Kas sa oled hõivatud surnud tegudega või Jehoova teenimisega?

„VABANDUST, aga mul on kiire.” See on üks vastuväide, mida esitatakse Jehoova tunnistajatele, kui nad avalikult Kuningriigi head sõnumit kuulutavad. (Matteuse 24:14) Ja kuigi väide „mul on kiire” ei tähenda mõnikord rohkemat kui mugavat vabandust, on tõsi, et paljudel inimestel on kiire. Nad on tõeliselt vaevatud „selle asjadesüsteemi murest” — survest, mis tuleb elatise teenimisest, maksude maksmisest, tööle ja töölt koju jõudmisest, laste kasvatamisest, kodu, auto ja muu omandi eest hoolitsemisest. — Matteuse 13:22, NW.

Ent kuigi inimestel võib olla tõepoolest kiire, on vähesed neist hõivatud tegudega, mis on tõeliselt kasulikud ehk viljakad. Asi on nõnda, nagu kord kirjutas tark mees Saalomon: „Mis on inimesel kõigest oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all? On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel! Seegi on tühi töö!” — Koguja 2:22, 23.

Piibel nimetab taolist tühist tegevust ka „surnud tegudeks”. (Heebrealastele 9:14) Kas taolised teod on sinu elus ülekaalus? Sulle kui kristlasele peaks see palju huvi pakkuma, arvestades, et Jumal ’tasub igaühele ta tegusid mööda’. (Laul 62:13) Ja kuna „aeg on lühike”, peaksime me olema eriti huvitunud sellest, et me ei raiskaks aega tegudele, mis on surnud. (1. Korintlastele 7:29) Aga mis siis on surnud teod? Kuidas me peaksime neisse suhtuma? Ja kuidas me võime olla kindlad, et me oleme hõivatud tegudega, millel on tõeline väärtus?

Surnud tegude äratundmine

Paulus kirjutas Heebrealastele 6:1, 2: „Sellepärast jätkem kõrvale algõpetus Kristusest ja püüdkem täiuslikkusele ning ärgem hakakem uuesti rajama alust pöördumisele surnud tegudest ja usule Jumalasse, õpetusele ristimisest ja käte pealepanemisest, surnute ülestõusmisest ja igavesest hukatusest.” Pane tähele, et „algõpetus” hõlmas „pöördumist surnud tegudest”. Kristlastena olid Pauluse kirjade lugejad juba pöördunud taolistest surnud tegudest. Kuidas nii?

Enne Kristuse vastuvõtmist olid mõned esimese sajandi inimesed hõivatud surnud „liha tegudega”, nimelt „hooruse, rüveduse, kiimaluse, ebajumalateenistuse, nõiduse” ja teiste põlastusväärsete tegudega. (Galaatlastele 5:19—21) Kui taolisi tegusid ei hoita kontrolli all, viivad nad vaimsesse surma. Ent need kristlased olid pöördunud hävinguteelt, kahetsenud, ja nad olid armulikult „puhtaks pestud”. Seega tundsid nad rõõmu puhtast seisundist Jehoova ees. — 1. Korintlastele 6:9—11.

Ent mitte kõigil kristlastel polnud tarvis pöörduda tegudest, mis olid kurjad või ebamoraalsed. Pauluse kiri oli adresseeritud peamiselt juudi usklikele, kellest paljud olid kahtlemata rangelt Moosese Seadusest kinni pidanud, enne kui nad Kristuse vastu võtsid. Millistest surnud tegudest nad siis olid pöördunud? Kindlasti polnud midagi väära selles, et nad pidasid kinni Seaduse rituaalidest ja toitumisnõuetest. Kas polnud siis Seadus „püha ja õige ja hea”? (Roomlastele 7:12) Jah, oli, kuid Roomlastele 10:2, 3 ütles Paulus juutide kohta: „Ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda; sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.”

Jah, juudid uskusid ekslikult, et Seadusest piinliku hoolega kinnipidamise tõttu võivad nad pälvida pääste. Ent Paulus selgitas, et „inimene ei saa õigeks käsu tegudest, vaid üksnes Kristuse Jeesuse usu kaudu”. (Galaatlastele 2:16) Kui Kristuse lunastusohver oli toodud, olid Seaduse teod — vaatamata sellele, kui pühad või õilsad nad olid — surnud teod ja neil polnud pääste saamisel mingit väärtust. Niisiis otsisid õige südameseisundiga juudid Jumala soosingut, kahetsedes taolisi surnud tegusid ja lastes end ristida, sümboliseerimaks oma kahetsemist. — Apostlite teod 2:38.

