Hoidu järgnemast „võõraste häälele”
„Võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne võõraste häält!” (JOHANNESE 10:5)
1., 2. a) Kuidas Maarja reageerib, kui Jeesus tema poole nimepidi pöördub, ja millist varasemat Jeesuse ütlust see juhtum näitlikustab? b) Mis võimaldab meil püsida Jeesuse läheduses?
ÜLESTÕUSNUD Jeesus silmitseb naist, kes seisab tema tühja haua juures. Ta tunneb teda hästi. See on Maarja Magdaleena. Ligi kaks aastat tagasi vabastas Jeesus ta deemonite mõju alt. Alates sellest ajast on naine Jeesust ja tema apostleid saatnud ning aidanud hoolitseda nende igapäevaste vajaduste eest (Luuka 8:1–3). Nüüd Maarja aga nutab – ta on ülimalt kurb, sest ta nägi pealt Jeesuse surma ja praegu on isegi tema surnukeha kaduma läinud! Jeesus küsib temalt: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Arvates, et tegu on aednikuga, vastab naine: „Isand, kui sina ta oled ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta oled pannud, ja mina toon ta ära!” Seepeale sõnab Jeesus: „Maarja!” Otsekohe saab naine aru, kes on see isik, kes tema poole nõnda tuttaval viisil pöördub. Suurest rõõmust õpetaja nägemise üle tahab ta teda emmata. (Johannese 20:11–18.)
2 See juhtum näitlikustab südantliigutavalt üht Jeesuse varasemat ütlust. Võrreldes ennast karjasega ja oma järelkäijaid lammastega, ütles ta, et karjane hüüab oma lambaid nimepidi ja et need tunnevad tema häält (Johannese 10:3, 4, 14, 27, 28). Tõepoolest, nagu lammas tunneb ära oma karjase, nii tundis ka Maarja ära oma Karjase – Kristuse. Sama võib öelda tänapäeval Jeesuse järelkäijate kohta (Johannese 10:16). Nii nagu lamba ergas kuulmismeel võimaldab tal oma karjase läheduses püsida, nii võimaldab meie vaimne vahetegemisvõime käia täpselt Hea Karjase, Jeesus Kristuse jälgedes. (Johannese 13:15; 1. Johannese 2:6; 5:20.)
3. Millised küsimused tekivad, kui lugeda Jeesuse näidet lambatarast?
3 Ent selle näite kohaselt võimaldab lamba oskus inimhääli ära tunda ka seda, et ta saab aru, kes on tema vaenlane. See on äärmiselt tähtis, sest meil on vastaseid, kes meid eksitada püüavad. Kes nad on? Kuidas nad tegutsevad? Kuidas end nende eest kaitsta? Et seda teada saada, uurigem, mida Jeesus selles näites veel rääkis.
Ta „ei lähe uksest sisse”
4. Kellele lambad järgnevad ja kellele mitte, vastavalt Jeesuse näitele karjasest?
4 Jeesus sõnab: „Kes uksest sisse läheb, see on lammaste karjane; sellele avab uksehoidja, ja lambad kuulevad ta häält, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad välja. Ja kui ta oma lambad on välja ajanud, käib ta nende ees ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne võõraste häält!” (Johannese 10:2–5). Pane tähele, et Jeesus kasutab kolm korda sõna „hääl”. Kaks korda mainib ta karjase häält, ent kolmas kord viitab ta „võõraste häälele”. Milliseid võõraid Jeesus silmas peab?
5. Miks ei ole me külalislahked sellise võõra vastu, keda mainitakse Johannese 10. peatükis?
5 Jeesus ei pea siin silmas selliseid võõraid, kellele me tahame külalislahkust osutada. Piibli algkeelne sõna, mille vasteks on „külalislahkus”, tähendab ju ’armastust võõraste vastu’ (Heebrealastele 13:2). Jeesuse näite võõras on kutsumata külaline. Ta „ei lähe uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt”. Ta on „varas ja röövel”. (Johannese 10:1.) Kes oli esimene Jumala Sõnas mainitud isik, kellest sai varas ja röövel? See oli Kurat-Saatan, nagu selgub 1. Moosese raamatust.
