.

Tänapäevane pelgulinn

 8. Mis on vastupiltlik pelgulinn?

⁸ Mis on vastupiltlik pelgulinn? See pole mingisugune geograafiline asupaik, nagu seda oli näiteks Hebron, üks kuuest leviitide pelgulinnast, kus elas ka Iisraeli ülempreester. Tänapäevane pelgulinn on korraldus, mille Jumal on teinud selleks, et kaitsta meid surma eest, mille me oleme ära teeninud, kuna oleme rikkunud tema käsku seoses vere pühadusega. (1. Moosese 9:6) Igaüks, kes on seda käsku kas tahtlikult või tahtmatult rikkunud, peab taotlema, et Jumal talle andestaks ja kustutaks tema patud usu alusel Ülempreestri Jeesuse Kristuse veresse. Taevase lootusega võitud kristlased ja maise lootusega „suur rahvahulk” saavad kasu Jeesuse pattelepitavast ohvrist, ja nad on vastupiltlikus pelgulinnas. — Ilmutuse 7:9, 14; 1. Johannese 1:7; 2:1, 2.

 9. Kuidas rikkus Tarsosest pärit Saulus käsku, mille Jumal oli andnud vere kohta, ja kuidas ta oma meelemuutust ilmutas?

⁹ Enne kui apostel Paulus sai kristlaseks, oli ta rikkunud vere kohta antud käsku. Tarsosest pärit Saulusena kiusas ta taga Jeesuse järelkäijaid ja kiitis koguni heaks nende mõrvamise. „Aga,” ütles Paulus, „ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles.” (1. Timoteosele 1:13; Apostlite teod 9:1—19) Saulus oli kahetseva meelega, mida hiljem tõendasid tema paljud usuteod. Kuid et pääseda vastupiltlikku pelgulinna, on vaja rohkemat kui vaid usku lunastusse.

10. Kuidas on võimalik head südametunnistust saada, ja mida tuleb teha selle säilitamiseks?

¹⁰ Inimene, kes kogemata kellegi tapnud oli, võis Iisraeli pelgulinna jääda ainult sel juhul, kui ta suutis tõestada, et seoses verevalamisega on tal Jumala ees hea südametunnistus. Et head südametunnistust saada, tuleb meil näidata üles usku Jeesuse ohvrisse, kahetseda oma patte ja muuta oma eluviisi. Meil tuleb head südametunnistust nõuda sel teel, et pühendume Kristuse kaudu palves Jumalale ja sümboliseerime seda veeristimisega. (1. Peetruse 3:20, 21) Hea südametunnistus võimaldab meil Jehoovaga puhtad suhted luua. Hea südametunnistuse säilitamiseks on ainus viis käituda kooskõlas Jumala nõuetega ja teha tööd, mis meile vastupiltlikus pelgulinnas teha on antud, täpselt nagu muistsete pelgulinnade põgenikud pidid täitma seadust ja tegema neile antud tööd. Tänapäeval on Jehoova rahva peamiseks tööks Kuningriigi sõnumi kuulutamine. (Matteuse 24:14; 28:19, 20) Selle töö tegemine aitab meil olla nüüdisaegse pelgulinna kasulikud elanikud.

11. Millest tuleb meil hoiduda, et võiksime kaitstult tänapäevasesse pelgulinna jääda?

¹¹ Kui me lahkuksime tänapäevasest pelgulinnast, tähendaks see seda, et me seaksime end hävinguohtu, sest Veretasunõudja hakkab peagi tegutsema kõigi nende vastu, kellel on veresüü. Praegu pole sobiv aeg lasta ennast tabada väljastpoolt seda kaitsvat linna ega selle karjamaade ohtlikelt äärealadelt. Me jääksime vastupiltlikust pelgulinnast väljapoole, kui kaotaksime usu Ülempreestri pattelepitavasse ohvrisse. (Heebrealastele 2:1; 6:4—6) Me poleks kaitstud ka siis, kui võtaksime omaks ilmaliku eluviisi, jääksime Jehoova organisatsioonis kõrvalseisjaks või loobuksime oma taevase Isa õiglaste mõõdupuude järgi elamisest. — 1. Korintlastele 4:4.

