Kristlikud tunnistajad seisavad Jumala suveräänsuse eest
„’Et te kuulutaksite tema aulisi tegusid’, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde.” — 1. PEETRUSE 2:9.
1. Millist jõulist tunnistust anti Jehoovast eelkristlikul ajajärgul?
EELKRISTLIKUL ajajärgul tõendas suur hulk tunnistajaid julgelt, et Jehoova on ainus tõeline Jumal. (Heebrealastele 11:4—12:1) Olles tugevad usus, kuuletusid nad kartmatult Jehoova seadustele ja keeldusid jumalakummardamist puudutavates küsimustes kompromissi tegemast. Nad andsid võimsalt tunnistust sellest, et Jehoova on universumi Suverään. — Laul 18:22—24; 47:2, 3.
2. a) Kes on Jehoova suurim tunnistaja? b) Kes sai Iisraeli rahva asemel Jehoova tunnistajaks? Kust me seda teame?
2 Viimane ning suurim eelkristlik tunnistaja oli Ristija Johannes. (Matteuse 11:11) Temal oli eesõigus teatada Väljavalitu tulekust ja ta näitas, et Jeesus ongi tõotatud Messias. (Johannese 1:29—34) Jeesus on Jehoova suurim tunnistaja, „ustav ja tõeline tunnistaja”. (Ilmutuse 3:14) Kuna lihalik Iisrael hülgas Jeesuse, hülgas Jehoova selle rahva ning määras uue rahva, Jumala vaimse Iisraeli oma tunnistajaks. (Jesaja 42:8—12; Johannese 1:11, 12; Galaatlastele 6:16) Peetrus tsiteeris Iisraeli kohta käivat prohvetiennustust ja näitas, et see käib ka „Jumala Iisraeli” ehk kristliku koguduse kohta, öeldes järgmist: „Teie aga olete ’valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema aulisi tegusid’, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde.” — 1. Peetruse 2:9; 2. Moosese 19:5, 6; Jesaja 43:21; 60:2.
3. Mis on Jumala Iisraeli ja „suure rahvahulga” põhikohustus?
3 Peetruse sõnad näitavad, et Jumala Iisraeli põhikohustus on anda avalikult tunnistust Jehoova auhiilgusest. Meie päevil on selle vaimse rahvaga liitunud tunnistajatest „suur rahvahulk”, kes samuti Jumalale avalikult au annab. Selle liikmed hüüavad kõigi kuuldes valju häälega: „Pääste me võlgneme oma Jumalale, kes troonil istub, ja Tallele.” (Ilmutuse 7:9, 10, NW; Jesaja 60:8—10) Kuidas võib Jumala Iisrael koos oma kaaslastega tunnistust anda? Oma usu ja kuulekuse kaudu.
Valetunnistajad
4. Miks olid Jeesuse päevade juudid valetunnistajad?
4 Usk ja kuulekus hõlmab Jumala põhimõtete järgi elamist. Selle tähtsust näitab see, mida Jeesus ütles oma kaasaegsete juudi religioonijuhtide kohta. Nad ’istusid Moosese istmel’ kui seaduse õpetajad. Nad isegi läkitasid misjonäre uskmatuid usule pöörama. Ent Jeesus ütles neile: „Te käite läbi mered ja maad, et saavutada ühegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete temast põrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete!” Need usutegelased olid ülbed, silmakirjalikud ja armastuseta valetunnistajad. (Matteuse 23:1—12, 15) Kord ütles Jeesus mõningatele juutidele: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha!” Miks ütles ta Jumala valitud rahva liikmetele sellised sõnad? Sellepärast, et nad ei võtnud kuulda suurima Jehoova tunnistaja sõnu. — Johannese 8:41, 44, 47.
