„Teie juuksekarvadki” on Jehoova ära lugenud

„Ükski neist [varblastest] ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.” (MATTEUSE 10:29, 30)

1., 2. a) Miks tundis Iiob, et Jumal on ta maha jätnud? b) Kas Iiobi sõnad tähendavad seda, et ta oli pöördunud Jehoova vastu? Selgita.

„MA KISENDAN su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind! Sa oled muutunud julmaks mu vastu, sa kiusad mind oma vägeva käega!” Mees, kes neid sõnu Jumala poole hüüdis, tundis suurt ängistust ja pole ka ime: ta oli kaotanud elatise, tema lapsed olid hukkunud ebatavalises loodusõnnetuses ja ta ise oli jäänud kurnavasse haigusesse. See mees oli Iiob ja tema ränk katsumus on pandud meie heaks Piiblisse kirja. (Iiob 30:20, 21.)

² Iiobi sõnadest võib jääda mulje, nagu oleks ta pöördunud Jumala vastu, aga nii see polnud. Iiob rääkis lihtsalt, millist ahastust ta südamepõhjas tundis (Iiob 6:2, 3). Kuna Iiob ei teadnud, et tema katsumuste taga on Saatan, arvas ta ekslikult, et Jumal on ta maha jätnud. Kord Iiob koguni ütles Jehoovale: „Miks peidad oma palge ja pead mind oma vaenlaseks?” (Iiob 13:24).a

 3. Mida me võime mõelda, kui meid tabavad raskused?

³ Tänapäeval põhjustavad paljudele Jehoova teenijatele pidevaid raskusi sõjad, poliitilised või sotsiaalsed pöörded, loodusõnnetused, kõrge iga, haigused, äärmine vaesus ja valitsuse keelud. Nähtavasti tuleb sinulgi toime tulla mitmesuguste katsumustega. Sinagi võid mõnikord mõelda, et Jehoova peidab oma palet sinu eest. Kindlasti on sulle teada Johannese 3:16 sõnad: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Aga kui sind on tabanud raskused, millest sa väljapääsu ei näe, võid ehk mõelda: kas Jumal armastab ka mind? Kas ta paneb tähele, mida ma läbi elan? Kas ta hoolib minust?

 4. Millise pideva katsumusega pidi Paulus toime tulema, ja kuidas see meid puudutab?

⁴ Pane tähele, mis juhtus apostel Paulusega. „Mulle [on] liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikaga lööma,” kirjutas ta ja lisas: „Sellesama pärast olen ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.” Jehoova kuulis tema palveid. Siiski andis ta Paulusele mõista, et ta ei too ime kaudu lahendust. Selle asemel tuli Paulusel toetuda Jumala väele, et saada hakkama „liha sisse antud vaiaga”.b (2. Korintlastele 12:7–9.) Nagu Paulusel, võib sinulgi mõni katsumus kesta pikemat aega. Võib-olla sa mõtled: kas see, et Jehoova ei ole midagi ette võtnud seoses minu katsumusega, tähendab, et ta ei tea, millises olukorras ma olen või et ta ei hooli minust? Ei, seda see kindlasti ei tähenda! Jehoova sügav huvi iga oma ustava teenija vastu ilmneb selgelt Jeesuse sõnadest oma apostlitele peagi pärast nende väljavalimist. Vaadakem, millist julgustust tema sõnad meile tänapäeval pakuvad.

Miks pole vaja karta?

5., 6. a) Kuidas aitas Jeesus apostlitel kartmatult tulevastele sündmustele vastu minna? b) Millest oli näha Pauluse veendumust, et Jehoova hoolib temast?

⁵ Apostlid said Jeesuselt erakordseid võimeid, muu hulgas „meelevalla rüvedate vaimude üle, neid välja ajada ja parandada kõike tõbe ja kõike viga”. Siiski ei tähendanud see seda, et nad ei kogenud kunagi katsumusi ega raskusi. Vastupidi, Jeesus kirjeldas üksikasjalikult mõningaid asju, mis nendega võis juhtuda. Ta innustas apostleid: „Ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa.” (Matteuse 10:1, 16–22, 28.)