Millal oli võõra häält esimest korda kuulda?
6., 7. Miks sobib Saatanat õigusega nimetada võõraks ja vargaks?
6 Kirjakoht 1. Moosese 3:1–5 annab teada, kuidas maa peal esimest korda võõra häält kuuldi. Piibel näitab, et Saatan pöördus esimese naise Eeva poole mao kaudu ja eksitas teda oma jutuga. Tõsi küll, selles loos ei nimetata Saatanat otseselt „võõraks”. Tema tegudest aga ilmneb, et ta sarnaneb paljuski võõraga, keda Jeesus kirjeldas oma näites, mis on kirjas Johannese 10. peatükis. Uurigem mõningaid sarnasusi.
7 Jeesus ütleb, et see võõras ei tule oma ohvrite juurde lambatarasse otse. Nii pöördus ka Saatan oma ohvri poole mao kaudu. Sellest salakavalast lähenemisviisist sai selgeks, milline on Saatan tegelikult – petlik sissetungija. Lambataras olev võõras kavatseb röövida lammaste õiguspärast omanikku. Tegelikult on ta vargast hullem, sest tema eesmärk on ka ’tappa ning hukata’. (Johannese 10:10.) Ka Saatan oli varas. Eevat pettes varastas ta temalt ustavuse, mis kuulus Jumalale. Lisaks põhjustas Saatan inimeste surma. Seepärast on ta mõrvar.
8. Kuidas Saatan Jehoova sõnu ja ajendeid väänas?
8 Saatana ebaausus ilmnes selles, kuidas ta väänas Jehoova sõnu ja ajendeid. „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust [„kõigist aia puudest”, UM]?” küsis ta Eevalt. Saatan teeskles imestust selle üle, kuidas küll võib Jumal nii ebamõistlik olla. Ta lisas: „Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti.” Pane tähele sõnu „Jumal teab”. Saatan väitis, et ta on kursis sellega, mida Jumal teab, ja et Jumala ajendid on halvad. (1. Moosese 2:16, 17; 3:1, 5, meie kursiiv.) Kahjuks ei keeldunud Eeva ja Aadam seda võõrast häält kuulamast. Nad võtsid seda kuulda ja tõid sellega häda kaela nii endale kui ka oma järeltulijatele. (Roomlastele 5:12, 14.)
9. Miks me peaksime valmis olema selleks, et tänapäevalgi võib kuulda võõraste häält?
9 Tänapäeval kasutab Saatan Jumala rahva eksitamiseks samasuguseid võtteid (Ilmutuse 12:9). Ta on „vale isa”, ja need, kes püüavad tema sarnaselt Jumala teenijaid eksitada, on tema lapsed (Johannese 8:44). Vaadelgem mõningaid viise, kuidas võõraste hääl tänapäeval kostub.
Kuidas on võõraste häält tänapäeval kuulda?
10. Mis on üks viis, kuidas võõraste hääl võib meieni kostuda?
10 Petlikud arutluskäigud. Apostel Paulus ütles: „Ärge laske endid vintsutada mitmelaadiliste ja võõraste õpetustega” (Heebrealastele 13:9). Milliseid õpetusi ta silmas pidas? Kuna need võivad meid „vintsutada” või „õigelt teelt eksitada” (P 1997), siis on selge, et Paulus viitab õpetustele, mis kahjustavad meie vaimset tasakaalu. Kes edastavad selliseid võõraid õpetusi? Paulus ütles ühele kristlike kogudusevanemate grupile: „Teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju [„moonutavad tõde”, P 1997], et vedada jüngreid eneste järele” (Apostlite teod 20:30). Tõepoolest, nagu oli Pauluse päevil, nii püüavad ka tänapäeval mõned endised kristlased lambaid eksitada – ’moonutada tõde’, rääkides pooltõdesid või otseseid valesid. Apostel Peetruse ütluse kohaselt kasutavad nad „petlikke sõnu” – pealtnäha paistavad need tõesed, kuid tegelikult on valed (2. Peetruse 2:3).