5. Kust me teame, et ristiusumaailm on andnud Jumalast valetunnistust?
5 Ka sajandite jooksul pärast Jeesust on sajad miljonid ristiusumaailma kuulujad väitnud end olevat tema jüngrid. Ent kuna nad ei ole teinud Jumala tahtmist, ei tunnista Jeesus neid. (Matteuse 7:21—23; 1. Korintlastele 13:1—3) Ristiusumaailm on läkitanud välja misjonäre, kellest paljud olid kahtlemata siirad. Ent nad õpetasid inimesi kummardama kolmainujumalat, kes põletab patuseid põrgutules, ning enamiku usulepööratute käitumine ei tõenda küll eriti, et nad on kristlased. Näiteks Aafrikas on Ruanda olnud roomakatoliku misjonäride viljakas tööpõld. Ent sellest hoolimata võtsid Ruanda katoliiklased agaralt osa tollel maal hiljaaegu asetleidnud etnilisest sõjast. Selle misjonipõllu vili näitab, et ristiusumaailm ei ole andnud seal tõelist kristlikku tunnistust. — Matteuse 7:15—20.
Jumala põhimõtete järgi elamine
6. Milline tähtis osa on heal käitumisel tunnistuse andmises?
6 Kui need, kes väidavad end olevat kristlased, käituvad valesti, toob see teotust „tõe teele”. (2. Peetruse 2:2) Tõeline kristlane elab Jumala põhimõtete kohaselt. Ta ei varasta, valeta, peta ega ela ebamoraalselt. (Roomlastele 2:22) Iseenesest mõista ei tapa ta oma ligimest. Kristlikud abielumehed juhatavad oma peret armastavalt. Abielunaised toetavad seda juhtimiskorraldust lugupidavalt. Vanemad annavad oma lastele õpetust ning valmistavad neid seega saama vastutustundlikeks kristlikeks täiskasvanuteks. (Efeslastele 5:21—6:4) Tõsi küll, kõik me oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu. Kuid tõeline kristlane austab Piibli mõõdupuid ning püüab neid kogu südamest ellu rakendada. See ei jää teistele märkamatuks ning annab head tunnistust. On olnud juhtumeid, kus endised tõe vastased, nähes kristlase õiget käitumist, on usule võidetud. — 1. Peetruse 2:12, 15; 3:1.
7. Kui tähtis on see, et kristlased üksteist armastaksid?
7 Jeesus tõi välja kristliku käitumise tähtsa tahu, öeldes: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35) Saatana maailma iseloomustab ’ülekohus, kurjus, ahnus, tigedus, kadedus, mõrvad, riiud, kurikavalus, keelekandmine, laimamine, Jumala vihkamine, ülbus, suurelisus, hooplemine, leidlikkus kurjale, sõnakuulmatus vanemaile’. (Roomlastele 1:29, 30) Ülemaailmne organisatsioon, mida keset sellist õhkkonda iseloomustab armastus, annab võimsa tõendi — ja jõulise tunnistuse — Jumala vaimu tegutsemisest. Jehoova tunnistajad on just selline organisatsioon. — 1. Peetruse 2:17.
Tunnistajad on Piibli uurijad
8., 9. a) Kuidas andis Jumala seaduse uurimine ja selle üle mõtisklemine laulukirjutajale jõudu? b) Kuidas annab Piibli uurimine ja selle üle mõtisklemine meile jõudu tunnistustööd jätkata?
8 Et edukalt head tunnistust anda, peab kristlane tundma ja armastama Jehoova õiglasi põhimõtteid ning tõeliselt vihkama maailma kõlbelist rikutust. (Laul 97:10) Maailm propageerib veenvalt oma mõtteviisi, ning selle vaimule võib olla raske vastu seista. (Efeslastele 2:1—3; 1. Johannese 2:15, 16) Mis võib aidata meil õiget meelelaadi säilitada? Korrapärane ja sisukas piibliuurimine. Laulu 119 kirjutaja mainis korduvalt, kui väga ta Jehoova seadust armastab. Ta luges seda ja mõtiskles selle üle pidevalt, „kogu päeva”. (Laul 119:92, 93, 98—105; 119:97, UT) Tänu sellele võis ta kirjutada: „Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu käsuõpetust ma armastan!” Lisaks ajendas sügav armastus teda ka tegutsema. Ta ütles: „Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest!” — Laul 119:163, 164.