Mida me sellest õpime? Surnud teod võivad sisaldada enamat kui vaid kurje või ebamoraalseid tegusid; need hõlmavad igat tegu, mis on vaimselt surnud, tühine või viljatu. Aga kas ei kahetse kõik kristlased taolisi surnud tegusid enne ristimist? See on tõsi, kuid mõned esimese sajandi kristlased langesid tagasi ebamoraalsesse käitumisse. (1. Korintlastele 5:1) Ja ka juudi kristlaste seas valitses kalduvus pöörduda tagasi Moosese Seaduse surnud tegude juurde. Paulusel tuli taolistele inimestele meelde tuletada, et nad ei pöörduks tagasi surnud tegude juurde. — Galaatlastele 4:21; 5:1.

Surnud tegude suhtes valvel olemine

Seetõttu peab Jehoova rahvas tänapäeval olema hoolas, et mitte langeda tagasi surnud tegude püünisesse. Tegelikult rünnatakse meid igast küljest survega minna moraali suhtes kompromissile, olla ebaaus ja teha seksuaalses mõttes sündsusetuid tegusid. On kurb mainida, et igal aastal annavad tuhanded kristlased taolisele survele alla, ja kui nad ei kahetse, eemaldatakse nad kristlikust kogudusest. Niisiis peab kristlane rohkem kui kunagi varem järgima Pauluse nõuannet Efeslastele 4:22—24: „Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene [„isiksus”, NW], kes ennast hävitab järgides petlikke himusid, ja saada uueks oma meele vaimus ning riietuda uue inimesega [„isiksusega”, NW], kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse.”

Muidugi olid efeslased, kellele Paulus kirjutas, küllaltki suurel määral juba riietunud uue isiksusega. Kuid Paulus aitas neil mõista, et nõnda toimimine on jätkuv protsess! Kui kristlane lakkamatult ei pingutanud, võis ta langeda tagasi surnud tegude juurde petlike soovide kaudu, mis püsivalt avaldavad laostavat mõju. Seesama peab paika ka meie suhtes tänapäeval. Me peame püüdma pidevalt riietuda uue isiksusega, lubamata seda rüvetada ühelgi iseloomujoonel, mille olime omandanud oma vanal eluteel. Me peame hoiduma — vihkama — kurjade liha tegude igat vormi. „Teie, kes armastate Jehoovat, vihake kurja!” õhutab laulik. — Laul 97:10.

Väärib kiitust, et suur enamus Jehoova rahvast tänapäeval on seda nõuannet järginud ja moraalselt puhtaks jäänud. Ent mõningaid on kõrvale juhtinud teod, mis iseenesest pole tingimata valed, kuid mis on lõppkokkuvõttes tühised ja viljatud. Näiteks on mõningaid kaasa haaranud rahategemisplaanid või materiaalsete asjade soetamine. Kuid Piibel hoiatab: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse.” (1. Timoteosele 6:9) Teiste jaoks on ilmalik haridus püüniseks osutunud. On tõsi, et teatud ilmalik haridustase on ehk vajalik, et leida tööd. Kuid püüdes saavutada aeganõudvat ilmalikku kõrgharidust, on mõned endid vaimselt kahjustanud.

Jah, paljud teod pole ehk iseenesest moraalselt väärad. Kuid nad on sellest hoolimata surnud teod, kui nad praegu meie elule eriti midagi juurde ei lisa ega too meile Jehoova Jumala heakskiitu. Taolised teod nõuavad aega ja energiat, kuid ei too mitte mingit vaimset kasu ega kestvat värskendust. — Võrdle Koguja 2:11.

Kahtlemata püüad sa hoolega olla hõivatud väärtusliku vaimse tegevusega. See aitab sul end korrapäraselt järele uurida. Aeg-ajalt võiksid esitada endale küsimusi, nagu: „Kas mu teenistusest osavõtt ja koosolekutel käimine kannatab seetõttu, et ma olen võtnud endale mittevajalikku ilmalikku tööd?” „Kas mul on aega puhkuseks, kuid on vähe aega isiklikuks ja perekondlikuks uurimiseks?” „Kas ma kulutan hulgaliselt aega ja energiat materiaalse omandi eest hoolitsemiseks, kuid ei hoolitse nende eest, kes koguduses abi vajavad, näiteks haigete ja eakate inimeste eest?” Vastused neile küsimustele ilmutavad ehk vajadust omistada omalt poolt suuremat tähtsust vaimsetele tegudele.