Vabanenud pelgulinnast

12. Kui kauaks peavad vastupiltlikku pelgulinna jääma need, kes varem olid veresüüdlased?

¹² Inimene, kes Iisraelis kogemata kellegi tapnud oli, pidi jääma pelgulinna „kuni ülempreestri surmani”. (4. Moosese 35:28) Aga kui kauaks peavad vastupiltlikku pelgulinna jääma need, kes varem olid veresüüdlased? Seniks, kuni nad Ülempreestri Jeesuse Kristuse teeneid enam ei vaja. „Ta [võib] ka täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde,” ütles Paulus. (Heebrealastele 7:25) Niikaua kuni ebatäiuslikke inimesi määrib patt ja kestab endine veresüü, on Ülempreestri teeneid vaja selleks, et nad võiksid Jumala ees õiglases seisundis olla.

13. Kes on nüüdisaegsed „Iisraeli lapsed”, ja kui kauaks peavad nad „pelgulinna” jääma?

¹³ Pea meeles, et muistsed pelgulinnad rajati „Iisraeli lastele”, võõrastele ja majalistele. „Iisraeli lapsed” on vaimsed iisraellased. (Galaatlastele 6:16) Nemad peavad vastupiltlikku pelgulinna jääma niikauaks, kuni nad maa peal elavad. Miks? Sellepärast, et nad on ikka veel ebatäiuslikus lihas ja vajavad oma taevase Ülempreestri lepitust. Aga kui need võitud kristlased surevad ja taevas vaimsele elule äratatakse, ei vaja nad enam Ülempreestri lepitusteenistust; nad hülgavad igaveseks liha ja sellega seotud veresüü. Taoliste ülestõusnud võitute suhtes sureb Ülempreester oma lepitavas, kaitsvas rollis.

14. Miks veel peavad taevase lootusega kristlased tänapäevasesse pelgulinna jääma?

¹⁴ Juba üksnes selle tõttu, et need, kes saavad taevas „Kristuse kaaspärijateks”, on olemuselt inimesed, peavad nad jääma vastupiltlikku pelgulinna senikauaks, kuni nad oma maise teekonna surres ustavalt lõpetavad. Kui nad surevad, ohverdavad nad igaveseks oma inimolemuse. (Roomlastele 8:17; Ilmutuse 2:10) Jeesuse ohvrist on aga kasu vaid neile, kes on olemuselt inimesed. Seega sureb Ülempreester nende vaimsete iisraellaste jaoks siis, kui nad äratatakse üles vaimolenditena, kes elavad igavesti taevas ’jumaliku loomuse osalistena’. — 2. Peetruse 1:4, UT.

15. Kes on praegusaegsed ’võõrad’ ja ’majalised’, ning mida suur Ülempreester nende heaks teeb?

¹⁵ Millal „sureb” Ülempreester praegusaegsete ’võõraste’ ja ’majaliste’ jaoks ning laseb neil lahkuda vastupiltlikust pelgulinnast? Need suure rahvahulga liikmed ei saa tulla sellest pelgulinnast välja kohe pärast suurt viletsust. Miks mitte? Sellepärast, et nad on siis ikka veel oma ebatäiuslikus, patuses lihas ja peavad Ülempreestri kaitse all olema. Kuna nad saavad tema tuhat aastat kestva kuninga- ja preestriameti kestel kasu tema lepitusteenistusest, saavutavad nad inimliku täiuslikkuse. Seejärel esitab Jeesus nad Jumalale, et ta paneks nende laitmatuse viimasele, igavest tähtsust omavale katsele, lastes lühikeseks ajaks lahti Saatana ja tema deemonid. Kuna nad läbivad selle katse ja saavutavad Jumala heakskiidu, kuulutab Jehoova nad õiglaseks. Nad saavutavad inimliku täiuslikkuse selle sõna kõige otsesemas mõttes. — 1. Korintlastele 15:28; Ilmutuse 20:7—10.a

16. Millal ei vaja suures viletsuses ellujäänud enam Ülempreestri lepitusteenistust?

¹⁶ Seega peavad need, kes suures viletsuses ellu jäävad, säilitama hea südametunnistuse, jäädes vastupiltlikku pelgulinna Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpuni. Täiuslikuks saanud inimestena pole neil Ülempreestri lepitusteenistust enam vaja, ja nad väljuvad tema kaitse alt. Siis sureb Jeesus neile Ülempreestrina, sest ta ei pea enam oma puhastava ohvrivere abil nende kasuks tegutsema. Sel ajal lahkuvad nad vastupiltlikust pelgulinnast.

17. Miks ei pea vastupiltlikku pelgulinna minema ja sinna jääma need, kes Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal surnuist üles äratatakse?