9 See, kui me uurime korrapäraselt Jumala Sõna ja mõtiskleme selle üle, puudutab meiegi südant ja ajendab meid sageli — kasvõi „seitse korda päevas” — ’teda kiitma’ ehk Jehoovast tunnistust andma. (Roomlastele 10:10) Kooskõlas sellega ütleb esimese Laulu kirjutaja, et see, kes korrapäraselt Jehoova sõnade üle mõtiskleb, „on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda”. (Laul 1:3) Ka apostel Paulus näitas, milline vägi on Jumala Sõnal, kui ta kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.” — 2. Timoteosele 3:16, 17.
10. Mida on neil viimseil päevil Jehoova rahva juures võidud selgelt näha?
10 Tõeliste kummardajate kiire kasv 20. sajandil on märk Jehoova õnnistusest. Ei ole kahtlustki, et grupina on need nüüdisaja tunnistajad, kes seisavad Jumala suveräänsuse eest, arendanud oma südames armastust Jehoova seaduse vastu. Nad on nagu laulukirjutajagi ajendatud kuuletuma tema seadusele ja andma ustavalt „ööd ja päevad” tunnistust Jehoova auhiilgusest. — Ilmutuse 7:15.
Jehoova võimsad teod
11., 12. Mida Jeesuse ja tema järelkäijate sooritatud imetegudega saavutati?
11 Esimesel sajandil andis püha vaim ustavatele kristlikele tunnistajatele väe teha imetegusid, mis oli veenev tõend sellest, et nende tunnistus on tõsi. Kui Ristija Johannes oli vanglas, läkitas ta jüngrid Jeesuselt küsima: „Kas oled sina see, kes tuleb, või peame teist ootama?” Jeesus ei andnud otsest vastust. Ta ütles hoopis: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad saavad nägijaiks ja jalutud käivad, pidalitõbised tehakse puhtaks ja kurdid kuulevad, ja surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi, ja õnnis on, kes iganes minust ei pahandu!” (Matteuse 11:3—6) Need vägevad teod andsid Johannesele tunnistust, et Jeesus on tõepoolest „see, kes tuleb”. — Apostlite teod 2:22.
12 Ka mõningad Jeesuse järelkäijad tervendasid haigeid ning äratasid isegi surnuid üles. (Apostlite teod 5:15, 16; 20:9—12) Nende imedega oleks otsekui Jumal ise nende eest tunnistust andnud. (Heebrealastele 2:4) Lisaks näitasid need teod Jehoova kõikvõimsat väge. Näiteks on küll tõsi, et selle „maailma valitsejal” Saatanal on võim surma põhjustada. (Johannese 14:30, NW; Heebrealastele 2:14) Ent see, et Peetrus äratas surnuist üles ustava naise Tabiita, oli võimalik ainult Jehoova väe abil, sest ainult tema võib elu tagasi anda. — Laul 16:10; 36:10; Apostlite teod 2:25—27; 9:36—43.
13. a) Kuidas annavad Piiblisse ülestähendatud imed ikka veel tunnistust Jehoova väest? b) Millist tähtsat osa etendab prohvetiennustuste täideminek selle tõestamises, et Jehoova on Jumal?
13 Tänapäeval ei sünni enam selliseid imesid. Nad on oma eesmärgi täitnud. (1. Korintlastele 13:8) Ent me saame siiani kasu sellest, et need on paljude pealtnägijate poolt kinnitatuina Piiblisse kirja pandud. Kui kristlased juhivad tänapäeval neile ajaloojutustustele tähelepanu, annavad need teod ikka veel jõulist tunnistust Jehoova väest. (1. Korintlastele 15:3—6) Lisaks sellele näitas Jehoova Jesaja päevil, et täpsed prohvetiennustused on silmapaistev tõend sellest, et Ta on tõeline Jumal. (Jesaja 46:8—11) Tänapäeval läheb täide palju Jumala inspireeritud Piibli ennustusi, ja paljud neist täituvad kristliku koguduse juures. (Jesaja 60:8—10; Taaniel 12:6—12; Malakia 3:17, 18; Matteuse 24:9; Ilmutuse 11:1—13) Peale selle et need osutavad eksimatult, et me elame „viimseil päevil”, mõistab nende prohvetiennustuste täideminek Jehoova õigeks kui ainsa tõelise Jumala. — 2. Timoteosele 3:1.