11. Kuidas paljastab 2. Peetruse 2:1, 3 ärataganejate meetodid ja eesmärgid?
11 Peetrus paljastab teisigi ärataganejate meetodeid. Ta ütleb, et nad ’toovad salamahti sisse hukutavaid valeõpetusi’. (2. Peetruse 2:1, 3.) Nagu varas Jeesuse näites „ei lähe uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt”, nii tulevad ka ärataganejad meie juurde salalikult (Galaatlastele 2:4; Juuda 4). Mis on nende eesmärk? Peetruse sõnadest ilmneb ka, et nad tahavad meid ära ’kasutada’. Ärataganejad võivad väita küll midagi vastupidist, kuid nende tegelik eesmärk on ’varastada ja tappa ning hukata’ (Johannese 10:10). Hoidugem sellistest võõrastest eemale!
12. a) Kuidas me võime oma seltskonna kaudu võõraste häält kuulda? b) Mille poolest sarnaneb Saatana taktika tänapäeva võõraste taktikaga?
12 Kahjulik seltskond. Võõraste häält võime kuulda ka nende kaudu, kellega me läbi käime. Kahjulik seltskond ohustab eriti just noori (1. Korintlastele 15:33). Nagu teada, võttis Saatan sihikule Eeva – esimesest kahest inimesest noorema ja vähem kogenuma. Ta pani Eeva uskuma, et Jehoova on tema vabadust ülearu piiranud, ehkki tegelik olukord oli vastupidine. Jehoova armastas inimesi, keda ta oli loonud, ja hoolitses nende heaolu eest (Jesaja 48:17). Noored, ka tänapäeval püüavad võõrad teid veenda, et teie kristlikud vanemad piiravad liiga palju teie vabadust. Kuidas võivad sellised võõrad teid mõjutada? Üks kristlik tüdruk möönab: „Mõneks ajaks nõrgenes mu usk mingil määral mu klassikaaslaste pärast. Nad ütlesid pidevalt, et minu usk seab mulle piiranguid ja pole mõistlik.” Tõsiasi on aga see, et teie vanemad armastavad teid. Kui koolikaaslased püüavad teid keelitada mitte usaldama oma vanemaid, siis ärge laske end petta, nagu juhtus Eevaga.
13. Mis suhtes käitus Taavet targasti ja milline on üks valdkond, kus me saame teda eeskujuks võtta?
13 Rääkides kahjulikust seltskonnast, ütleb laulukirjutaja Taavet: „Ma ei ole istunud ühes valelike inimestega ega lähe kaasa salalikega!” (Laul 26:4). Kas sa paned jällegi tähele, milline on võõrastele iseloomulik joon? Nad on „salalikud” ehk varjavad oma tegelikku mina, nagu seda tegi ka Saatan, kes kasutas madu. Tänapäeval varjavad mõned ebamoraalsed inimesed Interneti teel suheldes oma tegelikku olemust ja kavatsusi. Perverssed täiskasvanud võivad jututubades esitleda end noortena, et sind oma lõksu püüda. Noored, olge äärmiselt ettevaatlikud, et te ei laseks oma vaimsust kahjustada. (Laul 119:101; Õpetussõnad 22:3.)
