Ehitage üksteist pidevalt üles

„Ükski nurjatu [„riknenud”, NW] sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks [„ülesehituseks”, NW].” — EFESLASTELE 4:29.

1, 2. a) Miks võib õigusega öelda, et kõne on ime? b) Milline hoiatus on kohane meie keele kasutamise suhtes?

„KÕNE on maagiline niit, mis seob kokku sõpru, perekondi ja ühiskondi . . . Tänu inimmõistusele ja [keele] lihaste koordineeritud kokkutõmbumistele tekitame me hääli, mis äratavad armastust, kadedust, lugupidamist — tõepoolest kõiki inimtundeid.” — Hearing, Taste and Smell.

² Meie keel on palju enamat kui ainult neelamis- või maitsmisorgan; see on seotud meie võimega jagada oma mõtteid ja tundeid. „Keel [on] pisuke liige,” kirjutas Jakoobus. „Sellega me täname Issandat ja Isa, ja sellega me sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnaseiks.” (Jakoobuse 3:5, 9) Jah, me võime kasutada oma keelt heal viisil, näiteks Jehoova kiitmiseks. Kuid kuna oleme ebatäiuslikud, võime me kergesti kasutada oma keelt ka kahjulike ja negatiivsete asjade rääkimiseks. Jakoobus kirjutas: „Nii ei tohi olla, mu vennad!” — Jakoobuse 3:10.

 3. Millisele oma kõne kahele aspektile me peaksime tähelepanu pöörama?

³ Kuigi ükski inimene ei suuda oma keelt täiuslikult kontrollida, peaksime me kindlasti püüdma end parandada. Apostel Paulus annab meile nõu: „Ükski nurjatu [„riknenud”, NW] sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks [„ülesehituseks”, NW], et see pakuks mõnu kuulajaile.” (Efeslastele 4:29) Pane tähele, et sellel käsul on kaks aspekti: see, millest me peaksime hoiduma, ja see, mida me peaksime püüdma teha. Vaadelgem mõlemaid aspekte.

Riknenud kõnest hoidumine

4, 5. a) Milline võitlus on kristlastel seoses rõveda keelega? b) Milline kujund sobiks fraasiga „riknenud sõna”?

⁴ Efeslastele 4:29 (NW) soovitab meile esiteks tungivalt: „Ükski riknenud sõna ärgu tulgu teie suust.” See pole võib-olla kerge. Üks põhjus on see, et vandesõnade kasutamine on meid ümbritsevas maailmas väga tavaline. Paljud kristlikud noored kuulevad iga päev vandumist, sest koolikaaslased võib-olla mõtlevad, et see lisab nende kõnele kaalukust või teeb neid näiliselt tugevamaks. Me ei ole ehk võimelised täielikult hoiduma selliste rõvedate sõnade kuulmisest, kuid me suudame teha ja peaksime tegema teadlikke pingutusi, et mitte lasta neil oma sõnavarasse imbuda. Neil pole kohta meie mõtetes või suus.

⁵ Pauluse hoiatuse aluseks on kreeka sõna, mis käib raiskuläinud kala või riknenud puuvilja kohta. Kujuta endale ette, et sa näed, kuidas üks mees muutub kannatamatuks ja seejärel otse raevukaks. Lõpuks ta purskab oma viha välja ja sa näed tema suust välja tulemas roiskunud kala. Seejärel näed sa välja paiskumas lehkavat, riknenud puuvilja, mis pritsib kõiki ümberolijaid. Kes ta on? Kui kohutav oleks, kui ta oleks keegi meist! Aga selline kujund käiks meie kohta, kui me laseksime ’riknenud sõnu tulla oma suust’.

 6. Kuidas Efeslastele 4:29 käib kritiseeriva, negatiivse kõne kohta?

⁶ Efeslastele 4:29 käib meie kohta ka selles suhtes, et me peaksime hoiduma olemast kogu aeg kriitilised. On enesestmõistetav, et meil kõigil on oma arvamus ja maitse asjade suhtes, mis meile ei meeldi või mis meile on vastuvõtmatud, kuid kas sa oled olnud kellegi seltsis, kellel tundub olevat negatiivne märkus (või palju märkusi) iga mainitud inimese, koha või asja kohta? (Võrdle Roomlastele 12:9; Heebrealastele 1:9.) Tema kõne kisub maha, rusub või hävitab. (Laul 10:7; 64:3—5; Õpetussõnad 16:27; Jakoobuse 4:11, 12) Ta ehk ei mõista, kui palju ta sarnaneb Malakia kirjeldatud kritiseerijatega. (Malakia 3:13—15) Kui šokeeritud ta oleks, kui kõrvalseisja ütleks talle, et tema suust lipsab välja roiskunud kala või riknenud puuvili!