14. Mil viisil annab Jehoova tunnistajate nüüdisajalugu võimsalt tunnistust sellest, et Jehoova on Suveräänne Issand?
14 Pealegi teeb ju Jehoova veel praegugi oma rahva heaks suuri ja imelisi asju. Jehoova vaimu juhatusel läheb Piibli tõde üha selgemaks. (Laul 86:10; Ilmutuse 4:5, 6) Silmapaistev kasv, millest teatatakse üle kogu maakera, on tõend sellest, et Jehoova ’tõttab sellega määratud ajal’. (Jesaja 60:22) Neil viimseil päevil, mil paljudes riikides on puhkenud ränk tagakiusamine, on püha vaimu toetus andnud Jumala rahvale jõudu julgelt vastu pidada. (Laul 18:2, 3, 18, 19; 2. Korintlastele 1:8—10) Tõepoolest, Jehoova tunnistajate nüüdisajalugu on juba iseenesest võimas tunnistus sellest, et Jehoova on Suveräänne Issand. — Sakarja 4:6.
Head sõnumit tuleb kuulutada
15. Millist laiaulatuslikumat tunnistust pidi kristlik kogudus andma?
15 Jehoova määras oma tunnistajaks teiste rahvaste ees Iisraeli. (Jesaja 43:10) Ent ainult mõnele üksikule iisraellasele andis Jumal käsu minna ja kuulutada mitteiisraellastele, ning sedagi tavaliselt selleks, et Jehoova kohtuotsuseid teatavaks teha. (Jeremija 1:5; Joona 1:1, 2) Kuid Heebrea Kirjade prohvetiennustused viitasid sellele, et kord pidi tulema aeg, mil Jehoova pöörab rahvastele suuremat tähelepanu, ja seda on ta Jumala vaimse Iisraeli kaudu teinudki. (Jesaja 2:2—4; 62:2) Enne taevasseminekut andis Jeesus oma järelkäijatele käsu: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad.” (Matteuse 28:19) Kuigi Jeesus oli keskendunud „Iisraeli soo kadunud lammastele”, saadeti tema järelkäijad „kõigi rahvaste” juurde, lausa „ilmamaa kõige kaugema osani”. (Matteuse 15:24; Apostlite teod 1:8, NW) Kristlased pidid andma tunnistust kogu inimkonnale.
16. Millist ülesannet esimese sajandi kristlik kogudus täitis ja mil määral?
16 Paulus näitas, et ta sai sellest hästi aru. Juba aastal 61 m.a.j. võis ta öelda, et hea sõnum on „kogu maailmas .. kandmas vilja ning kasvab”. Head sõnumit ei kuulutatud mitte ainult ühele rahvale või usulahule, nagu näiteks sellele, mis tegeles „inglite austamisega”. Seda kuulutati hoopis avalikult „kõigele loodule taeva all”. (Koloslastele 1:6, 23; 2:13, 14, 16—18) Nõnda täitis Jumala Iisrael esimesel sajandil oma ülesannet „’kuulutada tema aulisi tegusid’, kes [teda oli] kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde”.