⁶ Aitamaks apostlitel mõista, miks neil pole vaja karta, tõi Jeesus kaks näidet. Ta sõnas: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!” (Matteuse 10:29–31). Pane tähele: Jeesus seostas raskustes kartmatuks jäämise veendumusega, et Jehoova hoolib meist isiklikult. Ilmselt oli Paulus selles kindel. Ta kirjutas: „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis temaga meile kõike muud annetama?” (Roomlastele 8:31, 32). Ükskõik, milliseid probleeme sa ka ei kohta, võid kindel olla selles, et Jehoova hoolib sinust, kui jääd talle lojaalseks. Jehoova hool ilmneb veel selgemini, kui uurime lähemalt Jeesuse sõnu apostlitele.

Varblase väärtus

7., 8. a) Kuidas suhtuti Jeesuse päevil varblastesse? b) Mis võib tõenäoliselt olla selle põhjuseks, et salmis Matteuse 10:29 kasutatakse kreeka keeles „varblase” kohta vähendussõna?

⁷ Jeesuse näited kirjeldavad hästi Jehoova huvi iga oma teenija vastu. Uurigem esiteks näidet varblastest. Jeesuse päevil tarvitati varblasi toiduks. Kuna nad kujutasid ohtu saagile, peeti neid üldiselt nuhtluseks. Varblased olid nii levinud ja odavad linnud, et kaks lindu võis osta tänapäevases vääringus umbes 60 sendi eest. Kahekordse summa eest ei oleks saanud mitte neli, vaid viis varblast – üks lind anti pealekauba, nagu poleks tal üldse mingit väärtust! (Luuka 12:6.)

⁸ Mõtle ka selle tavalise linnu suurusele. Paljude teiste lindudega võrreldes on isegi täiskasvanud varblane üsna väike. Siiski, see kreekakeelne sõna, mis on kirjakohas Matteuse 10:29 tõlgitud vastega „varblane”, viitab täpsemalt väikesele varblasele. Jeesus tahtis ilmselt, et tema apostlid kujutaksid endale ette kõige tähtsusetumat lindu. Nagu ühes teatmeteoses märgitakse, „mainib Jeesus näitena väga väikest lindu ja kasutab koguni selle vähendussõna”.

 9. Millise tähtsa mõtte toob välja Jeesuse näide varblastest?

⁹ Jeesuse võrdlusest selgub oluline mõte: see, mis näib väärtusetu inimestele, on tähtis Jehoova Jumalale. Jeesus rõhutas seda mõtet veelgi, kui lisas, et väike varblane ei „lange maha” ilma, et Jehoova seda tähele ei paneks.c Õpetus on ilmselge. Kui Jehoova Jumal märkab ka kõige väiksemat ja tähelepandamatut lindu, siis kui palju enam tunneb ta muret nende inimeste täbara olukorra üle, kes on otsustanud teda teenida!

10. Mida mõeldakse ütlusega „teie juuksekarvadki on kõik ära loetud”?

¹⁰ Lisaks varblaste näitele ütles Jeesus: „Teie juuksekarvadki on kõik ära loetud” (Matteuse 10:30). See lühike, kuid sügavamõtteline ütlus laiendab mõtet, mille Jeesus tõi varblaste näites. Tavaliselt kasvab inimese peas umbes sada tuhat juuksekarva. Enamasti tundub, et üks juuksekarv on teistega äravahetamiseni sarnane, ja et ükski ei vääri meie erilist tähelepanu. Ometi paneb Jehoova Jumal tähele igat juuksekarva ja loeb need ära. Kui seda arvesse võtta, siis kas leidub meie elus üldse midagi Jehoovale märkamatut? Pole kahtlustki, et Jehoova mõistab iga oma teenija unikaalsust. Tõesti, tema „näeb, mis südames” (1. Saamueli 16:7).