 7. Kuidas peaks meist igaüks end läbi uurima?

⁷ Kuigi võib olla kerge tähele panna, et keegi teine teeb pidevalt negatiivseid või kritiseerivaid märkusi, küsi endalt: „Kas mina kaldun olema selline? Päriselt, kas ma olen selline?” Oleks tark mõtiskleda aeg-ajalt oma sõnade vaimu üle. Kas need on põhiliselt negatiivsed, kritiseerivad? Kas me räägime nagu kolm Hiiobi valelohutajat? (Iiob 2:11; 13:4, 5; 16:2; 19:2) Miks mitte otsida positiivset külge, mida ära märkida? Kui vestlus toimub peamiselt kritiseerivas vaimus, miks mitte juhtida see ülesehitavatele teemadele?

 8. Millise õppetunni seoses kõnega annab Malakia 3:16 ja kuidas me saame näidata, et me seda õppetundi ellu rakendame?

⁸ Malakia esitas sellise kontrasti: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” (Malakia 3:16) Kas sa nägid, kuidas Jumal reageeris ülesehitavale kõnele? Milline oli sellise vestluse arvatav mõju kaaslastele? Meie isiklikult võime saada igapäevast kõnet puudutava õppetunni. Kui palju parem on meile ja teistele, kui meie tavaline vestlus peegeldab „Jumalale kiitusohvrit”. — Heebrealastele 13:15.

Püüa ennast parandada teiste ülesehitamises

 9. Miks kristlikud koosolekud on hea võimalus teisi üles ehitada?

⁹ Koguduse koosolekud pakuvad ülihäid võimalusi rääkida „seesugust, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks [„ülesehituseks”, NW], et see pakuks mõnu kuulajaile”. (Efeslastele 4:29) Me saame seda teha siis, kui esitame piibliteemalise kõne, võtame osa demonstratsioonist või teeme kommentaare küsimuste ja vastustega osades. Siis me kinnitame Õpetussõnad 20:15 sõnu: „Teadlikud huuled on kallimad asjad!” Kes teab, kui paljusid südameid me puudutame või üles ehitame?

10. Millised muudatused võiksid olla kohased, kui oleme mõtisklenud selle üle, kellega me tavaliselt vestleme? (2. Korintlastele 6:12, 13)

¹⁰ Koosolekutele eelnev ja järgnev aeg on kohane aeg ehitada üksteist üles vestlusega, mis pakub mõnu kuulajaile. Oleks kerge veeta see aeg meeldivas jutuajamises sugulaste või üksikute sõpradega, kelle seltsis me end hästi tunneme. (Johannese 13:23; 19:26) Aga miks mitte otsida kooskõlas tekstiga Efeslastele 4:29 ka teisi, kellega rääkida? (Võrdle Luuka 14:12—14.) Me võiksime juba eelnevalt otsustada minna kaugemale formaalsest või põgusast „terest” teatud uutele inimestele, eakatele või noortele, võib-olla võtame laste kõrval isegi istet, et nendega rohkem samal tasemel olla. Tänu meie siirale huvile ja ülesehitavale vestlusele on teised veel paremini võimelised kordama Taaveti mõtteavaldusi Laulus 122:1.

11. a) Millise harjumuse on paljud seoses istepaigaga välja kujundanud? b) Miks mõned muudavad teadlikult oma istekohta?

¹¹ Teine abivahend ülesehitavaks vestluseks on istuda koosolekutel erinevatele kohtadele. Lapsega ema peab võib-olla istuma tualettruumile lähemale või põdur inimene vahekäigu kõrvale, aga kuidas on lugu ülejäänutega meist? Vaid harjumusest võime me minna teatud istme juurde või teatud saaliossa; isegi lind naaseb instinktiivselt oma puhkepaika. (Jesaja 1:3; Matteuse 8:20) Tõesti, kuna me võime vabalt istuda ükskõik kuhu, miks siis mitte muuta oma kohta — paremale, vasakule, ettepoole ja nii edasi — ning tutvuda seeläbi erinevate inimestega? Kuigi pole mingit reeglit, et me seda peaksime tegema, on vanemad ja teised küpsed isikud, kes oma istekohta muudavad, leidnud, et nõnda on kergem pakkuda seda, mis on hea, paljudele inimestele, mitte ainult suhteliselt vähestele lähedastele sõpradele.