14. Kuidas meedia mõnikord võõraste häält edastab?
14 Valesüüdistused. Ehkki ajakirjanduses kajastatakse Jehoova tunnistajate tegevust ka objektiivselt, laseb meedia end mõnikord ära kasutada, edastades võõraste erapoolikut häält. Näiteks avaldati ühes riigis valeteade selle kohta, et Teise maailmasõja ajal toetasid tunnistajad Hitleri režiimi. Ühel teisel maal süüdistati Jehoova tunnistajaid kirikutes vandaalitsemises. Paljudes paikadas heidab meedia tunnistajatele ette seda, et nad ei lase oma lastele arstiabi anda ja et nad vaatavad läbi sõrmede usukaaslaste ränkadele pattudele (Matteuse 10:22). Ent siirad inimesed, kes meid tunnevad, teavad, et sellised süüdistused on valed.
15. Miks pole mõistlik uskuda kõike, mida meedias väidetakse?
15 Mida me peaksime ette võtma, kui võõraste hääled meie kohta süüdistusi levitavad? Meil oleks hea panna tähele nõuannet, mis on kirjas Õpetussõnad 14:15: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” Pole mõistlik uskuda, et kõik, mis ajakirjanduses väidetakse, on tõde. Kuigi me ei sea kahtluse alla kogu ilmalikku teavet, tunnistame siiski, et „kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19, meie kursiiv).
„Katsuge vaimud läbi”
16. a) Kuidas ilmneb lammaste käitumisest, et Jeesuse sõnad, mis on kirjas Johannese 10:4, on õiged? b) Mida innustab Piibel meid tegema?
16 Kuidas aga teha kindlaks, kas inimene, kellega me läbi käime, on sõber või vaenlane? Jeesus ütleb, et lambad järgnevad karjasele, „sest nad tunnevad tema häält” (Johannese 10:4). Lambad ei järgne karjasele mitte tema välimuse, vaid hääle pärast. Üks Piibli maid käsitlev raamat jutustab loo, kuidas üks võõramaalane väitis, et lambad tunnevad karjase ära riietuse, mitte hääle järgi. Karjane aga kinnitas, et lambad tunnevad teda ikka hääle järgi. Et seda tõestada, vahetas ta võõraga riided. Karjase riided seljas, hüüdis see võõras lambaid, kuid need ei reageerinud, sest nad ei tundnud tema häält. Kui aga karjane, kes oli teistes riietes, oma lambaid hüüdis, jooksid need otsekohe tema juurde. Seega võib mõni küll karjase moodi välja näha, kuid lamba jaoks pole välimus mingi tõestus. Lammas otsekui analüüsib hüüdja häält, võrreldes seda oma karjase häälega. Jumala Sõna innustab meid sama tegema – ’katsuma vaimud läbi, kas nad on Jumalast’ (1. Johannese 4:1; 2. Timoteosele 1:13). Mis aitab meil seda teha?
17. a) Kuidas me õpime tundma Jehoova häält? b) Mida võimaldab Jehoova tundmine meil teha?
17 On selge, et mida paremini me tunneme Jehoova häält ehk tema sõnumit, seda paremini me oskame võõra häält eristada. Piibel näitab, kuidas seda oskust arendada. Selles öeldakse: „Su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb . . . : „See on tee, käige seda!”” (Jesaja 30:21). See „sõna”, mis meie selja tagant kostub, tuleb Jumala Sõnast. Iga kord, kui me loeme Jumala Sõna, siis me otsekui kuuleme meie Suure Karjase Jehoova häält (Laul 23:1). Järelikult, mida rohkem me Piiblit uurime, seda paremini me Jumala häält tunneme. Kui tunneme Jumalat lähedalt, võimaldab see meil ka võõraste häält kiiresti eristada (Galaatlastele 1:8).
18. a) Mis kaasneb Jehoova hääle tundmisega? b) Miks me peaksime vastavalt kirjakohale Matteuse 17:5 kuuletuma Jeesuse häälele?