11. Kuidas väljendas Taavet oma usku sellesse, et Jehoova tunneb tema vastu huvi?

¹¹ Taavet, kes koges palju raskusi, uskus kindlalt, et Jehoova paneb teda tähele. „Jehoova, sa uurid mind läbi ja tunned mind!” kirjutas ta. „Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted!” (Laul 139:1, 2.) Sinagi võid kindel olla selles, et Jehoova tunneb sind isiklikult (Jeremija 17:10). Ära tee kiiresti järeldust, et sa oled liiga tähtsusetu Jehoova kõikenägevate silmade jaoks!

„Pane sina mu pisarad oma lähkrisse”

12. Kust me teame, et Jehoova on täiesti teadlik oma rahva kannatustest?

¹² Jehoova mitte ainult ei tunne igat oma teenijat, vaid ta on ka täiesti teadlik nende kannatustest. Näiteks siis, kui iisraellased olid rõhuvas orjuses, ütles Jehoova Moosesele: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu” (2. Moosese 3:7). Kui lohutav on küll teada, et kui me talume katsumusi, siis Jehoova näeb, mis toimub ja kuuleb meie hädakisa! Päris kindlasti ei ole ta meie kannatuste suhtes ükskõikne.

13. Mis näitab, et Jehoova tunneb tõesti kaasa oma teenijatele?

¹³ Jehoova hoolt nende vastu, kes on temaga suhted rajanud, võib näha veel sellest, mida ta tundis seoses iisraellastega. Ehkki nad kannatasid sageli oma kangekaelsuse pärast, kirjutas Jesaja Jehoova kohta: „Kõigis nende ahistustes tundis ta ahistust” (Jesaja 63:9, P 1997). Jehoova ustava teenijana võid olla veendunud selles, et kui sinul on valus, tunneb Jehoovagi valu. Kas see ei ajenda sind raskustele julgelt vastu seisma ja andma edaspidigi tema teenistuses oma parim? (1. Peetruse 5:6, 7.)

14. Millistes oludes on loodud Laul 56?

¹⁴ Kuningas Taavet oli veendunud, et Jehoova hoolib temast ja on tema suhtes osavõtlik. Seda on näha Laulust 56, mille Taavet lõi siis, kui ta põgenes mõrtsukaliku kuninga Sauli eest. Taavet põgenes Gatti, kus ta tundis hirmu kinnivõtmise ees, kui vilistid ta ära tundsid. Ta kirjutas: „Mu varitsejad püüavad mind rünnata kogu päeva, sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad.” Kuna Taavet oli hädaohus, pöördus ta Jehoova poole. „Kogu päeva nad moonutavad mu sõnu,” ütles ta, „kõik nende mõtted minu kohta sihivad kurjale.” (Laul 56:3, 6, P 1997.)

15. a) Mida Taavet mõtles, kui palus Jehooval panna oma pisarad lähkrisse või kirjutada raamatusse? b) Milles me võime kindlad olla, kui kogeme usukatseid?

¹⁵ Seejärel, nagu on kirjas Laulus 56:9, lausub Taavet järgmised huviäratavad sõnad: „Minu paguluspäevad olid sa ära lugenud; pane sina mu pisarad oma lähkrisse [„nahklähkrisse”, P 1938–40]; eks need ole su raamatus?” Kui liigutavalt kirjeldatakse küll Jehoova hella hoolt! Pinge all võime meiegi pisarsilmil Jehoova poole hüüda. Isegi täiuslik mees Jeesus tegi seda (Heebrealastele 5:7). Taavet oli veendunud selles, et Jehoova märkab teda ja jätab meelde tema hingepiina, otsekui hoides tema pisaraid lähkris või kirjutades need üles raamatusse.d Võib-olla sa tunned, et sinu pisarad täidavad suure osa sellest lähkrist või on need üles kirjutatud paljudele lehekülgedele selles raamatus. Siiski võid sa leida lohutust. Piibel kinnitab: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19).

Saagem Jumalaga lähedaseks

16., 17. a) Kust me teame, et Jehoova ei ole osavõtmatu oma rahva probleemide suhtes? b) Mida Jehoova teeb selleks, et inimesed võiksid temaga lähedastes suhetes olla?