Ehita üles jumalakartlikul viisil

12. Milline ebameeldiv kalduvus on kogu ajaloo jooksul ilmnenud?

¹² Kristlase soov teisi üles ehitada peaks ajendama teda selles suhtes jäljendama Jumalat, aga mitte järgima inimlikku kalduvust kehtestada suurel hulgal reegleid.a Ebatäiuslikud inimesed on kaua aega kaldunud enda ümber olijaid valitsema, ja isegi mõned Jumala sulased on sellele kalduvusele järele andnud. (1. Moosese 3:16; Koguja 8:9) Jeesuse ajal juudi usujuhid ’panid raskeid koormaid teiste õlgadele, kuid ise ei tahtnud neid liigutada’. (Matteuse 23:4) Nad pöörasid kahjutud tavad kohustuslikeks pärimusteks. Kuna nad olid ülemäära mures inimreeglite pärast, jätsid nad tähelepanuta asjad, mida Jumal pidas tähtsamaks. See, et nad kehtestasid palju Piiblis mitteleiduvaid reegleid, ei ehitanud kedagi üles; nende tegutsemisviis lihtsalt ei olnud Jumala viis. — Matteuse 23:23, 24; Markuse 7:1—13.

13. Miks ei ole kohane välja mõelda hulgaliselt reegleid kaaskristlaste jaoks?

¹³ Kristlased soovivad siiralt pidada ustavalt kinni Jumala seadustest. Kuid isegi meie võime langeda kalduvuse ohvriks kehtestada mitmesuguseid koormavaid reegleid. Miks? Esiteks on olemas erinevaid maitseid ja eelistusi, niisiis peavad mõned vastuvõetavaks seda, mis teistele ei meeldi või mida nad sooviksid ära keelata. Ka on kristlaste edenemine vaimse küpsuse poole erinev. Aga kas paljude reeglite kehtestamine on jumalakartlik viis aidata teistel inimestel edeneda küpsuse poole? (Filiplastele 3:15; 1. Timoteosele 1:19; Heebrealastele 5:14) Kas siis, kui inimene tõesti liigub suunas, mis näib olevat äärmuslik või ohtlik, on keelav reegel parim lahendus? Jumala viis on see, et võimekad isikud püüavad eksinud inimest leebe veenva vestlusega oma kohale tagasi tuua. — Galaatlastele 6:1.

14. Milliseid eesmärke teenisid Jumala poolt Iisraelile antud seadused?

¹⁴ On tõsi, et ajal, mil Jumal Iisraeli oma rahvana kasutas, kehtestas ta sadu seadusi templis läbiviidava kummardamise, ohvrite ja isegi tervishoiu kohta. See sobis väljavalitud rahva jaoks ja paljudel seadustel oli prohvetlik tähendus ning need aitasid juhtida juute Messia juurde. Paulus kirjutas: „Käsk [on] saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust. Aga et usk on tulnud, ei ole me enam mitte kasvataja all.” (Galaatlastele 3:19, 23—25) Pärast seda, kui Seadus tühistati piinapostil, ei andnud Jumal kristlastele enamikku eluvaldkondi käsitlevat laialdast reeglite loetelu, justnagu oleks see viis, kuidas nad võiksid end usus üles ehitada.

15. Millist juhatust on Jumal andnud kristlikele kummardajatele?

¹⁵ Muidugi pole me ilma seaduseta. Jumal käsib meil hoiduda ebajumalakummardamisest, hoorusest ja abielurikkumisest ning vere väärtarvitamisest. Ta keelab otseselt tapmise, valetamise, spiritismi ja mitmed teised patud. (Apostlite teod 15:28, 29; 1. Korintlastele 6:9, 10; Ilmutuse 21:8) Ta annab oma Sõnas mitmete asjade kohta selget nõu. Me oleme palju suuremal määral kui iisraellased kohustatud õppima ja rakendama ellu Piibli põhimõtteid. Vanemad võivad teisi üles ehitada, aidates neil neid põhimõtteid leida ja nende üle mõtiskleda, selle asemel et nad vaid reegleid otsiksid või neid kehtestaksid.