18 Mis kaasneb Jehoova hääle tundmisega? Lisaks kuulmisele tuleb sellele ka kuuletuda. Pane veel kord tähele, mida ütleb Jesaja 30:21. Jumala Sõna teatab: „See on tee.” Tõepoolest, Piibli uurimise kaudu me kuuleme Jehoova juhendeid. Ta annab meile korralduse: „Käige seda!” Jehoova tahab, et me kuuldu järgi tegutseksime. Õpitut ellu rakendades me näitame, et me pole mitte lihtsalt kuulnud Jehoova häält, vaid oleme seda ka kuulda võtnud (5. Moosese 28:1). Jehoova häälele kuuletumine tähendab ka Jeesuse häälele kuuletumist, sest Jehoova ise on käskinud meil seda teha (Matteuse 17:5). Mida käsib meil teha Jeesus – Hea Karjane? Ta õpetab meile, et tuleb teha inimesi jüngriteks ning usaldada „ustavat ja mõistlikku sulast” (Matteuse 24:45; 28:18–20). Tema häälele kuuletudes saame igavese elu (Apostlite teod 3:23).
Nad „põgenevad tema eest”
19. Kuidas me peaksime võõraste häälele reageerima?
19 Kuidas me peaksime siis reageerima võõraste häälele? Nii nagu lambadki. Jeesus ütleb: „Võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest” (Johannese 10:5). Meie reaktsioon on kaheosaline. Esiteks, me „ei järgi” võõrast. Me hoidume võõrast otsustavalt. Piibli kreeka keeles on siin salmis väljend, mis annab edasi mõtte, et tuleb võimalikult kindlalt eemale hoida. Teiseks, me ’põgeneme tema eest’ ehk pöördume temast kõrvale. See on ainus õige tegutsemisviis õpetuste puhul, mis pole kooskõlas Hea Karjase häälega.
20. Kuidas me reageerime, kui puutume kokku a) petlike ärataganejatega, b) kahjuliku seltskonnaga või c) meedia valeteadetega?
20 Seega, kui seisame silmitsi nendega, kes väljendavad ärataganejate ideid, tahame tegutseda Jumala Sõna järgi, mis ütleb: „[Pidage] silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandust õpetuse vastu, mis te olete õppinud, ja tõmbuge neist tagasi” (Roomlastele 16:17, meie kursiiv; Tiitusele 3:10). Niisamuti tahavad ka kristlikud noored, keda ohustab kahjulik seltskond, rakendada ellu Pauluse nõuannet noorele Timoteosele: „Põgene nooreea himude eest!” Ja meediast valesüüdistusi kuuldes peame meeles Pauluse soovitust Timoteosele: „Nad [need, kes kuulavad võõraste häält] ... pöörduvad tühjade juttude poole. Aga sina ole igapidi kaine [„säilita selge meel kõiges”, UM].” (2. Timoteosele 2:22, meie kursiiv; 4:3–5.) Ükskõik kui meeldiv võõraste hääl ka ei tunduks, me peame põgenema kõige eest, mis võib meie usku õõnestada (Laul 26:5; Õpetussõnad 7:5, 21; Ilmutuse 18:2, 4).
21. Milline tasu ootab neid, kes hoiduvad järgnemast võõraste häälele?
21 Keeldudes kuulamast võõraste häält, kuuletuvad vaimuga võitud kristlased Hea Karjase sõnadele, mis on kirjas Luuka 12:32. Seal ütleb Jeesus neile: „Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi!” Nii ootavad ka „teised lambad” innukalt, millal Jeesus neile ütleb: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!” (Johannese 10:16; Matteuse 25:34). Meid ootab ees tõeliselt meeldiv tasu, kui hoidume järgnemast „võõraste häälele”!
Kas sa mäletad?
• Miks sobib Saatanat võrrelda võõraga, kellest räägitakse Jeesuse näites lambatarast?
• Kuidas on võõraste häält tänapäeval kuulda?
• Kuidas me võime võõraste häält eristada?
• Mida me peaksime tegema, kui kuuleme võõraste häält?
[Pilt lk 15]
Maarja tundis Kristuse ära
[Pilt lk 16]
Võõras ei tule lammaste juurde otse
[Pilt lk 18]
Kuidas me reageerime võõraste häälele?