¹⁷ Kas peavad vastupiltlikku pelgulinna minema ja sinna ülempreestri surmani jääma ka need, kes Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal surnuist üles äratatakse? Ei, sest surres said nad kätte karistuse oma patususe eest. (Roomlastele 6:7; Heebrealastele 9:27) Kuid sellegipoolest aitab Ülempreester neil täiuslikuks saada. Kui nad pärast tuhandeaastast rahuriiki viimase katse edukalt läbivad, kuulutab Jumal ka nemad õiglaseks, tagades neile igavese elu maa peal. Muidugi toob Jumala nõuete mittetäitmine kaasa hukkamõistva kohtuotsuse ja hävingu kõigile inimestele, kes viimast katset laitmatuna ei läbi.

18. Mis jäävad inimkonnale igaveseks seoses Jeesuse kuninga- ja preestriametiga?

¹⁸ Iisraeli ülempreestrid surid lõpuks. Kuid Jeesus „sai ülempreestriks igavesti Melkisedeki korra järgi”. (Heebrealastele 6:19, 20; 7:3, meie kursiiv) Niisiis ei tähenda see veel Jeesuse elu lõppu, kui ta Ülempreestrina lakkab tegutsemast inimkonna vahetalitaja ametis. Head tulemused, mis ta Kuninga ja Ülempreestrina teenides saavutab, jäävad inimkonnale igaveseks, ja inimesed on siis igavesti tema tänuvõlglased selle eest, et ta neis ametites teenis. Lisaks sellele on Jeesus läbi kogu igaviku Jehoova puhta kummardamise esirinnas. — Filiplastele 2:5—11.

Väärtuslikud õppetunnid meile

19. Mida võib pelgulinnadekorraldusest õppida vihkamise ja armastuse kohta?

¹⁹ Me võime pelgulinnadekorraldusest palju õppida. Näiteks seda, et mitte ühelgi inimesetapjal, kes oma ohvrit mõrvarlikult vihkas, ei lastud pelgulinnas elada. (4. Moosese 35:20, 21) Kuidas võiks siis keegi, kes on vastupiltlikus pelgulinnas, lasta oma südames kasvada vihkamisel oma venna vastu? „Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja,” kirjutas apostel Johannes, „ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.” Sellepärast „armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast”. — 1. Johannese 3:15; 4:7.

20. Mida peavad tegema need, kes on vastupiltlikus pelgulinnas, et leida kaitset Veretasunõudja eest?

²⁰ Et need, kes kogemata olid inimese tapnud, võiksid leida kaitset veretasunõudja eest, pidid nad pelgulinna jääma ega tohtinud selle karjamaadest kaugemale minna. Aga mida öelda nende kohta, kes on vastupiltlikus pelgulinnas? Et olla kaitstud suure Veretasunõudja eest, ei tohi nad sellest linnast lahkuda. Tõesti, nad peavad hoiduma ahvatlusest minna nii-öelda karjamaade äärealadele. Nad peavad olema ettevaatlikud, et mitte lasta oma südames areneda armastusel Saatana maailma vastu. See võib nõuda palveid ja pingutusi, kuid sellest sõltub nende elu. — 1. Johannese 2:15—17; 5:19.

21. Millist tasutoovat tööd teevad need, kes on tänapäevases pelgulinnas?

²¹ Need, kes kogemata olid inimese tapnud, pidid muistsetes pelgulinnades viljakad töötegijad olema. Samamoodi on ka võitud „Iisraeli lapsed” lõikustöö tegijate ja Kuningriigi kuulutajatena head eeskuju andnud. (Matteuse 9:37, 38; Markuse 13:10) Tänapäevases pelgulinnas olevatel maise lootusega kristlastel on ’võõraste’ ja ’majalistena’ eesõigus teha seda elupäästvat tööd koos nende võitutega, kes veel maa peal on. Ja kui suure tasu see töö küll toob! Need, kes vastupiltlikus pelgulinnas ustavalt tööd teevad, pääsevad igavesest surmast Veretasunõudja käe läbi. Selle asemel saavad nad igavest kasu tema teenistusest Jumala suure Ülempreestrina. Kas sina jääd pelgulinna ja võid elada igavesti?

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks võib öelda, et miljardid maakeral elavad inimesed on veresüüdlased?

◻ Milliseid rolle täidab Jeesus Kristus seoses inimkonnaga?

◻ Mis on vastupiltlik pelgulinn, ja kuidas võib keegi sinna sisse pääseda?

◻ Millal vabanevad inimesed vastupiltlikust pelgulinnast?

◻ Milliseid tähtsaid asju me võime õppida pelgulinnadekorraldusest?

[Pilt lk 16]

Kas sa tead, milliseid rolle täidab Jeesus Kristus?