Ülesehitavad vanemad

16, 17. Millist head eeskuju seoses kaaskummardajatele reeglite kehtestamisega andsid apostlid?

¹⁶ Paulus kirjutas: „Sel määral, kuidas oleme edenenud, mingem edasi korra järgi sedasama kindlakskujunenud rada mööda.” (Filiplastele 3:16, NW) Kooskõlas selle jumalakartliku vaatepunktiga kohtles apostel teisi ülesehitaval viisil. Näiteks kerkis küsimus, kas süüa liha, mis võis olla pärit ebajumalatemplist. Kas kehtestas see vanem võib-olla kooskõlalisuse ja lihtsuse nimel mingi reegli kõigi algkogudusse kuulujate jaoks? Ei kehtestanud. Ta tunnustas, et erinevus teadmistes ning edenemises küpsuse suunas võis viia need kristlased erinevate otsuste langetamiseni. Mis temasse puutus, siis tema oli otsustanud head eeskuju anda. — Roomlastele 14:1—4; 1. Korintlastele 8:4—13.

¹⁷ Kristlikud Kreeka Kirjad näitavad, et apostlid andsid kasulikku nõu mõnedes isiklikes küsimustes, nagu riietumises ja soengus, kuid nad ei võtnud tarvitusele kõikehaaravaid reegleid. Tänapäeval on see hea eeskuju kristlikele ülevaatajatele, kes on huvitatud karja ülesehitamisest. Ja tegelikult ilmnevad siin need põhimõtted, mille järgi Jumal ka muistse Iisraeliga tegeles.

18. Millised reeglid riietumise kohta andis Jehoova Iisraelile?

¹⁸ Jumal ei andnud iisraellastele riietuse kohta üksikasjalikke seadusi. Ilmselt kasutasid nii mehed kui naised samalaadseid kuubi ehk pealisriideid, kuigi naistel võisid need olla tikanditega kirjatud või värvikamad. Mõlemast soost inimesed kandsid ka sa·dhinʹi ehk alumist kuube. (Kohtumõistjate 14:12; Õpetussõnad 31:24; Jesaja 3:23; NW) Millised seadused Jumal riiete kohta andis? Mehed ega naised ei tohtinud kanda vastassugupoolele omaseid riideid; ilmselt homoseksuaalseid kavatsusi silmas pidades. (5. Moosese 22:5) Selleks, et näidata oma eraldatust ümbritsevatest rahvastest, pidid iisraellased ääristama oma rõivad narmastega, mille ülapoolel jooksis sinine lõng, ja tegema võib-olla tutid kuue nurkadesse. (4. Moosese 15:38—41) Need olid põhiliselt kõik juhendid, mida Seadus riietusstiilide kohta andis.

19, 20. a) Millist juhatust annab Piibel kristlastele riietumise ja soengu kohta? b) Kuidas peaksid vanemad suhtuma reeglite kehtestamisse isikliku väljanägemise suhtes?

¹⁹ Kuna kristlased ei ole Seaduse all, kas meile on siis Piiblis antud muid üksikasjalikke reegleid riietuse või enese kaunistamise kohta? Tegelikult pole. Jumal andis tasakaalukad põhimõtted, mida me saame rakendada. Paulus kirjutas: „[Ma tahan,] et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mõistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega.” (1. Timoteosele 2:9) Peetrus soovitas tungivalt, et välise kaunistamise asemel peaksid kristlikud naised keskenduma „varjul olevale südame inimesele, tasase ja vaikse vaimu kadumatuses”. (1. Peetruse 3:3, 4) See, et selline nõuanne oli kirja pandud, tähendab, et mõnedel esimese sajandi kristlastel oli ehk vaja oma riietuses ja ehtimises mõõdukam ja tagasihoidlikum olla. Kuid selle asemel, et nõuda — või keelata — teatud stiili, andsid apostlid lihtsalt ülesehitavat nõu.