17. Kuidas on Matteuse 24:14 sõnad laiaulatuslikult täide minemas?
17 Ometi oli see esimese sajandi kuulutustöö vaid eelkuma sellest, mis neil viimseil päevil aset pidi leidma. Vaadates tulevikku, ja eelkõige just meie aega, ütles Jeesus: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” (Matteuse 24:14; Markuse 13:10) Kas see prohvetiennustus on täide läinud? On küll. Tagasihoidlikust algusest aastal 1919 on hea sõnumi kuulutamine praeguseks kasvanud laiaulatuslikuks tööks rohkem kui 230 riigis. Tunnistust antakse nii jäises põhjas kui ka palavas troopikas. Käiakse läbi suuri mandreid ning otsitakse üles kauged saared, et nende elanikele tunnistust anda. Isegi keset väga pöördelisi sündmusi, nagu näiteks sõda Bosnias ja Hertsegoviinas, jätkatakse hea sõnumi kuulutamist. Nagu esimesel sajandilgi, kannab tunnistustöö vilja „kogu maailmas”. Head sõnumit kuulutatakse avalikult „kõigele loodule taeva all”. Mis on olnud selle tulemus? Esiteks koguti Jumala Iisraeli jäänus kokku „kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest”. Teiseks hakati koguma miljoneid ’suurde rahvahulka’ kuuluvaid inimesi „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”. (Ilmutuse 5:9; 7:9) Matteuse 24:14 sõnad on laiaulatuslikult täide minemas.
18. Mida kõike hea sõnumi ülemaailmse kuulutamisega saavutatakse?
18 Hea sõnumi ülemaailmne kuulutamine aitab tõestada, et Jeesuse kui kuninga juuresviibimine on alanud. (Matteuse 24:3) Lisaks on see töö peamine abinõu „maa lõikuse” kogumiseks, sest selle kaudu näidatakse inimestele, et inimkonna ainus tõeline lootus on Jehoova Kuningriik. (Ilmutuse 14:15, 16) Kuna hea sõnumi kuulutamisest võtavad osa ainult tõelised kristlased, aitab see tähtis töö eristada tõelisi kristlasi valekristlastest. (Malakia 3:18) Nõnda toob see kaasa pääste nii neile, kes kuulutavad, kui ka neile, kes sellele vastukaja osutavad. (1. Timoteosele 4:16) Mis aga kõige tähtsam: hea sõnumi kuulutamine toob kiitust ja au Jehoova Jumalale, temale, kes käskis kuulutada, kes toetab selles osalejaid ja kes paneb selle töö vilja kandma. — 2. Korintlastele 4:7.
19. Millisest otsusest innustatakse kõiki kristlasi uude teenistusaastasse astudes kinni pidama?
19 Pole mingi ime, et apostel Paulus ütles oma südame sunnil: „Häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!” (1. Korintlastele 9:16) Tänapäeva kristlased mõtlevad samamoodi. „Jumala kaastööliseks” olemine ja tõevalguse levitamine selles pimedas maailmas on suur eesõigus, mis toob ühtlasi kaasa ka suure vastutuse. (1. Korintlastele 3:9; Jesaja 60:2, 3) Töö, millel oli 1919. aastal tagasihoidlik algus, on nüüd saavutanud hämmastava ulatuse. Jumala suveräänsusest annavad tunnistust ligi viis miljonit kristlast, kes pühendavad teistele päästesõnumi viimiseks aastas rohkem kui miljard tundi. Milline rõõm on küll osaleda selles Jehoova nime pühitsemise töös! Olgem teenistusaastasse 1996 astudes täis otsustavust mitte loiuks muutuda. Järgigem selle asemel veelgi enam Pauluse sõnu Timoteosele: „Kuuluta sõna, tee seda pakilisustundega.” (2. Timoteosele 4:2, NW) Palvetagem seda tehes kogu südamest, et Jehoova meie pingutusi jätkuvalt õnnistaks.
Kas sa mäletad?
◻ Kes sai Iisraeli asemel Jehoova „tunnistajaks” rahvaste seas?
◻ Kuidas aitab kristlik käitumine kaasa tunnistuse andmisele?
◻ Miks on kristlikul tunnistajal hädavajalik uurida Piiblit ja mõtiskleda selle üle?
◻ Mil viisil tõendab Jehoova tunnistajate nüüdisajalugu, et Jehoova on tõeline Jumal?
◻ Mida hea sõnumi kuulutamisega saavutatakse?
[Pildid lk 15]
Head sõnumit ei kuulutata kaugeltki mitte piiratud ulatuses, vaid „kõigele loodule taeva all”