Ole hõivatud Jehoova teenimisega

Nagu ütleb 1. Korintlastele 15:58 (NW), on „rohkesti teha Issanda töös”. Kõige tähtsamad on Kuningriigi kuulutustöö ja inimeste jüngriteks tegemise töö. Paulus rõhutas 2. Timoteosele 4:5: „Tehke hea sõnumi kuulutamine põhjalikult teenistuses olles oma elutööks.” (Jerusalem Bible) Ka vanematel ja teenistusabilistel on karja eest hoolitsemisel palju ära teha. (1. Timoteosele 3:1, 5, 13; 1. Peetruse 5:2) Samuti on perekonnapeadel — kellest paljud on üksikvanemad — kaalukas kohustus hoolitseda oma perekonna eest ja aidata oma lastel suhetes Jehoovaga kasvada. Mõnikord võivad taolised teod olla kurnavad, isegi ülejõukäivad. Kuid need pole kaugeltki surnud teod, need toovad tõelise rahulduse!

Probleem seisneb selles: kuidas leida kõigi nende tingimata väärtuslike tegude tegemiseks aega? Oluliselt tähtsad on enesedistsipliin ja isiklik organiseeritus. Paulus kirjutas 1. Korintlastele 9:26, 27: „Ma ei jookse nagu pimedast peast, ma ei võitle nõnda nagu see, kes tuult peksab, vaid ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust öeldes ise ei saaks kõlvatuks.” Selle teksti põhimõtte rakendamise üks tee oleks sinu isikliku kindlakskujunenud toimimisviisi ja elustiili perioodiline läbikatsumine. Sa ehk avastad, et sa võid välja jätta terve hulga sinu aja ja energia kasutuid kurnajaid.

Kas sa näiteks kulutad hulgaliselt oma energiat ja aega telerivaatamisele, puhkusele, ilmaliku kirjanduse lugemisele või hobidele? Nagu teatab üks ajalehe The New York Times artikkel, kulutab Ühendriikide täiskasvanud elanik keskmiselt „üle 30 tunni nädalas” telerivaatamisele. Kindlasti võiks seda aega paremini kasutada! Ühe reisiva ülevaataja naine teatab: „Lülitasin peaaegu täielikult välja kõik ajaraiskajad, nagu näiteks telerivaatamise.” Mis oli selle tulemus? Ta oli võimeline täielikult läbi lugema kaheköitelise Piibli entsüklopeedia Insight on the Scriptures!

Ka sina võid kaaluda, mil määral sa võid oma elustiili lihtsustada. Saalomon ütles: „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11) Kas oled sa pühendanud hulgaliselt oma aega ja energiat mittevajaliku materiaalse vara eest hoolitsemisele? On tõsi, et mida rohkem asju meil on, seda rohkem asju tuleb meil säilitada, kindlustada, parandada ja kaitsta. Kas poleks sul parem teatud varast lihtsalt lahti saada?

Oma aja parema kasutamise teine viis on realistliku ajakava koostamine. Taoline ajakava peaks võtma arvesse ka inimese vajaduse lõõgastumise ja puhkuse järele. Kuid eesõigus peaks antama vaimsetele huvidele. Peaks varutama aega kõigist koguduse koosolekutest regulaarseks osavõtuks. Samuti võiksid eelnevalt kindlaks määrata, millised päevad või õhtud võiksid pühendada hea sõnumi kuulutamise tööle. Hoolika planeerimisega on sul ehk võimalik selles teenistuses osalemist isegi suurendada, teenides ehk aeg-ajalt abipioneerina. Ent võta kindlasti aega isiklikuks ja perekondlikuks uurimiseks, lülitades sisse põhjaliku koosolekuteks ettevalmistumise. Kui sa oled ette valmistunud, ei saa sa koosolekutest mitte ainult iseendale rohkem kasu, vaid sul on ka parem võimalus oma kommentaaride kaudu teisi ’õhutada armastusele ja headele tegudele’. — Heebrealastele 10:24.

Uurimiseks aja leidmine võib nõuda mõningate ohvrite toomist. Näiteks tõusevad kogu maailma Beeteli pered hommikul vara, et arutada päevateksti. Kas sinul oleks võimalik igal hommikul natuke aega välja osta, et isiklikult uurida? Laulik ütles: „Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin! Sinu sõna peale ma loodan!” (Laul 119:147) Muidugi nõuab hommikul vara tõusmine mõistliku magamaminekuaja kavandamist, nii et sa oled järgmise päeva alguseks heas vormis ja puhanud.

Kasu, mida toob hõivatus Jehoova teenimisega

Et oleks „rohkesti teha Issanda töös”, on tarvis planeerimist, distsipliini ja eneseohverdamist. Kuid selle tulemusena võid sa nautida lõpmata suurt kasu. Niisiis jää hõivatuks mitte surnud või tühiste tegudega, vaid Jehoova teenimisega. Sest taoliste tegudega näitad sa üles oma usku, saad Jumala heakskiidu ja lõpuks tasuks igavese elu!

[Pilt lk 28]

Realistliku ajakava koostamine aitab kristlasel oma aega targemini kasutada