²⁰ Jehoova tunnistajad peaksid olema ja üldiselt on lugupeetud oma sündsa välimuse poolest. Kuid stiilid on erinevates maades erinevad ja need erinevad isegi ühe paikkonna või koguduse piirides. Muidugi võib vanem, kel on riietumise ja ehtimise suhtes kindlad vaated või teatud maitse, langetada vastava otsuse omaenese ja perekonna eest. Aga mis puutub karja, peab tal olema Pauluse seisukoht: „Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased; sest teie püsite usus.” (2. Korintlastele 1:24) Jah, kui vanemad hoiduvad igasugusest sisemisest ajendist seada kogudusele reegleid, ehitavad nad üles teiste usku.

21. Kuidas võivad vanemad pakkuda ülesehitavat abi, kui keegi läheb riietuses äärmusse?

²¹ Nagu esimesel sajandil, võib inimene, kes on uus või vaimselt nõrk, järgida riietuses või kosmeetika ja ehete kasutamises küsitavat või ebatarka suunda. Mida siis teha? Jälle annab Galaatlastele 6:1 juhendeid kristlikele vanematele, kes siiralt tahavad aidata. Enne kui vanem otsustab nõu anda, oleks tal tark konsulteerida kaasvanemaga ja parem, kui ta ei lähe vanema juurde, kes tema teada jagab tema maitset või mõtlemisviisi. Kui ilmalik suundumus riietuses või enese kaunistamises tundub mõjutavat paljusid koguduses, peaks vanematekogu arutlema, kuidas kõige paremini aidata, näiteks lahke, ülesehitava programmiosaga koosolekul või isikliku abi pakkumisega. (Õpetussõnad 24:6; 27:17) Nende eesmärk peaks olema julgustada toimima vaate kohaselt, mis kajastub 2. Korintlastele 6:3: „Me ei anna üheski asjas mingit põhjust pahanduseks [„komistamiseks”, NW], et meie ametit ei laidetaks.”

22. a) Miks see ei peaks häirima, kui on olemas väikesed vaate erinevused? b) Millise hea eeskuju Paulus andis?

²² Kristlikud vanemad, kes ’hoiavad neile hoida antud Jumala karja’, tahavad teha nii, nagu Peetrus peajoontes kujutas, „mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi”. (1. Peetruse 5:2, 3) Nende armastavas töös võib tekkida küsimusi asjades, milles võib olla erinevaid eelistusi. Võib-olla valitseb kohalik komme seista Vahitorni uurimisel lõikude lugemiseks püsti. Põlluteenistusgruppide korraldamist ja paljusid teisi teenimisega seotud üksikasju võib tavakohaselt käsitleda. Kas oleks see suur õnnetus, kui keegi teeks natuke teisiti? Armastavad ülevaatajad soovivad väga, et ’kõik sünniks viisakalt ja korra järgi’, nagu Paulus seda seoses imeliste andidega väljendas. Aga kaastekst näitab, et Paulus oli peamiselt huvitatud „koguduse ehitamisest [„ülesehitamisest”, NW]”. (1. Korintlastele 14:12, 40) Ta ei ilmutanud mingit kalduvust kehtestada lõputut hulka reegleid, justkui oleks ta esmasiht absoluutse ühetaolisuse või täieliku efektiivsuse saavutamine. Ta kirjutas: „Issand on andnud [meile meelevalla] teie ehitamiseks [„ülesehitamiseks”, NW] ja mitte mahalõhkumiseks.” — 2. Korintlastele 10:8.

23. Millised on mõned viisid, milles me saame jäljendada Pauluse eeskuju teiste ülesehitamisel?

²³ Paulus kahtlematult töötas selleks, et teisi positiivse ja julgustava kõnega üles ehitada. Selle asemel, et ainult väikese sõprade ringiga suhelda, nägi ta palju vaeva, et külastada paljusid vendi ja õdesid, nii neid, kes olid vaimselt tugevad, kui ka neid, kes ülesehitamist eriti vajasid. Ja ta rõhutas armastust — hoopiski mitte reegleid —, sest „armastus ehitab üles”. — 1. Korintlastele 8:1, NW.

[Allmärkus]

Punkte kordamiseks

◻ Miks on kohane end muuta, kui meil on kalduvus negatiivselt või kritiseerivalt kõnelda?

◻ Mida me võime teha, et olla koguduses ülesehitavamad?

◻ Milline on jumalakartlik eeskuju teistele paljude reeglite kehtestamise suhtes?

◻ Mis aitab vanematel hoiduda karjale inimlike reeglite kehtestamisest?