¹⁶ Tõsiasi, et Jehoova on ’kõik meie juuksekarvadki ära lugenud’, annab meile mõningase ettekujutuse sellest, millist tähelepanelikku ja hoolitsevat Jumalat meil on au teenida. Ehkki kõigi hädade ja kannatuste lõppemiseks tuleb meil oodata tõotatud uut maailma, teeb Jehoova midagi imelist oma rahva heaks just praegu. Taavet kirjutas: „Jehoova osadus [„lähedased suhted Jehoovaga”, UM] on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu!” (Laul 25:14).

¹⁷ Juba pelk mõtegi sellest, et ebatäiuslikul inimesel võiksid olla „lähedased suhted Jehoovaga”, tundub uskumatu! Ometi kutsub Jehoova neid, kes teda kardavad, külaliseks oma telki (Laul 15:1–5). Mida Jehoova oma külaliste heaks teeb? Ta annab neile teada oma lepingu, nagu ütleb Taavet. Jehoova usaldab neid, ilmutades „oma nõu oma sulaseile prohveteile”, et nad teaksid tema eesmärke ja seda, mida nad peaksid tegema, et nendega kooskõlas elada (Aamos 3:7).

18. Kust me teame, et Jehoova tahab, et meil oleksid temaga lähedased suhted?

¹⁸ On tõesti südantsoojendav teada, et meie, ebatäiuslikud inimesed, võime saada lähedaseks Jehoova, Kõigekõrgema Jumalaga. Ta ise kutsub meid üles endaga lähedaseks saama. „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” ütleb Piibel (Jakoobuse 4:8). Jehoova tahab, et meil oleksid temaga lähedased suhted. Õigupoolest on ta juba astunud samme, et seda võimalikuks teha. Jeesuse lunastusohver on avanud tee sõprussuheteks Kõigeväelise Jumalaga. Piibel teatab: „Me armastame, sest tema on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19).

19. Kuidas võib vastupidavus tugevdada meie suhteid Jehoovaga?

¹⁹ See lähedane suhe tugevneb, kui me ebasoodsates oludes vastu peame. Jakoobus kirjutas: „Ent kannatlikkus [„vastupidavus”, UM] omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust” (Jakoobuse 1:4). Millise „teo” võib raskustes vastupidamine korda saata? Meenuta Pauluse „liha sisse antud vaia”. Mida tema puhul vastupidavus korda saatis? Paulus ütles oma katsumuste kohta järgmist: „Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi asuks elama minusse. Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!” (2. Korintlastele 12:9, 10). Paulus koges, et Jehoova annab vajadusel ka „üliväga suurt väge”, et ta suudaks vastu pidada. See omakorda lähendas teda Kristuse ja Jehoova Jumalaga (2. Korintlastele 4:7; Filiplastele 4:11–13).

20. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova toetab ja lohutab meid raskustes?

²⁰ Vahest on Jehoova lubanud sinu kannatustel kesta. Kui see on nii, siis hoia meeles Jumala lubadust neile, kes teda kardavad: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5). Sinagi võid kogeda sellist tuge ja lohutust. Jehoova on ’lugenud ära kõik sinu juuksekarvad’. Ta näeb sinu vastupidavust ja tunneb sinu valu. Jumal hoolib sinust siiralt ja ta ’ei unusta ära sinu tegusid ega armastust, mida oled osutanud tema nimele’ (Heebrealastele 6:10).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks võib inimene tunda end Jumala poolt maha jäetuna?

• Mida me õpime Jeesuse toodud varblaste-näitest ja sellest, et meie juuksekarvadki on ära loetud?

• Mida tähendab see, et pisarad on Jehoova „lähkris” või tema „raamatus”?

• Kuidas me võime saada „lähedased suhted Jehoovaga”?

[Pilt lk 22]

Miks Jehoova ei kõrvaldanud Pauluse „liha sisse antud vaia”?

[Pilt lk 23]

Mida me õpime varblaste näitest, mille Jeesus tõi?

[Allikaviide]

© J. Heidecker/VIREO

[Pilt lk 25]

Piiblit korrapäraselt lugedes leiame kinnitust selle kohta, et Jumal hoolib meist isiklikult